Nõukogude Liidus hakati igasuguseid müügiautomaate massiliselt tootma ja paigaldama 1956.aastast, aga päris buumiks läks pärast Hruštšovi 1959.a septembri visiiti USA-sse.
Edasi, 17.jaanuar 1959, 60 aastat tagasi.
Õlleautomaadid olid raudteejaama juures pargis ja Karu platsil praeguse Londoni ees, aga teiste artiklis mainitud automaatide kohta ei tea.
Aga Venemaal toodeti veel mitmeid põnevaid automaate: näiteks toiduõli automaat, kust sai 50 kopika eest päevalilleõli oma taarasse lasta, olevat hirmsasti haisenud; C-vitamiini automaat, veiniautomaat, odekolonniautomaat - paned 15 kopikat sisse, vajutad nuppu ja saad sutsaka lõhna.
Odekolonniautomaat.
Aga kõige enam levinud nii Venemaal kui ka Eestis olid ikkagi gaseeritud vee automaadid.
Tartus oli 2 tükki Tähe poe ees, 3 või 4 Riia mäel Tartu poe ees, 2 raudteejaama ees, siis veel bussijaamas sees, botaanikaaias, Annelinnas Anne ja Saare poe ees ja veel mõned kohad.
1988.aastal oli ajalehe Edasi andmetel Tartu linnas 21 gaseeritud vee automaati 10 kohas.
Tartus oli 2 tükki Tähe poe ees, 3 või 4 Riia mäel Tartu poe ees, 2 raudteejaama ees, siis veel bussijaamas sees, botaanikaaias, Annelinnas Anne ja Saare poe ees ja veel mõned kohad.
1988.aastal oli ajalehe Edasi andmetel Tartu linnas 21 gaseeritud vee automaati 10 kohas.
Allolevast automaadist sai valida 3 erineva maitsega siirupijoogi vahel. Minu mäletamise järgi küll oli enamasti ka sellistel ainult üks sort siirupit, teised olid otsas või ei pandud üldse.
Gaseeritud vee automaat ühes kolakambris Põlvamaal, see on üks uuemaid versioone, võib-olla 1980-ndatest.
Sellel vene leheküljel on päris huvitav valik tänapäeva kõikvõimalikest müügiautomaatidest, siin.
Sellel vene leheküljel on päris huvitav valik tänapäeva kõikvõimalikest müügiautomaatidest, siin.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar