30 märts 2012

Puhvet


Need on 1960-1970-ndate puhvetid ehk einelauad Tartus. Millegipärast kasutati vene ajal seda prantsusetüvelist (pr buffet) puhveti sõna. Nagu näete, müüdi saiakesi, alkoholi, konserve kompotti, enamasti ka suppi ja praadi. Igas asutuses olid sellised oma töötajate toitlustamiseks mõeldud puhvetid, vahel sai nendest ka defitsiitseid toiduaineid osta. Näiteks Raekoja platsil, vist maja 12 keldris oli kaubandustöötajate söögikoht, kust võis tihti midagi haruldast, näiteks roheliste herneste konservi või apelsine või sprotte õlis, leida.

29 märts 2012

Maisikasvatus Eestis

Ajalehe väljalõike on säilitanud maisilüli liige kommunistlik noor Marianne Ahas ja see pärineb ajavahemikust 1955-1957.




Mais näitas kujukalt NSV Liidu eluolu politiseeritust. Seda põllukultuuri hakati kampaania korras kasvatama pärast Jossif Stalini surma 1953. Uus parteiliider, Nikita Hruštšov, pidas sama aasta septembris parteipleenumil kõne, kus tõi esile puudusi põllumajanduspoliitikas. Peamise probleemina mainis ta loomakasvatuse aeglast arengut.
Selleks, et nõukogude rahvale rohkem liha- ja piimasaadusi pakkuda, pidas peasekretär muu hulgas vajalikuks rõhutada maisi tähtsust loomasöödana. Tundus, et muu maailm eesotsas USA-ga, millele oli vaja järele jõuda ning möödagi minna, oli just maisi abil saavutanud suurepärased tootmisnäitajad. NSV Liidu mustmullavööndist välja jäävaid põllumehi, sh. Balti vabariikide omasid, kutsus Hruštšov üles kasvatama maisi silokultuurina [6].
Maisikampaania konkreetsem algus oli 1955. aastal, mil partei oma jaanuaripleenumil arutas lihatootmise suurendamist. Seal püstitati kindlad eesmärgid külvipindade jms. kohta, maisist pidi saama imerohi sotsialistliku põllumajanduse päästmiseks [24].

Monteeritud postkaart

See pilt on erinevas suuruses osadest kokku kleebitud. Tüdruku keha ja koer on üks osa, pea on teine, osa juukseid on juurde joonistatud, käes olev tass on käe piirkonda peale kleebitud, laud on eraldi osa ja kõik see on loodustaustale peale kleebitud. Tulemus on üsna jube oma ebaproportsionaalsuses.
Aastaarv 190... , viimane number on puudu.

Kaja postkaartide albumist.

28 märts 2012

Kokanduskursused Orissaares


Krüšoon - (pr cruchon väike kann) puuviljalõikudega segatud jook valgest lauaveinist konjaki või rummi lisandiga, ka mahlajook, millesse on lisatud punast veini.

27 märts 2012

Lõbus rüblik


Kus ikka vanasti emad viitsisid sukki nõeluda!

Kõik väikesed poisid kandsid lühikesi pükse ja sukki. Sukkade küljes olid tripid, väikestel lastel ainult ees, suurematel ees ja taga, tripid kinnitusid pihiku külge. Saaremaal, kus elas pildil olev laps Andres, öeldi pihiku kohta tripiabu.
Eesti lapsed hakkasid sukkpükse kandma 1960-ndate lõpus.

25 märts 2012

Linnumees

Üks lind peas, teine lõua all.

See foto oli 6x6 kontaktkoopia, alles pärast skännimist suurendades ja natuke heledamaks tehes sain aru, kui mõnus pilt see tegelikult on. Leidsin selle Saaremaalt ämma-äia pildikastist, aga lähemalt ei tea sellest mehest kahjuks midagi. Pintsaku ja mütsi järgi võiks olla kuuekümnendad.

24 märts 2012

Vabadussõdalased


Vaadake, kui erinevalt nad riides on.

Tagumises reas paremalt teine velsker Rudolf Irs, kelle järeltulijatelt see foto saadud on.

