Traktoritest

 1950.- 1960-ndatel hariti maad rohkem linttraktoritega, mis tallavad mulda kinni vähem kui ratastraktorid, aga linttraktorid lõhkusid teid ja nendega ei lubatud tee peal sõita.
 Täpselt ei ole selle Astalt saadud pildi kohta teada, aga arvatavasti on see tehtud Rõngu sovhoosis.

 Pildil on 3 puust kabiiniga SHTZ-NATI tüüpi traktorit, mida toodeti Venemaal 1937-1952, aga tol ajal kestsid asjad kaua, nii et vabalt võidi nendega veel 1966.a restorani sõita.

Konguta kolhoosi traktorist Valter Päär sõitis linttraktoriga Elva restorani. Mehel tuleb üle elada ebameeldivusi. Nupuke kevadiste põllutööde kohta 1966.a 7.mai Edasist:

Aukartust äratav traktorite rivi Lõuna-Eestis.

Ei usu, et kolhoosil/sovhoosil nii palju traktoreid oli, näeb välja rohkem nagu masinatraktorijaam (MTJ).

MTJ-d likvideeriti Eestis veebruaris 1958, tehnika müüdi kolhoosidele.

Meie tervitame - esperantokursused 1939

Eduard Saare piltide hulgas oli 1939.a esperantokursuste grupipilt.
Teadsin, et 1931-1933 tegutses Tartu Tööliste Esperanto- ja Kultuuriühing, mis oli väidetavalt loodud tööliste kultuuritaseme tõstmiseks, kuid varjas esperanto keele õppimise taha marksismi-leninismi ideede propageerimist.
Leidsin 1939.a 24.veebruari Postimehest sellesama pildi, aga kas ka nendel kursustel punaste ideedega midagi pistmist oli, vastust ei saanud.
Mind on huvitanud see teema Lemmatsi tankitõrjekraavis 1941.a kommunistina maha lastud onu Lembit Mäema tõttu, kes olevat olnud suur esperantohuviline, astus 1940.a komsomoli ja oli komsorg.

Pildistanud A.Kallas.

Kursustest on iga paari päeva tagant nupuke, 23.veebruaril 1939 oli kontsertball ÜENÜ esperanto
ringi 2.aastapäeva tähistamiseks.

Elav osavõtt esperantokursustest. ÜENÜ (Ülemaaline Eesti Noorsoo Ühendus) Tartu osakonna Esperanto Ringi poolt korraldatavast esperanto-rahvakursusest osavõtt tõotab kujuneda seekord õige rohkearvuliseks. ... Kursuste lektoriks on Aale Mallar.
Postimees, 09.02.1939

Tung esperantokursusele. ÜENÜ Tartu osak. Esperanto Ringi poolt korraldatud suure esperanto-rahvakursuse esimesest tunist osavõtt oli erakordselt elav, ulatudes 70-le. et varem ülesantuile lisandus rohkesti uusi, siis kippus ettenähtud ruum kitsaks jääma, ...
Postimees, 12.02.1939

Ruumid jäid esperanto kursuslastele kitsaks. ÜENÜ Tartu osak. Esperanto Ringi suure esperanto-rahvakursuse edaspidised tunnid toimuvad 6. algkooli ruumes Hugo Treffneri tn. 2, ... Kuna juurde on tulnud veel uusi kursuslasi, siis korraldatakse neile paar järeleaitamistundi vastavalt kokkulepitud ajale. ...
Postimees, 16.02.1939

Taarabaas

Taarabaasid kadusid koos nõukogude ajaga. Need olid laod, kuhu toodi kauplustest tühjakssaanud kastid kokku, sorteeriti, parandati ja saadeti uuesti ringlusesse. Kastid olid erineva suuruse ja kujuga - purkide, pudelite, suitsukala, makaronide jne kastid, aga kõiki kasutati aastaid. Laine sõnul kasutati korduvalt ja parandati isegi papptaarat.

