24 oktoober 2016

Jüri Arrak 80

Jüri Arrak oma ateljees 30 aastat tagasi, 1986.aastal.
Pilt on tehtud külaskäigul seoses Merle Karusoo "Uka-uka" lavastusega, etenduse kunstnik Mari-Ann Ahas kasutas kavalehe kujundamisel Jüri Arraku loomingut. Kavalehte kahjuks ei suutnud leida.
 

 Halliste kiriku altarimaali kohta on öelnud Jüri Arrak, et Kalev Raave suhtus tema ideesse altarimaal teha, seni umbusklikult, kuni Arrak ütles, et ta teeb tasuta - siis oli Raave kohe nõus, ütles, et hakaku homme pihta.


Üks lemmikillustratsioone "Panga-Rehe juttudest", selgelt äratuntav Arraku tegelane kaunis looduses.


Väga huvitavat intervjuud vitaalse vanahärraga saab kuulata siit.

Andres Joala foto Jüri Arrakust, maalid internetist.

17 oktoober 2016

Elulookirjelduse plaan

  Tulevane arhitekt Sulev (paremalt teine) pärast diplomitöö kaitsmist 1954.aastal, käes portfell ja kalkarull projektiga. 
   Kõik teed on lahti, kui oskad õigesti möödunud elust kirjutada. Juhend vabas vormis eluloo kirjutamiseks:
  Üksikasjalikult tuleb kirjutada, mida sa ise ja su sugulased tegid enne nõukogude võimu kehtestamist, Saksa okupatsiooni ajal Eestis või nõukogude armees või fašistlikus armees või sõjavangis ja mida teevad praegu.
  Sõber juhtis mu tähelepanu küsimustele: Kas on Teil lähemaid sugulasi Nõukogude valitsuse poolt represseeritud? Kas olete ise või lähemad sugulased represseeritud? Kas kohe pärast Stalini surma hakati ametlikult represseerimisest rääkima?
 Arvan, et see elulookirjelduse plaan on 1950-ndate päris lõpust.

Triinu kapist.

16 oktoober 2016

Tõhela lapsed 1933

  Kõik Tõhela küla lapsed ja noored käisid 1930-ndatel võrkpalli mängimas, see oli tol ajal väga populaarne mäng, enamik mängijaid on paljajalu. 1923.a sündinud Laine, kes on pildil vasakult kolmas, mängis võrkpalli kogu oma lapsepõlve ja noorusaja.

 Tõhela koolilapsed koos kooli juhataja Noppeli, noore õpetaja ja kooli teenijaga.
Pilt tundub olevat sügisesel ajal tehtud, esiplaanil on suur veelomp. Väljas on vist juba jahe, neil lastel, kellel pole saapaid, vaid on pastlad jalas, on need pandud hästi paksude sokkide peale.

Aitäh Triinule.

14 oktoober 2016

Rein Soobik Austrias sõjavangis 1914

Rein Soobik võttis osa Esimesest Maailmasõjast ning langes vangi. Töötas vangina Austria talus aedniku käealusena, õppis palju aiandustarkusi, ta rääkis hiljem sellest eluperioodist ainult head.

Katkised riided ja saapad, aga milline väärikus!

Austrias sõjavangis, Rein on vuntsidega.


13 oktoober 2016

Mäng ja Kool 1944

  Ulve Kolgi fotod on tehtud kaupluses "Mäng ja Kool", kui ta oli seal koolivaheajal tööl. Fotode servale on kirjutatud aastaarv 1945, mina arvan, et tegelikult on 1944. a, Saksa okupatsiooni aeg. Ta ise ütles, et sai sinna tööle selle tõttu, et omanik oli tema sugulane, aga 1945.a oli juba nõukogude võim ja omanik Eestist lahkunud, riiulitel on näha ka saksakeelseid karpe.
Rüütli 14 hoone projekteeris Arnold Matteus 1937.a, valmis 1939.a, ühekorruseline hoone ehitati ümber 3-korruseliseks moodsaks elu- ja ärihooneks. Ainuke spetsiaalselt mänguasjapoeks ehitatud hoone Tartus, esimesel korrusel mänguasjad, teisel, kolmandal ja neljandal elukorterid. Mänguasju ja kantseleitarbeid müüdi selles majas 1990-ndate alguseni. 
Kauplus ja üldse kogu hoone natsionaliseeriti 1940.aastal, riigistatud ettevõtte nimeks sai "Mäng ja Kool".
51-aastane mänguasjatööstur 6 lapse isa Oskar Luik arreteeriti 1940.a juunis. Suri Sverdlovski oblastis Sevurallagis eeluurimisel 1.10.1941, enamik tema pereliikmetest küüditati.
   Vahepeal välismaal olnud tütar Aino Malvet tuli Saksa okupatsiooni ajal tagasi Eestisse ja  ja jätkas "Mängu ja Kooli" nimelise ettevõtte juhtimist. Lahkus koos sakslastega.



08 oktoober 2016

Purilennuõnnetus 1974

Mõnikord tahaksid purilenduridki Juhan Liivi kombel hüüda: "Kui seda metsa ees ei oleks!"
 

Õnnetus juhtus Ridali lennuväljal 1974. aasta suvel Tallinnast pärit algaja purilenduriga. Poiss murdis mõlema jala luud.

 


02 oktoober 2016

Mait 1966

Tallinna poiss Mait 1966.a suvel Tõhelas.
  Sel ajal oli veel igal pool leida Teise Maailmasõja aegset kraami. Nii ei ole ka erandlik SS-kiiver väikese Maidu peas. Puust püssi juurde pidi käima kiiver ja kui selline aidas vedeles, siis miks mitte.
 Väga palju kasutati majapidamises sõjast jäänud kola, minu isa kasutas mürsukesta vikati pinnimise alusena ja Saksa kiivrit villkopana, Saaremaal ühes talus olid tanki tornist kaevurakked.