21 märts 2012

Reis mullikatega

Vene ajal oli üheks reisimisvõimaluseks teha tõuloomade varumiskontoris ajutist tööd loomade saatjana. Nimetatud kontor asus Vaba tänavas. Kesk-Aasiasse saadeti sigu ja Taga-Kaukaasiasse mullikaid. Soovijatega sõlmiti leping, pool raha maksti ette, pool sai tagasi tulles. Minu ja Andrese käsutuses oli raudteevagun, keskel kõrge virn heinapalle ja 15 mullikat, 7 ühel pool ja 8 teisel pool. Puust veetünn oli ka , see tuli igas jaamas voolikuga vett täis lasta ja pärast ämbriga loomadele juua anda, heina tuli ka ette anda ja sõnnik ära rookida. Sõnnik visati aknast välja, üks valvas, et jaama ei oleks ja teine viskas. 22.juulil oli Andrese sünnipäev ja kui me olime natuke tähistanud, tuli meil mõlemil kange tööhimu peale, pärast naabervaguni omad rääkisid, et me olevat perrooni peale sõnnikut visanud ja vagunit olla kividega loobitud, aga rong liikus ja meie ei saanud midagi aru. Kord sõitsime, siis jälle seisime päev otsa kuskil haruteel, vahepeal sorteeriti ronge ümber. Meil oli küll vaguni peal "ettevaatust elusolendid", aga ega sellest ei hoolitud, kui vaguneid kokku haagiti, lendasime nii meie kui ka mullikad. Tükk aega oli veel refleks rongi kokkuhaakimist kuuldes kuskilt kinni rabada. 10 päevaga jõudsime sihtpunkti nimega Mozdok, kõik loomad olid terved, andsime nad üle, pesime end puhtaks ja läksime Venemaad avastama.


Meie ja naabervaguni seltskond.

19 märts 2012

Gungerburg ehk Narva-Jõesuu 1913

Ratastel supelmajad.


Selle pildi kohta pole midagi teada.

Pildid Kaja albumist.

18 märts 2012

Kaksikud

Pühendatud kaksikuid ootavale Anule.

Kaksikud Agu ja Aare, sündinud 1962.

Poistel on jalas Tartu Naha- ja Jalatsikombinaadi paindumatu tallaga libedad saapad. Need lapsed veel ei oska käia, aga paremate saabaste puudumisel lapsed käisid sellistega.

4-aastased kaksikud Viive ja Vilja, sündinud 1955?


Kaksikud Ants ja Peeter, sündinud 1932.

Poisid sündisid Valgutas, isa Rudolf oli saanud talu Vabadussõjas osalemise eest, isa oli sõjas velsker. Nad olid kogu perega küüditatute nimekirjas juba 1940. aastal, kuid pääsesid isa kiire tegutsemise tõttu, kes lõi jalaga mesitaru ümber, kõik põgenesid, kaasa arvatud küüditajad, kes tulid tagasi alles 1949. aastal. Selleks ajaks olid poisid juba suured ja vend Peeter ajateenistuses. Perekond viidi Valguta kodutalust Elvasse, kus olid rongid ootamas. Õde Alma tahtis veel enne ärasõitu abielluda oma kallimaga, mida nad saidki Elva miilitsajaoskonnas teha. Pärast abiellumist ei nähtud enam põhjust õde küüditada, sest ta kandis nüüd teist perekonnanime ja kuulus teise perekonna juurde. Aga ülejäänud perekond sõitis Siberisse.
Kui vend Peeter sõjaväest vabanes, käis ta Molotovi juures, kust õnnestus saada paber, millega perekonna asumise aega lühendati seitsmelt aastalt viiele. Sõitis, paber kaasas, Siberisse pere juurde, kus selgus, et kaksikvennal oli vabanemisega mure. Nimelt oli ta armunud neiu Gloriasse, kellele ei laienenud varem kojusaamine. Arutasid vennad olukorda nii ja naa, lõpuks tuli hea mõte: kui hoopis Peeter abielluks Gloriaga, saaks Gloria ka vabaks. Nii tehtigi ja sõideti kõik koos Eestisse. Siin, Eestis ei viitsinud keegi enam lahutamise ja ümberabiellumisega tegelda. Gloria elas koos Antsuga, aga seda, et ta abielus oli Peetriga, teadsid vaid lähemad sugulased.
Aga ühel heal päeval tahtis Peeter ka naist võtta. Probleemi lahendamiseks tuli vanemal vennal Aadul hea mõte: "Tõmba oma passist templiga leht välja, ülejäänu näri ära, aga nii, et nimi ikka alles jääks, ja ütle, et koer tegi, maksad väikese trahvi, saad puhta passi, siin ei teata, et sa Siberis naise võtsid, ja oledki vaba mees abielluma." Mõeldud-tehtud. Sai Peeter uue passi ja abielluski Marega, sündis tütar ja elasid koos mõniteist aastat kuni lahutuseni.
Ants suri 1979. aastal, umbes sel ajal läksid Peeter ja Mare lahku. Peeter suri 1990. aastal ja järsku oli Gloria kohal, kõik paberid kaasas, et on Peetri seaduslik naine, ja nõudis pärandust. Peetri tütar ei jaksanud temaga vaielda, saigi.