Baasi õuele laaditakse maha Võru rajooni maapoodidest kokku korjatud kaste. Taararingil käidi kahekesi, autojuht ja ekspediitor, pildil on autokastis Laine Roos. Et rohkem taarat mahuks, oli autole kõrgendus ehitatud.
Foto on teinud Kalju Raag.

 Taaravedamise auto eestpoolt, kaheksakandilise autojuhimütsiga juht, kastist paistab pearätiga ekspediitor.

Võru taarabaasi töökas kollektiiv, üks mees on võrkaia taga kastivirna peal, parempoolne võiks olla juhataja.
See baas asus Kubijal, praegu on platsil ehitusmaterjalide ladu.

Kooliõpilased ja üliõpilased töötasid tihti suviti oma vanemate töökohtades lihtsamate tööde peal.
Aga noortest paremal posti küljes on kenasti sildistatud tuleohutussüsteem - ämber ja labidas.

Kalju kastidele uusi pulki saagimas.

Punane ja sinimustvalge

Punane lainetega ja sinimustvalge sõbralikult koos lehvimas Nursi kooli seinal.
Segased ajad olid, tagantjärgi on hea imestada, aga tol ajal tegutses igaüks oma äranägemise järgi.

Otsisin "Kooliharidusest Nursis läbi aegade" vihjeid, et määrata pildi aastaarvu, arvan, et see oli 1988. aastal. Fotol on kooli sildil Nursi 8-klassiline kool, aga 1988.a sügisest oli kooli nimi Nursi 9-klassiline kool. (Võimalik muidugi, et sildi vahetamine võttis aega.)

 19.augustil 1989.a toimus kooli 260.aastapäeva tähistamine, ühispilt oli juba sildi all Nursi kool, samas aga  kirjeldatakse sama vastuolulisi tegevusi kui need lipud:
Järgnes koolijütsi ja lipu õnnistamine Rõuge koguduse õpetaja Armand Leimanni poolt. Koolile kinkis A.Leimann ka piibli. (lk 119)
 Edasine tegevus toimus laagriplatsil ja laval. Tervitused EKP (Eesti Kommunistliku Partei) Võru Rajoonikomitee I sekretärilt Jaan Hagalt, komsomoli sekretärilt Marju Hansonilt... (lk 120)

ENSV

See ei ole propagandaplakat. Väike Mart lihtsalt on Võru teedevalitsuse töökojas Kosel oma isal abiks, piirisildid tahavad värskendamist. Mart on sündinud 1949. Tol ajal piirdus koolipoiste soeng vaid tukaga.

Eesti kaitseväe autod ja mootorrattad 1940

Suure õppimise peale sai Eduard enne väeosa laialisaatmist natuke aega tegelda mootorrataste ja autodega.

 Seersant Eduard Saar 25.septembril 1940.a.

Seda fotot oli albumis kaks tükki, teine oli pühendusega tulevasele abikaasale, kellega ta pärast sõda abiellus ja 51 aastat koos elas.

Labida jaoks on auto küljel kinnitusaasad. Taha on kirjutatud tempomasin.

 

 Taga: vahtkonda minek 1940.

Auto-tanki rügement ja autokool 1939-1940

 Eduard Saar oli sõjaväes algul Tartus 2.üksikjalaväepataljonis ning siis õppis 5 kuud septembrist 1939 kuni 7.02.1940 Tallinnas sõjaväe autokursustel  ja oli auto-tanki rügemendis 1940.a kuni selle likvideerimiseni. 

 Taga: Esimene õppesõit Tallinna autokoolis 1939

 Autokooli lugemistoas.

 

Autokursuse lõpupilt 7.02.1940. Palju neist meestest 5a hiljem elus oli?

Parempoolne on täägiga püssiga ja maani kasukaga tunnimees, ilm tundub väga külm olevat. Ei tea, kas need autod külma ilmaga üldse käima läksid?

Siin on vist taga tanki ka näha.

Auto-tanki rügement saadeti laiali, varustus anti Punaarmeele.

