23 november 2019

Konstitutsioonipäev

  Väikesele ülemisele sildile on kirjutatud kirurgiaosakond, järelikult on tegemist haiglaga.  Suurt loosungit paigaldavad kaks puhvaikades meest konstitutsioonipäevaks, sest tekst loosungil on selline:  Stalinlik konstitutsioon - kõige demokraatlikum konstitutsioon maailmas!
Ostsin pildi Pihkva antikvariaadist.

 Urmas Kaju on sel teemal avaldanud 2000.a 6.detsembri Päevalehes väga huvitava analüüsi, siin.

 

 
Aga millal oli NSVL konstitutsiooni päev? Kas 5.detsembril või 7.oktoobril?
Ümbrikud 1975 ja 1979.
1977.a võeti vastu uus konstitutsioon, ju siis selle tõttu muutus ka konstitutsioonipäev.

Pisuke lõik 1977.a konstitutsiooni algusest: 

NSV Liidus on üles ehitatud arenenud sotsialistlik ühiskond. Sel etapil, kus sotsialism areneb omaenda alusel, tõusevad üha täielikumalt esile uue korra loovad jõud ja sotsialistliku elulaadi eelised ning töötajad kasutavad üha laialdasemalt suurte revolutsiooniliste võitude vilja.

            See on ühiskond, kus on loodud võimsad tootlikud jõud, eesrindlik teadus ja kultuur, kus tõuseb pidevalt rahva heaolu ning kujunevad välja järjest soodsamad tingimused isiksuse igakülgseks arenemiseks.

            See on küpsete sotsialistlike ühiskonnasuhete ühiskond, kus kõigi klasside ja sotsialsete kihtide üksteisele lähenemise, kõigi rahvaste ja rahvusrühmade juriidilise ja faktilise võrdsuse ning nende vennaliku koostöö alusel on kujunenud uus ajalooline inimühendus – nõukogude rahvas.

            See on töötajate – patriootide ja internatsionalistide – kõrge organiseerituse, ideelisuse ja teadlikkuse ühiskond.

            See on ühiskond, mille elu seaduseks on kõigi hoolitsus igaühe hüvangu  ja igaühe hoolitsus kõigi hüvangu eest.

            See on tõelise demokraatia ühiskond, mille poliitiline süsteem tagab kõigi ühiskondlike asjade efektiivse juhtimise, töötajate järjest aktiivsema osavõtu riigi elust ning kodanike reaalsete õiguste ja vabaduste ühendamise nende kohustuste ja vastutusega ühiskonna ees.

            Arenenud sotsialistlik ühiskond on seaduspärane etapp teel kommunismile.
 

20 november 2019

Telegramm 1981

Vahepeal on üks blogist 2017. aastal telegramminäidisena läbi käinud telegramm (siin) uue tähenduse saanud. Leidsin tookord peotäie taaskasutuskeskuse kastist.

1981.a septembris õnnitleti ja tänati 50. sünnipäeval telegrammiga Valga haigla sünnitusosakonna rajajat Ilse Reiljani:
Valga-aastad head aastad, nii mõtlevad Valga naised. Noore ja energilise arstina, oskusliku juhina lõid sa eeskujuliku sünnitusosakonna, mille traditsioonid püsivad tänaseni. Õnnitleme juubeli puhul ja soovime head tervist. = Valga sünnitusosakond.  



Eesti Post sulges telegrammiteenuse 31.mail 2012.
Ilse Reiljan suri 30. juulil 2015.
Valga haigla sünnitusosakond suleti 1.juulil 2018.


17 november 2019

Ella Tare "Malle tahab arstiks saada" 1950

 Päris tore ladus raamat Asta Venderi piltidega. Natuke küsitav on küll 11. leheküljel karu klistiiriga ähvardamine. 
Viimane lehekülg on kirjutatud selleks, et raamat üldse ilmuda saaks.