17 märts 2012

Lemmiktaldrik


Leidsin üleeile taaskasutuskeskusest meie ärakulunud 30 aastase taldriku täitsa kulumata venna.

Budjonnõi müts ehk budjonnovka (rahvapäraselt "täitorn") on Nõukogude Liidu marssali Semjon Budjonnõi järgi nimetatud peakate, mis püüdis jäljendada Bütsantsi sõjakiivrit. Müts oli valmistatud kalevist, mütsi eesotsas oli suur punane viisnurk ja pealael tornitaoline moodustis. Peakate võeti kasutusele Venemaa kodusõja ajal 1919. aasta jaanuaris ning kadus lõplikult sõjaväevarustusest pärast Talvesõda.

Vikipeedia

15 märts 2012

Lapsed 1958. aastal

Tiiu ja Ants Matiisen ning Raili 1958.a Tartus L.Puusepa 19 aias.

Tiiu ja Ants on õde ja vend, Raili (lehviga) nende onutütar.

14 märts 2012

Täna oli emakeelepäev


See on keelemall.
Tol ajal oli mall näidise tähenduses uudissõna. Praegu on keelde vist jäänud ainult väljend malli võtma e eeskuju võtma.
Keelemalliga mõõdeti sobivust keeleteaduskonda. Keskel olevast august tuli keel läbi ajada ja keele pikkuse järgi otsustati. Kasutati 1982.a eesti filoloogide rebaseks löömisel.

13 märts 2012

Talvine purilend



Need slaidid on tehtud Ridali lennuväljal 35 aastat tagasi, 1977.a 10.märtsil.

Purilennuki Blanic L13 platsi peale ja tagasi vedamine oli raske töö.

Tõus Jak12 slepis.

Spiraal 45 kraadi.

Pööris.
Pöörist tehakse nii, et tõmmatakse juhis kõhtu, et kiirus väheneks, mingil hetkel hakkab lennuk värisema ja kaldub ühele tiivale ning hakkab nina ees maa poole pööreldes kukkuma. Sellest olukorrast peab oskama lennukit välja tuua.

Purilennukitega lendamine lõpetati septembris ja märtsis alustati uuesti. Märtsis lennata oli tegelikult väga halb, jube külm oli, kujutlege ennast pakasega plekkvannis istumas. Aga märtsis lennati sellepärast, et kui lendamisel oli 3-kuuline vahe olnud, tuli enne üksi lendama lubamist läbi lennata pikk kordamisharjutuste programm ja muidu oleks alles poole suve ajal saanud marsruutlende tegema hakata.

12 märts 2012

Raidsaare sibullillede kasvatus

Elva rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s 1950-1962. Sellest ajast peaks siis olema ka see reklaamfoto. Igasugune eraettevõtlus ja talude pidamine suruti 1950-ndatel suurte maksudega maha, kõik astusid "vabatahtlikult" kollektiivide liikmeks. Huvitav oleks teada, kui kaua neil õnnestus sibullilli kasvatada ja müüa.
Foto Annilt.

Sõdur Arno 1954


Ennesõjaaegne lillepostament tundub mulle naljakas ja sobimatu.

Anni albumist.

10 märts 2012

Rukkihaki tegemine

Rukkihakile pea otsa panemine 1939.

Sellel pildil on Müürsepa talu peremees Peeter Lall. Samal päeval sai ta surma: läks pojale appi, kes oli hädas lõhkuma läinud hobustepaariga. Kahe hobuse vahel oli puust tiisel, millega sai õnnetult vastu rinda ja vankriratas sõitis temast üle.

08 märts 2012

Õnnitlen Teid rahvusvahelise naistepäeva puhul, seltsimehed!


Vene ajal asendas naistepäev ka emadepäeva.
Siin on lehekülg 1.klassi lugemikust 1963.


Number 8 oli naistepäeva sümbol. Need 2 kaarti on meile 40 a tagasi, 1972.a naistepäevaks saadetud:




06 märts 2012

Sõdur 1904

Südamest armsale Emmile Johan Otsasonilt 23.juulil 1904.

Kaja albumist.

Salmik aastast 1915





Mälestuseks! "Kaks sõna sinu jaoks. Armasta jumalat ja mind." Pavel Rutov.


05 märts 2012

Lapsevanker Pobeda

Milvi ja Eino Matiisen 1955. a laps Antsuga Tartus Tähe tänaval.

04 märts 2012

Mardipäev

1956.a mardipäev Vanemuise ooperisolisti Helju Koppa (23.09.1927-2.02.1966) pool.
Tõe huvides tuleb öelda, et Heljut polnud kodus, oli Leningradi konservatooriumis õppimas. Tema sõprade võõrustaja oli tema ema. Maskid joonistas Aimar Moistu.
Foto Milvi albumist.