Postkaart 23.oktoobrist 1917

Ärevatel aegadel Narvast Tallinnasse saadetud postkaart.
Ajaleht, mille varsti sulgemisest juttu on, peaks olema Narva "Meie Elu".

Aga kes on end fotograafi juures vabalt tundev noormees?
Ma pakun, et see on tsareevitš Aleksei Nikolajevitš Romanov.
Tsaari perekond hukati 17.juulil 1918 Jekaterinburgis. Mitu meest on end nimetanud tsaari eluga pääsenud pojaks, nende hulgas üks eestlane.

Kaja albumist.

Talumehed linnas

Paistab, et pildistamine äratas tähelepanu, 3 inimest on jäänud seda vaatama.
Piibuga vanamees vastab täpselt ettekujutusele tolleaegsest jõukast talumehest.

Foto on tehtud 1920-ndatel Vana-Pärnus Haapsalu mnt-l, tahaplaanile jääb surnuaed.
Vankri peal on Andres Holtes ja Andres Koger.

Inda-Elfriede albumist.

Väike-Maarja raskejõustiklased

Ka Georg Lurich oli Väike-Maarjas üles kasvanud.

Hoolikalt kujundatud kompositsioon!

Kangi tõstab Endel Kleimann, alumisel pildil on ta tagumises reas keskel.

 Kui arvestada, et ta oli sündinud 1914.aastal, siis võiks olla need pildid tehtud 1930-ndate alguses.

 

 

Fotod on teinud J.Kadakas Väike-Maarjast (piltide tagumisel küljel on keskel ülevalt alla tema nimi).

Kaja albumist.

Ema ja tütar

See on üks tõeliselt ilus pilt.

 Tehtud Tartu fotograafi F.Dannenbergi poolt 25.jaanuaril 1902. Dannenberg avas Tartus oma fotoäri 1892.aastal. Ümmargused märgid fotode taga näitavad auhindu, mis fotograaf on oma fotode eest saanud.

Kaja albumist

Võrkpallimäng

Võrk on kinnitatud Avispea koolimaja külge.
Kaja albumist.

Sõdurid kartuleid koorimas

Sõdurid 1930-ndatel Tondil kartuleid koorimas ja mundris kasarmu ees. Üks neist on Endel Kleimann.
Istumiseks on igal poisil üks puuhalg ja kartulinõu tundub olevat jää peal. Koorimata kartulite hunnik on nõu taga.

Grupipilt ja Endel Kleimann üksinda.

Koolivihik Ruhnu muuseumist

Mullegi õpetati koolis:

Suur Lenin ta oli üllas, 
nii hoolitsev tark ja hea,
Meid, lapsi võtaks ta sülle
ja silitaks õrnalt pead .

Aga siis oli juba 1960-ndate keskpaik ja me laulsime:

Meid, lapsi võtaks ta sülle
ja kitkuks kõik juuksed peast...

Paadipildid

Ühtmoodi naljakalt ebaloomulikud mõlemad pildid.

Ludvig Juht, Vladimir Padwa ja Medea Särg

 Tuntud eesti kontrabassimängija Ludvig Juht (1894 - 1957) oma Berliini kodus aastal 1923.

Minu tähelepanu köitis see pilt kõigepealt interjööripildina, siin on nii palju huvitavaid detaile: loomasarved seinal, fotod ja põdra kuju klaveri peal, seinakell, potilill, kardinad.

Pildistamisel on kasutatud tugevat lisavalgust, mis peegeldub tagasi peeglist ja on tekitanud varjud kella pommidele ja sarvedele.

 

Pühendatud Kaja vanaemale Medea Särjele.

 Vladimir Padwa (1900-1981) oli Ameerika pianist ja helilooja, muusikaprofessor.
Sündis Venemaal, sai kohe Eesti Vabariigi alguses Eesti kodakondsuse, abiellus Tallinnas 1927.aastal. Suurema osa elust elas New Yorgis.

 
Foto on Medeale pühendatud Berliinis 1922. aasta juulis.Pildi alumine äär on ära lõigatud, aga käekiri on sama, mis ülemisel pildil, seega Ludvig Juhti oma.

 

Selle pildi taga on nimed: Ludvig Juht, Medea Särg-Anton ja Leonhard Võsuberg (stud jur)
Ka see foto on tehtud Berliinis, kus Medea õppis laulmist, samuti õppeaastast 1922/1923.

Medeal on seljas mantel, mida kutsuti hiljem perekonnas ooperimantliks, Sellele pandi vatiin alla ja oli hea soe talvemantel. Mantel oli nii heast materjalist, et pärast väikest kohendamist käis tema lapselaps sellega veel 1970-ndatel koolis.

Kaja albumist

Naljapilt

... või abielu iseendaga.

Siberitervitused

 

Heidi Jaansoni väga ilusal fotol on raam Šiškini "Hommik männimetsas"1889 ainetel. Viimane oli nii populaarne, et koopiaid võis tihti raudteejaama seinal või kodus vaibana kohata, minu vanaemalgi oli üks. 

Heidi küüditati 16-aastaselt, algul töötas metsas ja karjalaudas, sügisest õppis üldhariduskoolis ja pärast seda Siberis oleva ema ja õe toel Novosibirskis ehitusinseneriks, osales Novosibirski teatri ehitusel.

Alumise komplekti ülemistel piltidel on ilusa loodusfoto saamiseks püütud inimesi välja kadreerida, aga muidu on peaaegu nagu päris.

Küüditatud

Eestlaste  albumeid vaadates ei saa küüditamise teemast üle ega ümber. Siin ja järgmises postituses valik Siberi pilte Inda-Elfriede Ojasalu ja tema õe Heidi Tammiku albumitest.

 

Kui 18-aastasele Indale Siberis öeldi, et ta peab nüüd kogu elu seal elama, ei osanud ta sellest midagi arvata, see lihtsalt ei jõudnud kohale.

Inda on piltidel kõige valgemate juustega.

 Taha on kirjutatud: Sõit lüpsile. Masliininskaja sovhoos 1953.

 

Ega midagi halba ei saanud kirjutada, tegelikku elu tuli Eesti sugulastel aimata ridade vahelt.

Kummaline grupipilt

Võimalik, et tegemist on näitetrupiga.
Inda-Elfriede pildikastist.

Matus

Vaadake paljasjalgseid lapsi, kes huvi ja põnevusega asja pealt vaatavad.

Pärnus Ringi t 9 viiekümnendate alguses.
81-aastase Inda-Elfriede albumist.

Tants Saksa sõduritele

Pärnu linavabriku rahvatantsuring Naima Ebroki juhendamisel esineb Pärnu vanas pargis taamal püsti seisvatele Saksa sõduritele. Vasakul paistab haakristiga lipp.Tantsijatel on oma vabrikus kootud linased seelikud. Vasakult teine tantsija Alma Siig.
Inda-Elfriede albumist.

Mehed lavka juures õlut joomas

Ajatu teema.

Aga pilt on väga meeleolukas - kolkaküla stiilselt riides maameestega, esindatud on kummimantel, pintsak ja puhvaika, peas on baretid, 8-kandiline autojuhimüts ja kaabu, jalas on eranditult kõigil kummikud.

Aeg ja koht ei ole teada, tõenäoliselt 1960-ndad Pärnumaal.

Inda-Elfriede pildikastist.