26 oktoober 2015

Piknik Lasnamäel

Tähelepanu äratas pikniku koht. Meie jaoks on pildis ja allkirjas suur vastuolu: Lasnamäe ja piknik ei sobi kokku.
Riietuse järgi võiks olla 1930-ndad.
Suuri maju hakati Lasnamäele ehitama 1970-ndatel.

18 oktoober 2015

Pidu

Mulle see pilt hirmsasti meeldib, kompositsioon, näod, valgus - kõik meeldib.
Pidu pika laua taga, arvatavasti ümmargune sünnipäev, kaskedega ehitud otsasein, sitsirätikud.
Arvan, et 1960-ndad.

17 oktoober 2015

Kavilda algkool 1920, 1921, 1922

Kooli on läbi aegade lõputult reformitud ja samas on kõik väga samaks jäänud.

16.aprill 1920
Haridusministeerium edastab koolidele Vabariigi valitsuse otsuse varustada õpetajate perekondi:
1)heeringaid ehk silku 10 naela kuus:
2)rasvaineid 2 naela kuus;
3)kartuleid 2 naela päevas;
ühekordselt ülikonnariiet,
                    pesuriiet,
                    saapaid ja
                    tallanahka.


3.-4.jaanuar 1921
Tartus toimuvad ülemaalised õpetajate päevad, kus arutatakse maaõpetajate majanduslikku olukorda.

13.mai 1921
Riigikogu võtab vastu õpetajate palgaseaduse, millega õpetajate palgad tõstetakse samale tasemele riigiteenistujatega.

16.-18.juuni 1921
Tallinnas toimub Tütarlaste Kommertskooli ruumes Eesti õpetajate V kongress, kus tähelepanus kooliuuenduse ja võõrkeelte õpetamise küsimused.



 21.nov 1922
Haridusminister H.Bauer kinnitab koolide õpilasringide (karskus-, spordi-, muusika jm) normaalpõhikirja, mille järgi ringide eesmärgiks peab olema kasvatada õpilaste algatusvõimet ja püsivust, luua idealistlikku meeleolu ning äratada õpilaste kohusetunnet iseenda, ligimese ja oma isamaa vastu.

28.dets 1922
Esmakordne rahvaloendus Eesti Vabariigis näitab, et 78,9% rahvastikust on algkooli, 7,6% keskkooli ja 1,1% kõrgharidusega.

Heino Rannap "Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia"



 Kas Kavilda algkool suletakse? Kavilda vallas on kaks 2-klassilist algkooli: üks, mis kuulub Puhja 6 kl. algkooli juure, ja teine Kavilda algkooli nimeline. Esimesesse on igal aastal õpilaste tung suur, kuna selle algkooli 1. ja 2. klassis õpib alati üle 40 lapse. Kavilda algkooli 1. ja 2. klassis sellevastu on õpilaste arv iga aastaga vähenenud, ja 1936. / 37. õppeaastaks on ettenäha kokku ainult 15 õpilast. 

 Postimees, 21.07.1936 (Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.)


  Tartumaa koolivõrk kinnitati. Täna saabus haridusministeeriumilt teade Tartumaa koolivalitsusele, et ministeerium on kinnitanud maakonna koolivõrgu. ... Võrreldes möödunud aasta koolivõrguga, on tänavu Tartumaal koolivõrk vähenenud kahe algkooli võrra. Nimelt tulid sulgemisele Tähtvere valla Ilmatsalu ja Kavilda valla Kavilda algkoolid, mis mõlemad töötasid ühe klassikomplektiga. Eeloleval kooliaastal jäävad seega Tartumaal töötama 168 algkooli 411 klassikomplektiga.

Postimees, 14.08.1936 (Tartu teated)












15 oktoober 2015

Koorilaul 1935

  Viimati minuni jõudnud pildialbumi oli saanud üks Tartu-lähedase küla elanik aastaid tagasi elu hammasrataste vahele jäänud naabrinaise käest, kes pakkus need välja pudeli viina eest. Kaup jäi katki, aga pildid jäid naabrinaisele.

