29 veebruar 2012

Au kaevuritööle

1979.a jaanuaris käisin Kiviõli kaevanduses. Ühe mu sõbra isa oli selle direktor. Nagu pildil näha, anti kaevuri tööriided selga, jalarätte ei osanud ma mähkida, need mähkis sõbra isa. Laskusime 60 m sügavusele maa alla, seal liikusime edasi raudteerööbastel sõitvate 4-rattaliste jalgratastega. Meie ees liikus mingi gongilöömise moodi heli, selgus, et nii anti märku direktori tulekust.
Kaevanduses üllatas mind kõige rohkem 2 asja:
1.Kaevuritöö oli enamasti lihtne labidamehe töö, labidaga põlevkivi vagonettidesse kühveldamine. Kahte lumekoristusmasina taolist masinat nägin ka, aga enamasti oli labidatöö.
2.Sügaval maa all (60m) kaevanduse seinad vahutasid. Minu küsimise peale öeldi, et meie kohal on pesupulbri tehas!!!

28 veebruar 2012

Taluga taust

Kui tsaari ajal olid taustadele joonistatud mõisad, siis 1930-ndatel oli juba teistsugune ideaal.
Vasakpoolne Samuel Käärd (1888 - 1970).

27 veebruar 2012

Tartu Lihakombinaat ja Lenini mälestusmedal

Koosolek Tartu Lihakombinaadi saalis.
Tagaseinas uhke pannoo.

Aasta on 1970, kõigil lihakombinaadi töötajatel on rinnas värskeltantud Lenini 100. sünniaastapäeva medalid, mille puhul ka see istumine.
Parempoolne naine Alviine Mihhailova, keskel tema abikaasa.
Fotod Alviine Mihhailova albumist.

Selle medaliga autasustati Lenini 100. sünniaastapäeva puhul aprillis 1970 kõiki riigitöölisi. Medalit oli 3 erinevat varianti: sõjaväeline, tsiviil- ja välismaalaste variant. Kokku tehti neid medaleid umbes 11 miljonit.

Lihakombinaadis töötamise juurde käis üldjuhul ka liha väljatoomine, sest kui poodi liha või vorsti toodi, sedagi mitte iga päev, siis oli paar tundi järjekorda ja kõik otsas. Linna peal liikus igasuguseid legende, kuidas kombinaadist liha varastatakse, küll kummisäärikute, küll pükste sees. Alviine abikaasa oli ideeline inimene, tema ei varastanud kunagi - ta lasi teha seda oma naisel. Naine oli hea suhtleja, tal oli alati mõni valvurist sõber.

Tuttav autojuht käis kalluriga tapamajast loomade sõnniku väljavedajat asendamas. Iga kord pandi kõigepealt sõnniku alla kilesse keevitatud seakere. Valvur vaatas kabiini ja istme alla ning lubas minna. Pärast jagati liha osaliste vahel ära.

Ühe korra olen ise ka lihavargusel osalenud. Lihakombinaadis töötav naabripoiss lubas meile pulmadeks liha kinkida, ainult et me pidime teda natuke aitama. Kui ta oli öises vahetuses tööl, leppisime aja ja koha kokku ning sõitsime autoga kell 3 öösel lihakombinaadi aia taha, üsna Tähe t raudtee ülesõidukoha lähedale. Lendaski paberkott sea sisefileedega üle aia, aga kott läks lõhki ja 15-20 kilo liharibasid mööda tänavat laiali. Korjasime niipalju, kui pimedas nägime, värisevate kätega auto põrandale ja sõitsime ruttu koju. Meie pulmas sai hästi süüa. Aga naabripoisist sai jurist.

26 veebruar 2012

Pobiralli järg - Volgaralli

Rallitaksod Tartus Raekoja platsil.

Uskumatu rivi!

Keelatud võtetena kasutati rallisõidul kummide pooltühjaks laskmist ja raskuse panekut pagasnikusse.
Autos Elfeld.


24 veebruar 2012

23 veebruar 2012

Pulmasõidud taksodega.

Malle ja Kuno Laan pärast abiellumist 28.06.1958. Tol ajal pandi Tartus paari Hariduse (Kompanii) tänavas teisel või kolmandal korrusel. Tänava otsast paistab Raekoja plats.
Tiigi tänava suur ja ilus Õnnepalee valmis 1970. a paiku.

Sellel taksol paistab esiklaasi ülemises servas ümmargune asi. See on roheline tuli, mis oli ühendatud taksomeetriga ja läks põlema siis, kui taksomeeter ei käinud ning taksot võis peatada. Kui taksojuhid tahtsid tuttavaid ilma rahata sõidutada või pettust teha, panid nad sellele tulele peale spetsiaalselt tehtud tumeda katte. Nõukogude ajal olid ainult riiklikud, taksopargi taksod ja takso saamiseks tuli minna taksopeatusesse järjekorda või suure liiklusega tänava, näiteks Riia tänava äärde passima.