Raamatu autor, tundmatu Ella Tare on pseudonüüm. Selle taga oli kasvatusteadlane Ella Treffner, sündinud Tartumaal Ulila vallas Kaimi külas (neiupõlvenimega Välk), 1913.a abiellus Konstantin Treffneriga (Hugo Treffneri Gümnaasiumi direktor 1917-1940, Vabadussõja ajal, nov 1919-aug 1920 haridusminister), keemikust poeg Arvo emigreerus Rootsi.

1940.a 10.juuni Postimees.

Selle raamatu ilmumise ajal oli Ella 60-aastane, võib-olla tal oli raamatu konseptsioon juba varem valmis, aga on ka võimalik, et ta püüdis sellega enda ja abikaasa materiaalset olukorda parandada, sest Konstantin Treffner ei saanud nõukogude riigilt pensioni, karistuseks selle eest, et ta oli olnud haridusminister ja skautide ajakirja vastutav toimetaja.


Aga Ella Treffner oli Eesti ajal ajakirja Laste Maailm toimetaja ning kasvatusosa toimetaja Taluperenaise juures, kirjutas pedagoogilisi raamatuid ja pidas pedagoogilisi loenguid.
Ta on näiteks 1939.a 26.veebruaril naiste alkoholivaba kultuuri päeval Tartus HTG ruumides esinenud ettekandega "Koduse kasvatuse osa alkoholivaba kultuuri edendamisel".

Ella elas koos abikaasa ja pojaga Hugo Treffneri Gümnaasiumis direktori ametikorteris, nii et ülalnimetatud ettekannet esitas ta sisuliselt kodus.

Leidsin 1937.a Postimehest Ella Treffneri nõuandeartikli "Laste mäng haigewoodis", täiesti aktsepteeritav ka tänapäeval.


07 november 2019

Oktoobridemonstratsioon 7.novembril

Maidemonstratsioon oli üldiselt tore, soe ilm, kevad. Aga oktoobridemonstratsiooni ajal võis olla väga külm ja vihmane vastik ilm. 7.november oli riigipüha, töölt ja koolist sai vabaks, aga paraadil tuli osaleda.

Tartus, vist 1963.

Noore Viivi Luige esimene avaldatud luuletus 1962. aastast:

Nüüd on loosungite kandjaid täis me tänavad ja teed

Milleks nii tähtis on tänane päev,
tänav miks sammudest kajab?
Mispärast loosungeid kannavad käed, 
lippudemantlis on majad? 
Taevas raketid miks särama lõid,
vihmane öögi on helge? 
«Mispärast?... milleks?» veel küsida võib –
vastus on lihtne ja selge.
Vastata rahvas võib karedapihkne,
tema poolt loodud kalender. 
Vastus on uhke, kindel ja lihtne:
täna on 7. november.

 1967
Üks jaburamaid Eesti oktoobridemonstratsioonide atribuutikaid, tagantjärgi vaadates nagu ei usugi.
Foto näituselt "Nõukogude propaganda fotopressis" 2011.


Oktoobritervituseks, seltsimees, 
töölipu ümber ühendame käed! 
On jäävalt meie ümber, meie ees 
Oktoobri kiirges päikseline päev!

Felix Kotta
 
Nagu isegi tunnete, on meil sel ajal väga harva päiksepaistelist päeva.

Tallinnas 1987.


Rudolf Rimmeli 1963.a pühadeluuletus, tolleaegse moraali järgi lausa erootiline:

Lipp, mida kanname,
see lipp
on punane
nagu parteipilet, 
nagu taevasse vaatavad moonid,
nagu tõusev päike,
...
nagu esmakordselt suudleva tüdruku huuled
...
Lipp, millega pidupäevadel
kaunistame oma maja,
punane on –
nagu meie eneste veri.

06 november 2019

Punalipukestega tants

Lasteaia kasvatajad õpivad oktoobripühadeks punalipukestega tantsu.
Pilt võiks olla 1950-ndate lõpust, kasvatajatel on jalas valged tennised ja seljas tööriietusena valge kittel.

Foto Tiina karbist.