31 märts 2023

Postimehe esilehekülje uudis 1.aprillil 1940

 

  Eile õhtu eel valmistas Emajõgi tartlastele ootamatu üllatuse. Emajões umbes Ropka mõisa kohal oli tekkinud täielik ummistus, mille tõttu jääalune veevool takistus sedavõrd, et ülevalpool ummistuse kohta hakkas vesi jões kiiresti tõusma, kergitades kõrgemale ka jääkatte, kuni see hilisõhtul oli linna kohal, eriti allpool Kivisilda, juba kõrgele tõstetud ning kahelt poolt laialt ümbritsetud veega, mis tõusis üle kallaste. Madalamatel kohtadel vesi tõusis juba tänava pinnani. 

  Kodanikkude poolt informeeriti ootamatust juhtumist vastavaid võime, kes, olles kursis tänavuse suurvee-hädaohu võimalusega, kohe hakkasid olukorda selgitama. Mobiliseeriti meeskonnad, kes asusid kõigi võimalikkude abinõudega jõe ummistust lahti lõhkuma, et päästa Tartut uputusest. Selgus, et jõgi oli Annemõisast veidi allapool kõige madalamal kohal põhjani külmunud. Püüti kõik teha ummistuse likvideerimiseks, et ära hoida suuri rahvamajanduslikke kahjusid, mida vee keldritesse ja hoonetesse tungimine tekitaks.

 Emajõe vee üllatavkiirest paisumisest informeeriti kohe ka Tallinnas äsja ellukutsutud Suurvee Talitust, kus parajasti koostamisel Tartu veevärgi torude edaspidise külmumise ärahoidmise projekt. Kuna veetõus osutus väga kiireks, siis läkitati sealt lennukil kohale peainsener Lirpa, kes hakkas siin ummistuse lõhkumist juhtima. Kuigi härra Lirpal on sellel alal suured kogemused, mis ta on omandanud Schveitsis mäestikujõgede ummistuste lahtilõhkumisel töötades, juhtus tal ummistuse ulatuse kindlaksmääramisel äpardus. Ta pidas ummistunud jõe osa lühemaks kui see tegelikult oli ja koondas kogu tööjõu arvatava ummistunud koha lahtilõhkumiseks. Siis aga selgus, et külmunud tsoon ulatub märksa pikemale.

  Selle eksituse tõttu ei suudetud vett kohe vabastada ja hommikustjagu ööd oli vesi juba laialt tänavale tunginud ning üle ujutanud kogu Auriku ja Turu tän., pärmivabriku ja Kaubahoovi ümbruse, mis müstiliselt läikis tulede valguses, nägi välja justkui Veneetsias, nagu seda näitab ka juuresolev ülesvõte, mis tehtud täna varahommikul.

  Nagu toimetuse töö lõpul kuuleme, edenes jäälõhkumine siiski väga jõudsasti nii et juba peagi loodeti jäävallist avar tee läbi saada ja hommikuks äride avamise ajaks tänavad kuivaks lasta.

 

 Seletus sellele uudisele on 2. aprilli Postimehes alles 8.leheküljel rubriigis "Tartu teated" muude uudiste vahel.

 Emajõe ummistusest ja insener Lirpast

 Nagu lugejad, kes eile ise Tartus Kivisilla ja Kaubahoovi ümbruses liikusid, võisid näha, ei olnud seal hommikul enam niisugust uputavat suurvett, nagu eilses lehes toodud pilt ja kirjeldus kujutasid. Muidugi mõista, et selline ootamatu ja kiire ummistus Emajões võis juhtuda ainult 1. aprilli ööl, samuti ka selle süüdlane ja likvideerija insener Lirpa on niisugune kuju, kes teotseb vaid 1.aprillil, nagu seda näitab tema nimi, kui lugeda paremalt pahemale.


15 märts 2023

Valimised Rasinal 1948

  Kohalike töörahva saadikute nõukogude valimised 18. jaanuaril 1948. Fotograaf Eduard Sorga.

 Punalipp on küll kodukootud moega, aga kui kästakse, siis peab olema.

Rahvakogunemise juurde käib ka pillimäng ja laul.
 

 Fotograaf Eduard Sorga negatiivirullile oli kirjutatud Rasina pildid 1946-1954. Täpsemaks dateerimiseks õnnestus välja otsida kaks plakatit valimisjaoskonna seintelt, vasakpoolne, 1946. aasta plakat sellelt pildilt.


                                         Sellel seinal ripub 1947. aasta plakat.

 Pärast sõda Nõukogude Liidus rahvaloendust ei korraldatud. Inimeste üle arvepidamise aluseks olid valimisnimekirjad. 1948. a toimus peaaegu samaaegselt, 1.02.1948, esimest korda pärast sõda ka laste ja noorte ülelugemine. Teavet koguti majaraamatute põhjal, majavaldajad pidid üles märkima nende majades elavate alla 18-aastaste isikute arvu, poisid ja tüdrukud eraldi. 

1948. aastal valmis esimest korda pärast Teist Maailmasõda Eesti rahvastiku vanuskoostise täielik andmestik.

 Tänud Jaanusele.