Selle paari kohta ei oska midagi öelda. Tõenäoliselt Tartus.
Huvitav, millal autode ehtimise komme tuli.

21 veebruar 2012

Naljapilt

Juhin tähelepanu sellele, et üks mees ripub hobuse pea juures kotis.
Kahjuks ei ole selle pildi kohta midagi teada. Pakuks 1930-ndaid.
Kaja albumist.

20 veebruar 2012

Lenin lasteaias


1986.a oktoobripühad ühes Lasnamäe lastepäevakodus.
Foto Taimi albumist. Kõige parempoolsem tema tütar Dea.

Ajakiri Pikker 20/1989

19 veebruar 2012

Viru hotell saab 5.mail 40-aastaseks

Viru hotell 1972.aastal.
Kui näiteks Pärnu elanikule tuli külla sugulane kapitalistlikust riigist, siis pidi ta peatuma Viru hotellis ja Pärnusse sõiduks eriloa taotlema. Jaatava vastuse korral sõidutas Viru autojuht ta Viljandi kaudu Pärnusse ja tõi õhtul tagasi.

Viru hotelli süda e. juhtimiskeskus 1972.aastal. Siia seinale tulid kõik teated tehnilistest riketest.
Laua taga on tööl Taimi Johanson.

Kord olnud Viru hotellis jälle bankett ja see kestnud kaheni öösel. Kelner, kes pidi järgmisel hommikul seitsmest uuesti tööl olema, et hommikusööki serveerida, otsustas, et pole mõtet koju minnagi, ööbib siinsamas. Aga kus sa restoranis magad? Võttis siis valge laudlina ümber ja heitis laua peale magama. Aga uni jäi lühikeseks ja juhtus nii, et hommikul jõudis esimene külastaja saali enne tema ärkamist, pidas kelnerit valge lina sees laudsile pandud surnuks ja hakkas koledasti karjuma, mille peale surnu üles ärkas ja liigutama hakkas.

Üks hotelli kuulsamaid külastajaid on olnud Alla Pugatšova. Oli väga raske klient, nõudis kõike silmpilkselt, ilma järjekorrata, muu hulgas näiteks seda, et teised kliendid juuksurist ära saadetaks ja teda üksi teenindataks ja seda kõike otsekohe. (Seda ta ei saanud). Tema toas oli nii ägedalt pidutsetud, et pärast lauljatari lahkumist tuli toas remont ette võtta. Viru hotelli administratsioon kehtestas Pugatšovale sisenemiskeelu. Hiljem peatus Alla Pugatšova hotellis Palace ja Virust mööda sõites nimetas seda ainult jobannaja karobkaks, keskmist sõrme vist tol ajal ei näidatud.

Fotod ja meenutused Taimilt.

17 veebruar 2012

Romantilised sõdurid

Täpsemalt ei tea midagi. Kaja albumis lihtsalt oli selline tore pilt.
Algul mulle tundus, et parempoolne on naine, aga vist ei ole.

16 veebruar 2012

Tiiu Silda meenutades


See lugu juhtus siis, kui oli Ahhaa kõige esimese näituse ülespanek, tähtaeg oli lähedal ja tööpäev väga pikk, lõuna ajal polnud aega süüagi. Olime juba voodis, kui äkki helistati uksekella, ukse taga oli pitsapoiss kolme hiigelsuure pitsaga.
"Te eksisite aadressiga."
"Ei eksinud, kõik on makstud ja aadress on õige."
Hästi Tiiu moodi oli nii teha.

Tiiu ja Veljo Sild.
Näituse "Ahhaa, putukad!" avamine 21.mail 1999. aastal. Mõned päevad hiljem leiti Veljo Uppsalas pargipingilt surnuna.

Tartu Pereliidu asutamiskoosolek.
Vasakult esiplaanil: Jaak Sikk, Rita Urbel, Agnes Joala, Tiiu Sild, Vello Tamm, Enn Pehk, Kalle Tammeorg, taga paremal seisab Jaan Vaiksaar.
Esimene Tartu Pereliidu esimees oli Enn Pehk, järgmine Tiiu Sild.

Eks olime meiegi hädas eestlaste paljulapseliste perede kuvandiga. Tartu Pereliidu loomisel saime kokku tarkade, aktiivsete inimestega, kellel oli vähemalt kolm last ja tahe parandada oma laste jaoks maailma. Ja maailm paranes! Pereliidu põhimõte oli üksteist aidata, üksteise oskusi ja võimalusi ära kasutada. Olid emade kohviõhtud huvitavate külalistega, kõikvõmalikud ringid: õmblemise, laulu-, keeleõppe-, arvutiring. Arvutiring 1989. aastal, kui ainult Tartu 1.Keskkoolis olid mõned arvutid! 100 pere peod "Vanemuises", organiseeritud Tiiu laia haardega! Suvised laagripäevad koos Soome paljulapseliste peredega. 1990. aasta Soomeskäik oli üldse esimene juhtum Eestis, kui koos peredega välismaale lubati.


