Filoloogid kolhoosis

Vene ajal saadeti kõik esmakursuslased mitmeks nädalaks kartuleid võtma. Siin piltidel on eesti filoloogid 1978.a Jõgeva lähedal Kassinurmes. Elati kolhoosi korrusmajas, 6 poissi ühes korteris ja 12 tüdrukut teises. Tüdrukud elasid 2-toalises korteris, kus ainus mööbliese oli taburet, magati põrandal madratsite peal, pesemisvõimalust ei olnud, WC ja kraan külma veega olid. Ilmad olid juba üsna külmad, nii et kütsime ise ahju. Praegu, kirjutades, tundub jube, aga siis oli päris tore ja saime omavahel põhjalikult tuttavaks. Ja saime teada, kuidas kartulid poodi saavad. (Tegelikult tol ajal üldiselt teati seda.)

 Hommikul kell 8 põllul, ümberringi külm sügisudu.

Traktor ajas vao lahti ja igaüks pidi oma väljamõõdetud jupi pealt kartulid ära korjama.

 Enam kartulikorve, nagu võib näha vanemate piltide pealt, ei tuntud. Kartulid korjati mõlkis ämbritesse ja ämbrid tühjendati puust vakkadesse, mis omakorda tühjendati traktori kasti. Korjamise rehkendus käis vakkade järgi, tühjendaja andis talongi ja korjatud vakkade arvu pealt maksti raha.
Pildil poseerib Külliki Kiiranen.

 Selline traktor suunurka kleebitud paberossiga traktoristiga ajas vagusid lahti.

 Külm oli, eriti kartulikombaini peal (alumisel pildil) seistes. Meil olid ju linnainimeste riided ainult.

Pildil Külliki Kiiranen, Tõnu Seero, Aare Ermel, Kalev Kesküla.

.

Veel Sänna koolist ja direktorist

Sellest koolimaja otsauksest mindi õpetajate korteritesse. Direktori ja tema õpetajast abikaasa ning nende 2 tütre korter koosnes ühest toast ja köögist, kõrval oli teise õpetaja korter.

 Viktor Raidla kantseleis petrooleumilambi valgel kirjatööd tegemas, eraldi kabinetti direktoril polnud.

Viktor õppis kõigepealt Petseri vaimulikus seminaris õigeusu preestriks. 1935.a 26.apr Võru Teatajas oli selline nupuke:

 
Abiellus enne ametissepühitsemist Lorie Saagiga ning oli 1930-ndate lõpus Sindis kirikuõpetaja. Siis millalgi sai temast Vaivara lastekodu juhataja. 1941.a, kui Vaivara lastekodu põles, oli ta selle juhataja. Sõja ajal oli nii sakslaste kui ka venelaste poolel vangis, aga pääses mõlemast. Pärast sõda omandas ta Tartus pedagoogilise hariduse ja oli algul Vana-Koiola ja pärast Sänna kooli direktor.

Viktori tütar Heidi samas kantseleis õppimas, sest korter oli tõesti kitsas neljale inimesele. Laual on kaks petrooleumilampi. Aga seinal on telefon, mis oli paralleeltelefon kolhoosi keskusega. 10-aastasele Heidile meeldis hirmsasti telefoniga rääkida ja ta võttis iga kord vastu, kui helises, aga sellest tuli pahandus, sest enamasti olid kõned kolhoosi keskusesse ja neile ei meeldinud Heidi innukas vahelesegamine.

Paralleeltelefonid olid vene ajal üsna levinud nähtus. Tavaliselt oli kokku lepitud, et üks võtab telefoni ja kui oli teisele, siis pidi uuesti helistama ja esimene enam ei võtnud või võtsid mõlemad ja teine pani ära, aga põnev oli ka võõraid kõnesid pealt kuulata.

Pildid Heidi albumist.

Sänna algkool

Need pildid (välja arvatud kõige alumine grupipilt, mis on 1963.aastast) on teinud Viktor Raidla, kes oli Sänna kooli direktor 1954.aastast kuni surmani 1962.aastal.

Võrdlemisi askeetliku klassiruumi tagaseina ääres on tiibklaver!

Õpetaja laud on laudlinaga kaetud ja sellel Eesti NSV lipp, tagaseinas seinaleht "Meie sõna" ja paistab, et mingi Lenini peaga tekst.

Paremal  serval on näha kellukest - koolikella.

                          Eriti nunnu on vasakul rühm väikseid koolipoisse.

Koolis töötas direktor ja 2 õpetajat: direktori abikaasa Loori Raidla ja Leida Kala-Luik.

Sänna koolimaja kaev, taga kooli katseaed. Sööklasse kanti kõik vesi ämbritega kaevust. Kaevu ääres seisab õpetaja Leida, ämbriga on tema mees.

