31 juuli 2018

Vesi meelitab, 1930-ndad

Wesi meelitab.
  Wesi meelitab enese kaissu nii noort kui ka vana, sest mõnusam, kui kunagi waremalt, on praegu sulistada leigetes woogudes. Ent suplus ujumiseta on ikkagi poolik ja ei suuda pakkuda kaugeltki seda lõbu, mida naudib ujuja. Sellepärast on märgata erilist tungi ujumiskursustele.
  Meie fotoreporter on tabanud Elwa järvel momendi neilt kursustelt. Noor neiu - kursant - on vajunud esimeste katsete juures wee alla. Kuid see ei heiduta õpetajat - ujumise ja uppujapäästmise eriteadlast mag. Grünbergi, kes naeratades jälgib kursandi esimesi äpardunud katseid. Äpardused wiivad lõpuks õigele teele. 
  Kas pole pildilolijate seisukord kadestataw? On ju kõrwetaw kuumus otse lämmataw nii toas istudes kui ka tänaval liikudes.

Postmees, 28.juulil 1932



Linda, Remeo ja Valli Varemaa emaga Elva rannas 7.augustil 1938.
 
Alwine Jõelaid ja Leida Mäesepp Narva-Jõesuus 1939

Käsmu 1930, Parikaste foto



Ühe Pärnu lähedase küla noored 1938

Väga austatud proua Melanie Linnule Petserisse, kohtu-uurija kantseleisse on saadetud 1937.a juunis Haapsalust Sadama tn 16, villa Faseoritast selline postkaart:



Kallis proua!
  Näete, olengi päral ja juba kenakestki pruungi. Korterid on siin väga kallid, paar tuba 50-60 kr kuus. Kuid rannast eemal ei ole küsinud. Elektrivool on siin vahelduv, nii et Teie oma rauda kaasa ei saa tuua. Kaardi pöördel on n.n. Aafrika rand, aga see on enamasti lastele, igasugu mikid ja krokodillid, sama on ka kõik see rand - pisike teine "Eeva" kostüümis ei saa siin pleekida, mina ainult omas aias. Maksan pansionis 3 krooni öö-päev ja olen siin. 16 VII Tartus võtan muidugi ise posti lahti. Tervisi Teile, papile, Ainole ja hr kohtu-uurijale ....

Linda, Inda-Elfriede ja Vaike pildid ning Osta.ee postkaart.

29 juuli 2018

Lõviga

Kahjuks ei tea sellest pildist midagi. Kas on tegemist laadaplatsiga või fotograafi õuega, ei tea.
Pildistataval mehel on kaenlas tennisereket ja lõvi peale toetab ta kohvrit, daamil on ainult väike käekott.


Vaike albumist.


27 juuli 2018

Tartu ratsavõistlused 1928

Sain ühest albumist, mis kuulus kunagi ratsarügemendi veltveeblile, pildid, millest osale oli ratsaniku nimi ja mai 1928 taha kirjutatud, üritasin selle järgi pilte ja leitud ajaleheartiklit kokku sobitada. Tekstid on 1928.a 19.mai Postimehest.


Hobuse seljas wõib imet teha.
Tartu ratsawöistluste tulemused.
Ratsawõistlusteks ei ole wististi üldse kohasemat ilma, kui see oli taewaminemise pühal: soe, päikesepaisteline ja waikne. See oli meelitanud huwitawale wõistlusele mõnetuhandelise pealtvaatajate kogu. Istekohad olid wiimaseni täidetud ja paljudel tuli püsti seista. 


Alatakse ilusõiduga, mida juhatab leitn. F. Sibul. Sõit jättis kõigisse ülema mulje. Imestati, et hobustel nii toredaid etteasteid wõib teha.

 Kas siin on just midagi posti otsast mõõgaga raiutud? Ratsanikul on käsi õhus ja pealtvaatajatel väga põnevil ilmed.

Mõõgaga raiumist
ohwitseride poolt jälgitakse hinge kinni pidades. Tulise kiirusega kihutades tuleb kahele poole üles seatud märke raiuda, torgata ja lõpuks maaslamaw õlest ratsanik läbi torgata. Selle juures tuleb kogu aeg hüppeid teha, sest sõiduteele on mitmesuguseid takistusi seatud. Kogu see kihutamine ja raiumine ning torkamine nõuab suurt osawust, kiiret otsustamist ning omajagu külma werd. Auhindu oli sel alal wälja pandud kuus. Kuuestteistkümnest osawõtjast ohwitserist tulid kohtadele: noorem-leitn. Artur Lossmann, kapten J. Aia, noor.-leitn. K. Lang, leitn. W. Till ja leitnant Andrejew.