15 veebruar 2012

Puuhobusest mootorrattani

Fotol on 8-aastane Mai Anton (Kleimann). Pildistatud 1934. aastal põllumajandusnäitusel Tartu näituseväljakul.
1934.a avati uus näituseväljak raudtee ja praeguse Veeriku Selveri vahel. Vana oli Anna Haava tänavas, praeguse Juriidikumi taga.

See foto on tehtud ajavahemikus 1937-1939, kus, ei tea, aga ülalt, taustapildi tagant paistavad suured majad. Hobune tundub olevat teine, ju siis igal fotograafil oli oma puuhobune. Vasakpoolseim on Evila Käärt (Meier) ja parempoolseim Valve Mägi.

Sama taustaga pilt, mis ülemine, aga mootorrattaga. Keskmine mees on Evila vend Endel.

See pilt on huvitav selle poolest, et on tehtud kahe tausta jätkukohal. Lippaia motiiv tuletab kõige ülemist pilti meelde, võib-olla on sama kunstniku maalitud.
Pildil Harald Aidla.

Siin on väga eksootiline sarvedega hobune eksootilisel taustal, mulle tundub, et on sama hobune, mis ülemisel grupipildil, ainult sarved on teised.

1941.aastal, kui Saksa väed Eesti vallutasid, teatati, et kõik, kes eelmise aasta jooksul venelastega koostööd tegid, tulgu andku ennast üles, nendele ei tehta midagi. Aga kes ise ei tule ja hiljem kätte saadakse, neil läheb halvasti. Tema oli 1940.aastal Lohkva komsomolirakukese komsorg. Ta oli kindel, et ta pole kellelegi midagi halba teinud ning tal pole midagi karta. Läks. Mõni päev hiljem tuli linnas tema kaksikvennale Endlile (kolme mehega mootorratta pildil keskmine) üks poiss vastu, kes üllatunult küsis: "Kuidas sa siin oled, sind lasti ju eile tankitõrjekraavis maha?"

14 veebruar 2012

Hirmutavalt naturaalne

Saadan Teile Mardiks üks ani ja soovin teile kõige paremat tuju ja söögiisu. Jälle nägemiseni.
Postkaart on saadetud 9.novembril 1909.

Seda kaarti vaadates tuleb tahtmine taimetoitlaseks hakata.

12 veebruar 2012

14.aprill 1989

Juba 2 nädalat on päeva keskel mõned tunnid piketeeritud Tartu sõjakomissariaadi ees.
Fotol paremal servas on vene ohvitser piketti jälgimas.
Sõjakomissariaat asus praeguses Tartu Katoliku koolis.

Tavaliselt käis Andres lõunavaheajal üksi. Seekord,viimasel piketi päeval, 14. aprillil 1989.a tulime koos perega, et edasi minna demonstratsioonile Raekoja platsil. Väiksel Mihklil, kes tahab kaitsta oma rahvast, on sel päeval 3 aasta sünnipäev.
Tagaplaanil pikettide organiseerija, viimast kuud rase Dagmar.

Vankri alt on näha tähed PE. Piketeerijad olid sõjakomissariaadi ette asfaldile värviga kirjutanud: SIIN LÕPPEVAD SEADUSED.
Kaja, Dagmar, mina, lapsed Tiit ja Mihkel. Vankris on vaba informatsiooniga maailmas kasvada tahtva lapse ema Sirje. Üliõpilastel oli kohustuslik sõjaline õpetus, pärast selle läbimist said kõik leitnandiks.
Sõjakomissariaadi eest mindi rongkäigus Raekoja platsile.

Raekoja platsil astus meie 3 lapsega pere juurde (4.laps oli koolis) üks vanem naine ja ütles, et tahab teha sihtannetust paljulapselisele perele (tol ajal oli annetamine ja toetamine väga moes) ja pani minu süles oleva Mihkli taskusse 25 rubla. See oli meie jaoks suur raha, saime selle eest sünnipäevatoidud osta.

10 veebruar 2012

Sünnipäevakaart 1906


20.sajandi alguse postkaartide tagumisele küljele tohtis ainult aadressi kirjutada, seetõttu tuli kiri kirjutada esiküljel olevale pildile.

09 veebruar 2012

Kodust ärasaatmine

See matus toimus tõenäoliselt Karlovas, korv oma aia lilledega peatsis.

