Võidu väljakule püstitatakse näärikuuske, 1953

 

Tundub uskumatu, et suurt kuuske saab ka ilma kraanata püsti ajada.

Noorte Hääl, 1953

Keevitajaga uusaastaõnnitlused

 Mis on ühist uusaastal ja keevitamisel? Esimese hooga ei leiagi midagi ühist. Aga nõukogude kunstnikud on leidnud. Keevitaja tundub ka olevat üks progressi sümboleist.

Nääripidu aaastavahetusel 1953/1954

 NSV Liidu Ministrite Nõukogus

Vastu tulles töötajate soovidele, otsustas NSV Liidu Ministrite Nõukogu viia 1954. aastal puhkepäev pühapäevalt, 3.jaanuarilt üle laupäevale, 2. jaanuarile.

Ajalehest

 Autobaasi nr 4 nääripidu Tartus teedevalitsuse majas Veski tänaval. 

Peost osa võtnud Heljal on siiamaani meeles, kuidas nad jõudsid varem kohale ja said kuuske ehtida ning näärivana toodud kommipaki sees olnud asjad: tema tselluloidist luik, õe paki kala ja Sirje hani. 

 

Foto Helja pildikarbist

 

 

Uutmisest näärikaartidel 1986/1987

 Perestroika eesti kirjakeelne vaste oli uutmine.

Rahvas suhtus kõigesse, mis tuli Moskvast, skeptiliselt. Palju nalja tehti selle põhjal, et uutmine tähendab murdekeeles ootamist.

Lilian Härmi näärikaardid, 1960-ndad

1960-ndate aastavahetused tulid alati koos Lilian Härmi meeleolukate uusaastakaartidega.

                            1962                                                                              1963

1963

 Kunstnik Lilian Härm on praegu 93-aastane. Tema isa oli Peterburis kunstihariduse saanud teatrikunstnik Albert Vahtramäe. Lilian Härm on lõpetanud Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi 1950. aastal teatrikunstnikuna, kuid töötanud on ta tarbegraafikuna, kujundanud pakendeid ja plakateid, Kalevile kommikarpe, ning illustreerinud lasteraamatuid. 

 1964

 

Ülal 1965. aasta kaardid

 

 Ülal 1966. aasta kaardid

Ülal 1967. a kaardid.

1968

 

1969

 Kõige tuntum Lilian Härmi illustreeritud lasteraamat on 1975. aasta trükk J.Oro "Muna" raamatust.

 

Lilian Härm on teinud ligi 3000 maali, neist suurel osal on kujutatud kasse.

 

MRP 1988

   1988. aastal kõik alles algas. Me ei teadnud, kuidas see lõpeb - kas vabaduse või Siberiga.

Meil oli sel ajal neli väikest last ja ma olin üsna murelik.

 

 Mitte keegi mu tuttavatest ei ole osanud öelda, millal need tähed kaarsillal olid, ma arvan, et tublisti varem kui koosolek Raekoja platsil, mida alljärgnev artikkel kajastab.

 Raimu Hanson on rahvakoosoleku kirjeldusega üsna diplomaatiline ja kahtlev:

Edasi, 25. august 1988.
 

Flora suured küünlad 1968

 1968. aastal hakkas Flora esimesena Nõukogude Liidus tootma figuurküünlaid - keermelisi ja kandilisi, käbisid ja kuuski. See sai teoks tänu 1967. aastal Saksamaa Liitvabariigist ostetud küünlamasinatele. 

 

 

1970. aastal saadi veel mitu firma H.Kürschner küünlamasinat:

*2 nääriküünlamasinat kumbki 708 vormiga;

*2 kooniliste dekoratiivküünalde masinat kumbki 400 vormiga;

*1 tordiküünlamasin, 256 vormi;

*1 teleküünlamasin, 108 vormi;

* 1 gigantküünlamasin;

+ automaat küünalde kilesse pakkimiseks.

 Küünalde tootmise ruumid asusid Tallinnas Madara t 29.

Samuti hakati samal ajal, jälle esmakordselt NSVL-s tootma lõhnastatud küünlaid.

Sildiga on lõhnastatud küünlad Vikerkaar, vikerkaarevärvid on vist aja jooksul haihtunud.

 Pildid Osta.ee-st ja e-antiigist.

Info: Valter Kannik, Uno Mõttus "Mayer"-"Flora" 1889-1989.