Grupipilt aastast 1963. Kaks naisõpetajat püüavad pärast direktori surma kooliga ise hakkama saada. Loori (mustas kleidis) andis abikaasa asemel vene keele tunde, ise seda keelt oskamata, nii et tütred õpetasid tunni materjali enne tundi selgeks.

Vene keele õpetajate suvekursus 30.07.1953

 Seal kursustel olid naised ka, suur grupipilt on ka olemas, aga see on meeste pilt. Kõige vasakpoolne esimeses reas on Viktor Raidla, tol ajal Vana-Koiola kooli direktor, võimalik, et ka juba õpetaja, sest ta tagandati direktori kohalt, kuna ei astunud parteisse.

Uued ajad nõudsid uusi oskusi. Väga paljud õpetajad olid kui ideoloogiliselt mittesobivad töölt lahti lastud. Vene keele õpetajatega oli samuti kitsas, lisaks lastele pidid kõik vene keelt mitteoskavad õpetajad seda keelt õppima.

Heidi albumist

Vello Lipandi laul Helju Koppale

16-aastane Vello Lipand on pühendanud laulu 15-aastasele Helju Koppale!
Helju Koppat kutsusid sõbrad Kittyks, ühel eilse foto tagaküljel oli ka see nimi.

Vello Lipand sündis täna 86 aastat tagasi, 16.septembril 1926, suri 18.aug 2000, oli muusikaõpetaja ja helilooja. Tema kõige tuntum laul on Heljo Männi sõnadele "Me kolmekesi tuleme sealt präänikute maalt".

Eestlased 1950-ndatel Leningradi konservatooriumis

Need on "Vanemuise" soprani Helju Koppa pildid Leningradi-õpingute ajast, ka kommentaarid piltide taha on tema kirjutatud.
Helju Koppa sündis 23.sept 1927 (85 aastat tagasi) ja suri 2.veebruaril 1966 oma karjääri tipul laulnuna insuldiga "Vanemuise" etenduse lõpuni.

Intervjuu Neeme Järviga:
Kas te oma ERSO esimese kontserdi kava mäletate?
Jaa. Beethoveni I sümfoonia, Mozarti metsasarvekontsert (Uve Uustalu) ja Gilda aaria ning veel midagi Helju Koppa esituses. Kõik me olime Leningradi konservatooriumist pärit.  

Sellel 1956.a suvel tehtud pildil on vasakult kolmas Helju Koppa ja grupi parempoolne mees võiks Neeme Järvi olla.

Õlleputka sabas on Helju kolmas.

Aitäh, Tiinale!

Tennisemängijad

Postkaart on saadetud 1933.a Tallinnast Paluperra. Fotograafid tegid sageli oma paremad ja huvitavamad pildid postkaartideks.
Huvitav on tolleaegne riietus: naiste valged ülepõlve tennisekleidid, pallipoiste vammused ning pealtvaatajate ülikonnad ja kübarad.

Mark ja tempel on ka huvitavad.

Kaja albumist.

Lillekalender

Tartu kesklinnas oli selline lilledest kalender.

Orkester

Viiulid ja kitarr ning kohvrid, pudelid ja kammipill.

Keskel kitarriga Endel Kleimann. Aasta võiks olla umbes 1930 ja tegevuskoht kas Avispea või Väike-Maarja.

Püssidega poseerivad sõdurid

Vabadussõja aegne pilt. Taha on kirja (kus ei ole üldse fotost juttu) kirjutanud Inda-Elfriede vanaisa Peeter Koch, kes istub hobuse seljas. Ta sai Vabadussõjas osalemise eest Tammistesse Ojapealse talu.

Masinakirjutaja

Tagaküljele on kirjutatud: Indale Maimult mälestuseks. Pärnus 20.09.52.

Kirjutusmasin, teadete tahvel, laualamp ja malekell. Viimast olen ma teiste kontoripiltide peal ka näinud, kas töö ajal maletati või kasutati seda muul otstarbel?

Praegu on kõik inimesed masinakirjutajad, enne arvutiaega oli tavaliselt kontori peale ainult üks oskaja inimene. Paberilehtede vahele pandi mustad kopeerpaberid nagu on sellelgi pildil näha ja löödi käsitsikirjutatud tekst kuni viies eksemplaris ümber (seda viiendat oli juba üsna raske lugeda). Kui mõni täht läks valesti, siis seda muuta ei saanud.

60 aasta tagune tunnistus ja 69 aasta tagune päevik

1943.a päevik on Ruhnu muuseumi vitriinist.

Nagu näete, üllatavalt sarnased praegustele. Järeldused on teie teha.