Ülehüppamine kiviaia kujutusest.
Concours hippique.
Suur osavõtjate arv on concours hippique's üleajateenijatele. . Tervelt 18 meest on võistlustuhinas. Ratsudel tuleb üle hüpata igasugustest takistustest, põõsasaedadest, lasipuudest, keskmise kõrgusega plangust, puusüllast, kiviaia kujutustest jne. Siin on juba tarvilik, et iga juht oma ratsut põhjalikult tunneks. Ja näha on, et husaarid oma armastatud loomi tunnevad. Üks kihutab tulise ajuga tõketest üle, teine peatub silmapilguks tõkke ees, järgmisel silmapilgul on ta aga juba sellest üle ja kihutav- läheb edasi. Üks häälitseb, teine karistab oma kandjat, igaüks sedamööda, kuidas see kohane tema ratsu iseloomule. Tuleb ka äpardusi ette kuna langeb puuhalg riidast, kuna kivi aiast, kuna aga terve plank, sest igakord ei taha loom neist üle minna, » Mõnigi mees langeb võistlusest looma tõrkumise tõttu välja. Esimesele kohale tuli veltveebel A. Andresson ratsul «Banaanil", kes tõket puutumata wõistlusratsutamise läbi teeb. Järgneb veltveebel Lillakas ratsul „Ballaadal", kes samuti ühtki tõket ei puudutanud, kuid kelle aeg halvem. Järgmised on veltw. N. Noot 4 punktiga, veltw. A. Andresson 4 punkti, weltv. J. Pink 6 punkti ja vanem allohv. Brauer 8 punkti. Kõik nimetatud ratsanikud omasid auhinnad.

  Leitnant W.Till hobuse Beby`ga sai mitmeid auhinnalisi kohti.

Teastesõit.
Huvitavaks kujuneb ka teatesõit. Wõistlevad 5 eskadroni gruppi, igas grupis 3 meest. Igal mehel tuleb sõita, osa sammu, osa traawi ja viimane osa päris galoppi. Iseäranis huvitav on traawisõidu osa. Mõni hobune laseb niisugust tihedat traavi, et päris lust vaadata., teine aga tükib vägisi galopeerima, millest tagasihoidmine juhile küllalt raskusi teeb, sest galopisammude pärast wõib reast terwe meeskond wälja langeda. Wõitjaks tuleb 3.eskadroni meeskond ajaga 13 min. 20,95sek., teiseks 1. eskadron — 14 min. 47,1 sek., kolmandaks L. eskadron, neljandaks kuulipildujate eskadron.

  Nooremleitnant Artur Lossmann oli edukas mõõgaga raiumises.

Ohvitseride concours hippique.
Ohvitseridele on poolraske concours hippique, millest 8 meest osa võtavad. Takistused on siin märksa raskemad, kui üleajateenijate concours hippique's. Muuseas tuleb läbi hüpata ka kitsastest väravatest, kust ebaõnnestumisel terve värav võib kaela langeda. Wöitjaks tuleb siin leitn. B. Andrejew 8 punktiga, järgnevad kapt. J. Aia 10 p., leitn. W. Riismandel 12 p. ja noor.-leitn. A. Puskow 22 punkti.

 Võiks olla džigiteerimine.
Dshigiteerimine.
Omapärane ja suurele hulgale pealtwaatajaile päris uudiseks olev spordiala. Ratsu kihutab tuhatnelja, ratsanik tema kõrval sadulast kinni hoides ja kogu aeg üle hobuse selja ühele ja teisele poole maha hüpates. Üleajateenijatest võistlevad ainult kaks. Wan.allohw. F. Kehvi saavutab 175 p. ja van.allohw. L. Rammus 185 p. Ajateenijatest tulevad kohtadele noor R. Wanemb, noor A. Kuningas ja noor A. Kippasto.


 Pildil Kapten J.Aia, kes sai mitmel alal auhinnalisi kohti.



 Wõistlushüpped ohvitseridele.  Osavõtjaid neli. Tõsisem komkurents on leitn. B. Andrejswi ja kapt. J. Aia vahel. Mõlemate ratsud lähevad 1,30 m üle, leitn. B. .Andrejewi „Jlus" ka 1,35 m, millega ta enesele esimese koha kindlustab.



 Wahelduseks peetakse vahepeal ka väikest sõda, kus kahe vaenulise salga mehed üksteise kiivri otsast paberitutte mõõgaga maha püüavad lüüa. Naljapalana esinevad lõpuks kaks Sangastest sissesõitnud torukübaras «maameest", kes pühapäeva-sõitjatena võistlustest ka osa tahtsid võtta, kuid ilma redelita ratsule selgagi ei saanud. Koomikute esinemine sünnitas publikus rohkesti lõbu ja mõnigi nende ebaõnnestus võeti tormilise naerulaginaga vastu.

 Kogu võistluste kava läbivõtmisele kulus umbes 6 tundi. Pikale weninud ajale waatamata püsis suurem osa pealtvaatajaid kuni lõpuni kohal, sest mitmekesine ja huwitaw eeskawa köitis waatajaid sedawõrd, et ei märgatudki, kui päike oli vajunud juba majade warju ja õhtune wiludus hakkas külge tikkuma. Wõistlustest jäi kõigile suurepärane mulje.  

