Olümpiameened ei ole veel 35 aastat pärast olümpiamänge
sugugi haruldased. Seda seletatakse asjaoluga, et ükski riik ei ole
tootnud oma olümpiaks nii palju suveniire kui NSVL 1980.aastaks. Igas
Nõukogudemaa peres, ka kõige kaugemal äärealal oli mõni
olümpiasümboolikaga ese. See oli ideoloogiliselt hästi tähtis, andis kodanikule tunde, et ta on ka ise
olümpiamängudel osaline.
See, et ühel spordialal oli veel eraldi oma maskott, oli ka esmakordne.
Eestlase kõige tähtsam olümpiasuveniiride komplekt.
Vastupidiselt laialt naeratavale Mišale on Vigri natuke õnnetu olemisega.
Polümeeris hakati Vigrit tootma 1979.a ja ta sai kohe väga populaarseks ning paraku ka defitsiitseks kaubaks. Ajaleht Rahva Hääl kirjutas 1979.a septembris, et Polümeeris on toodetud 11 000 Vigrit ja aasta lõpuks pidi veel tulema 45 000. Vigrisid toodeti edasi ka pärast olümpiamänge.
Maskotikonkursi umbes 70 cm pikkused riidest õmmeldud võidutööd, kunstnikule ei meeldinud pärastised Polümeeri Vigri vuntsid.
Olümpiaregati maskoti saamiseks kuulutas Eesti NSV Kaubanduspalat 1977.a välja konkursi, osavõtjaid oli palju, kõige rohkem pakuti maskotiks kajakat. Vigri mõtles välja keraamik Saima Sõmer, kes oli kunagi ETV-le nukke teinud, ta viis konkursile kaks (ülemistel piltidel) riidest hüljest. Neid nähes arvas žürii kohe, et maskott on leitud. Kunstnik sai selle eest konkursiauhinna 1000 rubla ja ega temast rohkem eriti ei räägitud.
Nime saamiseks kuulutas ETVsaade Reklaamiklubi välja eraldi konkursi.
See oli väga populaarne saade ja sai ohtralt kirju. Nimepakkumised loeti igas saates ette. Kes oli Vigri pakkuja, lähevad mäletamised lahku, räägitakse nii Saaremaa mehest kui ka Tallinna koolipoisist. Mati Eliste on meenutanud, et võidunime kuulutas saates välja probleemse r-ga olümpiakomitee esimehe asetäitja Urmo Kala, hõigates:"Vigli!". Täpsustamiseks kirjutati nimi ka paberile ja näidati rahvale.
Sain endale sellise väikese õnnetu konarliku tekstiga põletustehnikas joontega Vigri (helesinisel alusel). Välja nägi nagu oleks keegi selle ise kodus Salvo nuku järgi teinud, aga siis leidsin Osta.ee-st enda nuku venna (paremal üleval), nii et ikkagi masstoodang.
Aga need (ülal) on tänapäeva analoogid, mida praegu
osta saab.
Martsipanist kõvakskuivanud 1980.a Vigri Osta.ee-st (vasakul) ja praegu
netis müüdav (paremal).
Minu vaatlusandmetel on peredes kõige rohkem alles olümpiasümboolikaga froteerätte.
Klaasidel on omadus katki minna, mõned terveksjäänud Osta.ee-st
Aitäh Tiinale, Kajale ja Krissule.