Autokursused Tartu Tööstuskoolis 1935-1936

Ikka peab pildi peale vastavat atribuutikat ka võtma - väntvõll, jagaja, käigukast jne.
Esimeses reas käigukastiga Eduard Saar.

Tartu  Linna Tööstuskool asus üle jõe Vene ja Kalda tänava nurgal. 1930-ndatel õpiti koolis puidutööd ja rauatööd. Puiduerialad olid tõllassepp, mööbelsepp ja ehitustisler, rauaerialad olid automehhaanik, rauatreial, keevitaja ja lukksepp, lisaks korraldati autojuhikursusi.
Eriti populaarsed olid autojuhikursused. Ametlik luba kursuste korraldamiseks saadi 1928. aastal. Õpilaste kõrval koolitati autojuhtideks ka linna- ja maaelanikke. Spetsiaalsed kursused korraldati koguni politseinikele. 

Kiir-autokursused Tööstuskoolis. 
Linnakoolivalitsuses on Tööstuskooli poolt registreeritud uus kiir-autokursus, mis tegevust algab juba 22. märtsil. Viimasel ajal on pidevalt leidnud Tööstuskooli poolt korraldatud autokursused rohkearvulist osavõtmist. Kursustele on tavaliselt võetud kuni 70 isikut. Kiir-autokursuse õppemaksuks tegelikkude sõiduharjutustega on arvatud kuni 60 krooni. Lektoritena tegutsevad kursustes Tööstuskooli juhataja M. Puust, õpetaja V. Raukas ja lektor J. Süve.
 Postimees, 18.03.1937,  lk. 7.


Muu hulgas ehitati Tartu Tööstuskoolis 1930-ndatel valmis 2 purilennukit. 1935.a valminud purilennuki nimi oli "Taaralind", lennuk oli tehtud puidust  ja oli huvitav selle poolest, et tema konstruktsioonide kinnitamiseks ei olnud kasutatud ainustki naela, kõik puitkonstruktsioonid olid kokku liimitud.

2 fotot piimanõudega

Veel 2 alavalgustatud pilti. Aga neis mõlemis on oma meeleolu, oma võlu.

1915.a sündinud Eduard Saare tehtud pildid, eelmine postitus ka.

Lapsed lehmaga

Leidsin Saarte albumi vahelt, keegi ei tea sellest midagi. Pilt on kehvavõitu, aga mulle meeldib.
Esimesel pilgul laste riietuse järgi arvasin, et küüditatud, aga kui taamal maju vaadata, siis on vägagi eestilik. Laste selja taga on äkked vms põllutööriistad. Pakun, et pärastsõjaaegne e 40-ndate lõpu varakevad.

1950-ndate maanteesümbol

Nendest vabrikukujudest, stalinismiaja maanteesümbolitest on blogis juba juttu olnud, aga ma ei arvanud, et neid Eestis nii palju oli: maanteemuuseum toob näite, et Tallinn - Haapsalu maanteel kuni Ristini oli iga 7 km kohta kuju ja tõenäoliselt teistel suurematel teedel samuti, samad kujud kordusid.

Sigulda ja Riia ekskursioon 1955

Reisihimu on inimestel alati olnud. 1955.a käisid Eduard ja Meeta Saar Läti-ekskursioonil meie jaoks üsna veidra sõidukiga. See oli suhteliselt mugav sõiduvahend, tol ajal sõideti tuhandeid kilomeetreid ka lihtsalt veoauto kastis.

  Sellisest asjast võiks olla tulnud sõna autobuss, on ju tõeline auto-buss.

Tallinnasse, Leningradi ja maailmale rahu.

Paviljon on kena.

Siit on näha, milline see autobuss eest välja nägi.
Saartel on käes Sigulda kepid, igas Eesti peres oli selline suurem või väiksem kepp, neid müüakse Siguldas ka praegu.

 Pildi taha on kirjutatud:"Siinpool Riiat avarii." Ma arvan, et siin pole mõeldud kokkupõrget, vaid lihtsalt sõiduk lagunes ära. Reisiseltskond on korralikult riides ja rõõmus.

Aitäh Sigretile.