 Kas see võiks olla auhinnalaud? Kuna auhinnad olid Tartu seltskonnategelaste poolt annetatud, siis võis olla küll selline kirju auhinnalaud.

  Lõpuks jagati auhinnad välja. Auhindadeks oli terve rida kauneid ja väärtuslikke asju.
...
 16- ja 17- skp. toimepandud ratsawöistlused läksid hästi korda. Tükk tööd ja samm edasi oli see eeltöö, mis treeningul tehti. Seal tõmbas kaasa iga ratsawäelase hing ja wöistlustest osawõtjate südamele tungis ligemale oma relwa käsitam. ala, kui seda suudab ligind. harilik kaitsewäeteenistuse kohuste kandmine. Tõukejõuks selleks oli ilusate kingituste kogu auhindade näol Tartu seltskonna poolt ja seltskonna suur osawõtt wõistluste pealtwaatajana. Awaldan oma tänu kõikidele, kes oma külastamisega wõistlusi austasid. Iseäralik tänu Tartu. seltskonna liigetele, kes auhindade annetamisega wõistlusteks kaasa aitasid.

 Sellele paljude hobustega sõidule ei oska ma nime anda.

Tänud Vaikele.


26 juuli 2018

Narva-Jõesuu kolhoosnikute puhkekodu 1964

See A.Taska foto on postkaardina ilmunud 1964.a Eesti Riikliku Kirjastuse väljaandena ja 1966.a kirjastuse Kunst väljaandena.

 

 Minu tähelepanu köitis seinamaaling, mis pildil on natuke udune.

1961.a valminud kolhoosidevahelise puhkekodu "Narva-Jõesuu" ajaloost saab lugeda siit
Huvitav lugemine on ka siin

21 juuli 2018

Postkaardid ENSV aastapäevaks

Eesti NSV kuulutati välja 21.juulil 1940.

Minu tutvusringkonnas ei ole inimesi, kes oleks sõpradele või sugulastele Eesti NSV aastapäevaks kaarte saatnud. Mingeid üritusi korraldati, aga üldiselt ei peetud seda mingiks tähtpäevaks. Ka nõukogude ajal oli tavainimeste jaoks Eesti aastapäev ikkagi 24.veebruar, kuigi seda ei juletud tähistada.

V.Lember-Bogatkina Eesti NSV aastapäev, 1975
Kus on ikka ujuvkraanasid!

1960

Siin pole küll kirjas, aga tõenäoliselt on see ENSV aastapäeva kaart, mida on kasutatud uusaastakaardina.



Selle 30. aastapäeva kaardi on Maali Lainele hoopis sünnipäevaks saatnud.







Eesti NSV 25. aastapäevaks 1965.








Võrsud kommunismi vilju kandes:


Noorte Hääl 1953

Need ei ole otseselt konkreetse aastapäeva kaardid, aga sobiksid küll:

 Tüdruk rahvariietes, poiss pioneerivormis!
Tervitus Nõukogude Eestist! Kunstnik M.Fuks 1973, tiraaž 30 000.
 
 Kunstnik V.Pirk 1966, tiraaž 150 000.


Minu ja Osta.ee kaardid.

15 juuli 2018

Kaitseväe sõdurid hüppavad vette

 Mõlemad pildid on arvatavasti tehtud 1930-ndatel Eesti kaitseväe laagris Värska lähedal.

 Neli paljast poissi hüppavad korraga vette.


Kas muidu ka oli kombeks mitmekesi korraga hüpata või ainult fotograafi jaoks?


09 juuli 2018

Ilusti riides 1972

Taha on kirjutatud: Ilsele Lainelt, 1972.a Narva-Jõesuus.

Minu arvates on see tüüpiline 1970-ndate riietus.



08 juuli 2018

Kodune pilt

  Väga huvitav pilt, vanu siseruumides tehtud pilte on väga vähe, sest valgust nappis. Poisi nägu on natuke lame, mis vihjab välklambile, seda oletust kinnitavad ka varjud käteräti pitsi taga.
  Huvitavad on ka käterätinagi taga ja kohal olevad joonistused.
  Aga poisi silmad tundusid kuidagi imelikud.


Kui natuke suurendada, siis on põhjus näha.
Silmad olid kinni. Aga tuleb siiski tolleaegsetele fotograafidele au anda, millist peent retušeerimistööd nad tegid.

06 juuli 2018

Isetegevusest Nõukogude ajal

Nõukogude ajal nimetati seda isetegevuseks kuni mõeldi välja uus sõna taidlus.

 Punamütsike ja hunt.

Linnu- ja ussitädi.

Enne "Seelikukütte".
 
Aitäh Sulevile.