Neid pilte on üsna imelik vaadata. Aga kui järgi mõelda, siis on meie praegune matusekombestik üleorganiseeritud, standardiseeritud, konveierdatud. Normaalne on ju inimest ära saata tema oma kodust oma lähedaste poolt.

"Volgaga" sugulased Tallinnast

Paluperra tulid külla sugulased Tallinnast.

Tegelikult võtsin ma selle pildi algul ainult sellepärast, et siin on toolid, mis praegu on meie köögis. Aga pärast vaatasin, et nii huvitav pilt, nii kompositsioonilt kui ka selle poolest, et istujad ei tee märkama, et pildistatakse, nende poosid räägivad enda eest. Ilmselgelt on rätikuga naine ja heledama peaga mees vastuvõtjad ja 2 keemiliste lokkidega naist ja musta peaga mees külalised ja elus edasi jõudnud inimesed ning see on nende hoiakust hästi näha. "Volga", mis pidi ka kindlasti pildile jääma, oli tol ajal väga vähestes peredes.

Foto on Kaja albumist.

06 veebruar 2012

Kaunis talvepostkaart tuletõrje depooga

Kaardil on väga kaunilt öise taeva ja kirikukuplite taustal Võru tuletõrje depoo.
Postkaart on saadetud 1901.a suvel ning kirjas on kurdetud suure palavuse üle.

Käibel on sellised kohanimed nagu Liivimaa ja Jurjev.

05 veebruar 2012

Meditsiiniõed Staliniga maiparaadil

Mehed ees astuvad väga täpselt ühte sammu.

Mustad täpid põllede peal on komsomolimärgid.
Peaks olema 1951. või 1952. aasta. Aga millises Eesti linnas see toimub, ei saa aru. Mulle isegi tundub, et kummalgi pildil on erinev sündmus.
Pildid on pärit meditsiinitöötaja Endel Kiisi albumist.

04 veebruar 2012

Televiisorit vaatamas

1950-ndate lõpp - 1960-ndate algus.
Minu arvates sellele ajale väga iseloomulik pilt: tugitool, kapp, kardinad, meeste soengud ja nägu ekraanil.

Mäletan meie teleka ostmist, mul lubati toaantenni karpi kanda. Antenn oli ümmargune ja kahe sarvega. Õppisin esimese venekeelse väljendi: šest tšasov, sest saated algasid kell kuus õhtul venekeelse diktoriga ja kestsid vist kümneni.

Purilennuk traatides


See juhtus 1970-ndatel Leedus. Purilendur arvestas maandumisel oma kõrgust natuke valesti.

Tol ajal lennati purilennukitega ALMAVÜ lennuspordiklubides, kõige eest maksis riik. Ametlikult pidi igal aastal 25% klubi koosseisust vahetuma, sest sellega pidi armeele lendureid ette valmistatama. Mõned õppisid lenduriks ka, aga purilend kui sport oli Eestis, Lätis, Leedus heal järjel.


02 veebruar 2012

Eelmise sajandi alguse kübaraid

Et proua kübar oleks täiuslik, on sinna veel sulg kinnitatud.

Tagaküljel olev tekst on siin all, foto on tehtud 11.09.1906. Fotol on alumisel pildil oleva Klara Kaarna üks õdedest.


Selle uhke kübaraga on Kaja vanavanatädi Klaara.

Klaara Mathiesen abiellus 1905. aastal 16-aastasena 22-aastase Kristjan Kaarnaga, kellest sai hiljem EV Vabariigi Riigikogu liige, Joala vastastikuse krediidiühistu asutaja ja Eesti Panga direktor 1928-1940, kelle allkirja kandsid kõik EV rahatähed.
Klaara Kaarna suri 1947.a Tallinnas gangreeni.



01 veebruar 2012

Sajanditagune üheaastane

Väikelapsed olid ka sada aastat tagasi nunnud.

Kogu teadaolev info on pildi tagaküljel, mina suutsin ainult kuupäeva välja lugeda.
Foto Kaja vanatädi albumist.

Pobiralli

Sõiduautot "Pobeda" ehk GAZ-20 toodeti Gorki autotehases aastatel 1946-1958. "Pobeda" tähendab vene keeles võitu, nime olevat Stalin isiklikult pannud. See oli esimene nõukogude auto, mida spetsiaalselt taksoversioonina tootma hakati. Viiekümnendate keskel oli iga teine Helsingi takso "Pobeda".





Need on minu onu Elfeldi (ees keskel) pildid, kes oli Tartus takso- ja bussijuht.
Üllatav on see, et taksodega sõideti rallit.

Kiivrid on uued ja moodsad rallipeakatted, aga rohkem on neil peas sõjaaegseid tankisti šlemme, mida meie teame eelkõige Poola 1966-1970.a teleseriaalist "Neli tankisti ja koer"