15 oktoober 2017

Vello Saage raamatud



Bareljeef Forseliuse kooli seinal, Vello Saage raamatutega.

Vello Saage õpilaste Lea ja Meritiga 1970-ndate lõpus.


2017 - Vello Saage raamatud utiliseerimist ootamas, kaaned ära ja Räpina paberivabrikusse.


   
Praegu on raamatute hävitamine võtnud enneolematud mõõtmed, utiliseerimise punktid ei jõua nii palju vastu võtta, kui tuuakse, rääkimata sorteerimisest.

Kas me kahetseme seda kunagi või ei ole tõepoolest enam vanu raamatuid vaja?
 

14 oktoober 2017

99 aastat tagasi

  Tallinnast. Walimisepäevad 21. ja 22. jaan. olid ärewad ja põnewad wist küll igal pool, Tallinnas isiäranis. Kuhu aga waatasid, paistsid silma seintel, sammastel ja plankidel erakondade walimisekutsed ja kihutuslehed. Neid oli pühapäeval nimelt kirikulistel wastik waadelda. Ja üleüldse on need erakondlised üksteise laitmised, mustamised ja muud "mahategemised," mis tihti isikliseks sõimuks tihenewad, mõistlikumatele inimestele niihästi tüütawad kui inetud. Kõige kaugemale läinud olid selles halbis tooruses nr. 5. nimekirja mehed, kelle weripunasel lehel w e r e k a r i k a s endise aja weriste sündmuste meelde tuletusega seisis. Otsekohene meelte kihwtitus!!!

  Ristirahwa Pühapäewaleht, 26.01.1918 


21.jaan 1918 olid Eesti Asutava Kogu valimised.

09 oktoober 2017

Kaart 1956

  Leidsin antikvariaadist ühe 1956.a Rootsist saadetud postkaardi, püüdsin selle tekstist järeldusi teha.












 Eeldasin, et Raim on lühend Raimondist ja pojal on emaga sama perekonnanimi, niisiis on kirja saatja Raimond Saariste, kes on üsna segaduses Eestis toimuvast: paistab, et poeg hoolib väga oma emast, kuid aadressil tituleerib oma ema seltsimeheks ja ENSV on nii eesti kui ka vene keeles ja paljude punktidega ja siis veel inglise keeles Sovjetunion ka. Neil on mingid dokumendid vaja korda ajada, ema on saatnud telegrammi, kus on väljend "sündimine õige" ja poeg lubab nädala jooksul tunnistuse saata. Ma hästi ei usu, et 1956.a ema Rootsi pojale külla lubatakse, aga mine tea.

  Guugeldamine andis 1942.a 6.märtsi Sakala artikli:
 Kes saabusid sõjavangist
Autobused sõidavad uuesti sõjavangide järele
Mõni päev tagasi saabusid teatavasti kodumaale järjekorraliselt 64 eestlast-sõjaväelast, kes viibisid Saksamaal sõjavangis. Kahel omnibusel toimetati vangilaagrist tagasi koju 56 meest ja raudteel saabus 8 meest. Toome allpool saabujate nimed, kuna nende seas on ka terve rida Viljandist ja Viljandimaalt pärit olevaid sõjaväelasi. Nagu nimestikust nähtub, on saabunud sõjavangid enamuses ohvitserid, nende seas vaid piiratud arv allohvitsere. Kuna vangilaagris on veel eesti ohvitsere ja allohvitsere, siis sõidavad autobused veel tagasi Saksamaale, et ära tuua ka viimaseid maha jäänuid.
Saabunute nimed on järgmised: 
...
leitnant Raimond Saariste
...

 6.märtsil 1942 oli Eesti Laskurkorpus veel moodustamata ja Velikije Luki lahing olemata. Kust need mehed siis Saksamaale sõjavangi sattusid? Arvan, et need olid Eesti Vabariigi sõjaväelased, kellest moodustati 1940.a lõpus - 1942.a alguses 22. territoriaalne laskurkorpus ja kes saadeti kohe sõja alguses rindele Porhovi-Dno-Staraja Russa piirkonnas. Suurem osa ellujäänud eestlastest andis end või langes sakslaste kätte vangi, järelejäänutelt võeti relvad ja nad saadeti tagalasse. Saksamaalt sõjavangist toodi mehed 1941.a lõpus Eestisse, kus neid kohustati astuma Saksa relvajõudude teenistusse. Võimalik, et kõiki ei jõutud 1941.a lõpus ära tuua.
  Paistab, et Raimond ei ole tahtnud enam rohkem venelastega kokku puutuda ja on end ka Saksa vormis rindele minekust ära nihverdanud ning põgenenud Rootsi.Võimalik, et ta oli juba üks 1943.a kevadel Rootsi saabunud 1000 eestlasest.

  1944. aastal, eestlaste massilise põgenemise ajal, oli kõige populaarsem põgenemise siht Rootsi, kuhu oli 1944.a lõpuks saabunud umbes 33 000 eestlast ja eestirootslast. 1945.a 1.aprilli seisuga arvati olevat Rootsis 26-27 000 Eesti põgenikku.

  Raimond on jäänud Rootsi, elab Skövdes, aga suur osa põgenikest liikus N Liitu tagasisaatmise hirmus edasi Austraaliasse, USA-sse, Kanadasse, Suurbritanniasse jne.



05 oktoober 2017

Õpetaja 1969

Tartu 11. 8-klassilise kooli 3.klassi õpilased oma klassijuhataja Elinaga 1969.aastal. 

  Lapsed imetlesid oma sooja südamlikku ja lahket õpetajat, kes oli lisaks ka noor ja ilus ning käis moodsate omaõmmeldud riietega. Klass kujunes väga kokkuhoidvaks, kohtutakse siiamaani.
  Keegi ei osanud aimatagi õpetaja rasket lapsepõlve. 
  Elina ema saadeti Teise Maailmasõja ajal Leningradi lähedasest ingeri külast kohustuslikus korras Saksamaale tööteenistusse, kus armus samas talus töötavasse poola sõjavangi. Abielluda neil ei lubatud. 1944.aastal soome töölised vabastati ja viidi Soome, kus sündis Elina. Tema isa ei saanud mitte kunagi teada, et tal tütar on. Kui Elina oli poolteist, saadeti Nõukogude Liidu kodanikud Soomest tagasi N Liitu, emal õnnestus sõita õe juurde Eestisse. Emal oli suuri probleeme sissekirjutusega ning kui Elina oli neljane, küüditati ta koos emaga Siberisse. 7-aastaselt Siberist naastes ei osanud ta eesti keelt, aga kuna ema ei saanud Viljandis, kus oli vene kool, tööd, siis tuli alustada  kooliteed umbkeelsena eesti koolis.
  Elina on siiamaani õpetaja, südamlik ja lahke ning temas ei ole kübetki tigedust, hoolimata oma lapsepõlvest.

 Tartu 11. 8-klassiline kool oli Komsomoli tänavas, praegu kannab see Kroonuaia nime.