Viinaga on üks imelik lugu. Ühelt poolt peaks riik hoolitsema selle eest, et tema kodanikud vähem alkoholi tarvitaksid, terved ja kained oleksid, teiselt poolt aga on viina müük alates Peeter I aegadest jõudsalt riigikassat täitnud ja riik on väga huvitatud, et tema alamad rohkem viina jooksid.
Katariina II kehtestas 1765. aastal Venemaal seaduse, mille järgi tohtisid viina valmistada ainult aadlikud.
Nii et juba 250 aastat käib lihtinimeste salajane seadusevastane viinategu.
Samagon on venekeelne sõna, mis tähendab eestikeelses tõlkes endaaetu, eesti keeles kasutatakse veel sõnu samakas, puskar, metsakohin jne.
1863.a maksustati piiritus esimest korda aktsiisiga.
1.juulil 1900.a kehtestati Eesti- ja Liivimaal Vene tsaaririigi riiklik viinamonopol. Vägijoogi pudelil pidi olema etikett mahu, joogi nime, kanguse ja hinna andmetega.
Pudelid olid pitseeritud, viinad punase lakitud korgiga, lauaviinad
valge korgiga ja piiritus rohelise korgiga.
Ka puhkpillidest on edukalt puskarimasinaid tehtud.
27. aprillil 1920 võttis Asutav Kogu vastu seaduse, mille järgi alkoholi
müük kuulutati Eesti riigi monopoliks. Viina hakati väljastama
nimeliste tšekkide alusel, mille järgi iga üle 20 aastane meeskodanik
sai kuus osta ühe liitri 40 kraadilist viina. Trahterites ja puhvetites
oli alkohol eriloa alusel vabamüügil. 1921. aastal alkoholi normi
suurendati, osta võis kas üks toop piiritust või 2,5 toopi viina.
Tšekisüsteem kaotati Eestis 1. jaanuaril 1926. Ülemaailmse
majanduskriisi ajal hakkas legaalse alkoholi tarbimine vähenema. Viina
müük vähenes 40 protsenti. Tegeliku alkoholi tarbimine aga suurenes,
tekkisid salakõrtsid, monopolid, aeti puskarit, valmistati koduõlut ja
-veini. Seaduse järgi väljastasid oma territooriumil asuvatele
toitlustusettevõtetele ja kauplustele alkoholi ja õllemüügi lubasid
kohalikud omavalitsused.
Siit: https://omamaitse.delfi.ee/archive/viinakuu-eri-ehk-eesti-alkoholipoliitika-ajalugu-kuidas-meil-vanasti-joodi?id=72791411
Samagonnivabrikud töötavad ka Tartumaal. Samagonnivabrikud, millest
üksvahe enam palju juttu ei tehtud on jälle suuremal arvul tegevust
alustanud. Seda põhjustab esmajoones kõrge riigiviina hind ja kitsas
aeg. Vabrikutel on tööd üsna laialt, sest varustatakse kogu ümbruskonda.
Kuid oma tegevuses on vabrikud väga ettevaatlikud, millest ka tuleb, et
väga vähe neist politsei poolt suudetakse avastada.
Postimees 22.06.1932
Kodune viinavalmistus võtab hoogu. "Samagoni" valmistamine, mis sõja ajal moes oli ja viimastel aastatel soiku jäi, on käesoleval talvel jälle moodi läinud. Koduseid viinatööstusi tegutseb Ambla ja Lehtse ümbruskonnas rohkesti. Mõnelpool tõrjub samagon perekondlikel pidustusil riigivalge hooppis kõrvale.
Postimees, 22.01.1932
Laius-Tähkveres tabati puskarivabrik. 29. mail ilmus ameti asjus
Laius-Tähkvere rajooni konstaabel
Trulli Tuimõisa külla Anna Kuuski
korterisse ning sattus puskarivabriku peale. Parajasti oldi puskari
ajamisega ametis. Märjukest oli tilkunud juba umbes 2 liitrit.
Konstaabel konfiskeeris vabriku sisseseade, millist koli sai terve
hobuse koorem. Nähtavasti oli see üks korralikumatest vabrikutest.
Postimees, 1.06.1933
Puskarivabrik Paasveres. Välispolitsei poolt korraldati läbiotsimine
Paasvere vallas, Moora asunduses elutseva taluomaniku Jaan Naaritsa
juures, kuna oli andmeid, et tema kodusel teel puskarit valmistab.
Läbiotsimisel saadi Naaritsa asukohast kätte 2 liitrit koduvalmistatud
puskarit ja eeskujulik puskaripruulimise sisseseade. Naarits võttis
omaks, et ta vahetevahel samagonni on ajanud.
Postimees 15.05.1935
Vastseliinas tabati 49. puskaritehas. Vastseliina vallas Võrumaal
tabasid politseivõimud ja konfiskeerisid täiesti korras puskarivabriku
ühes puskariga, mida just eelmisel päeval oli pruulitud. ... Üldse on
see 49. puskarivabrik, mis Vastseliinas avastatud kohaliku konstaabli
poolt.
Postimees, 12.03.1938
Ka Nõukogude võimu ajal oli keelamisest hoolimata palju puskariajamist, eriti pärast sõda. Minu ema rääkis, et viin oli kallis ja talgurahva jaoks, näiteks kartulivõtmise ajaks, tehti alati ise puskarit.
Postimees, 27.aprill, 1945
Edasi, 23.dets 1987
Maksu- ja tolliamet koos politseiga otsis Saaremaal
läbi kuue inimese elamised ja võttis ära viis puskariaparaati ning 85
liitrit valmis alkoholi.
Alkoholiseaduse
järgi on puskari valmistamine ja villimine Eestis ka enda tarbeks
keelatud, samas võitlust selle, kui rahvusjoogi legaliseerimiseks on
setode hansameistrid pidanud aastaid.
7.02.2019
https://www.err.ee/908656/maksu-ja-tolliamet-vottis-saarlastelt-ara-viis-puskariaparaati
Samagoni degusteerimine Kaasani alkoholivastases muuseumis "Samagon".
Fotod samast Kaasani muuseumist.
Eesti viinatootmise ajaloost saab vaadata filmi
siit.