Esimesel pilgul hakkavad kohe silma Miina Härma ja noor Gustav Ernesaks. Teine mees on dirigent alumiste piltide pealt, vasakpoolne naine on käelindi järgi naiskodukaitse tegelane, parempoolse naise kohta ei oska midagi öelda.
Mõlemal pildil on minu arvates samad naised oma imekaunite kleitidega, need on igaühel isemoodi imeilusad. Pildil oli taga Tartu fotograafi Eduard Saare pitsat.

Ilusad inimesed ilusas saalis laulmas. Aga pildi rikub ära lipp, mille tõttu on kolm inimest ilma peata. Samas see lipp andis infot alumise pildi allkirja dešifreerimiseks - Tallinna Naislaulu Seltsi teeõhtult 25.mail 1935. Aga samahästi võib see ka olla Tartu Naislaulu Seltsi teeõhtu. Viimane ongi tõenäolisem.
Ei ole varem sellist grupipilti kohanud - minu lugemise järgi on 21 inimesel silmad kinni. Huvitav, mida fotograaf tegi või ütles?

 Leidsin veel 1936.a 6.oktoobri Postimehest pildiga artikli, kus räägitakse, et eelmisel laupäeval saabusid rongiga Tartusse Tallinna Naislaulu Seltsi lauljad koos koorijuhataja Gustav Ernesaksaga ja Tartu Naislaulu Seltsi lauljad olid neil roosidega vastas. Õhtul toimus tallinlaste kontsert ja pärast seda tartlaste korraldatud teelaud Lina tänava koolimajas, mis kestis varaste hommikutundideni. Tallinna lauljad lahkusid rongiga ööl vastu esmaspäeva. Tartu ja Tallinna nailauluseltsid on nüüd sõprussuhetes. Peale Gustav Ernesaksa on artiklis ka nimed J.Tamverk - Tartu Naislaulu Seltsi koorijuhataja (arvan, et kõige ülemisel pildil ongi see mees) ning Tallinna Naislaulu Seltsi esinaine pr Braun ja Tartu Naislaulu Seltsi koorivanem pr Wilms. Kahjuks ei olnud võimalik pildil olevatest nägudest midagi aru saada.
 Aga kõige ülemine pilt võiks Lina tänava koolimajas olnud teelauaõhtult pärit olla küll, vasakul on näha lauas istuvate inimeste rida. Kui lipuga koor on äratuntavalt mõnes Tartu saalis, siis on võimalik ka, et tegemist on mainitud laupäevaõhtuse esinemisega.

 Samas on täiesti võimalik, et Tartuga ei ole siin üldse midagi pistmist.

Aitäh Leale

11 oktoober 2015

Samariitlased 1936

 Ta nägi natuke maad eemal puu all väikest telki. Telgi tipus lehvis valge lipp punase ristiga.
  "Käes!" hüüdis proua rõõmsalt. "Mis muud kui viime oma merehädalised punase risti telki! Ehk saab sealt esimest abi..."
  Kaks noort samariitlast kuulasid huviga vanaproua jutustust sellest, kuidas ta poisid oli leidnud ja mis siis edasi juhtus. Kuulates askeldasid samariitlased nobedasti laste kallal. Püksikesed laotati murule päikesepaistele kuivama. Püksata poistele anti vett juua. Siis tehti ase, pandi nad pikali ja kaeti linaga.
  "Esimesed hädalised meil täna!" naeratas noorem kahest samariitlasest.
  Paari minuti pärast magasid Tripsu-Trapsu nohinal.
  Muidugi hoolitseti Trulli eest igapidi. Tema magada ei tahtnud. Ta vestles lõbusalt mõlema samariitlasega. Eriti meeldis talle noorem samariitlane.
...
Trull jäi telgi kõrvale murule istuma. Ta kõrval istus samariitlane. Trull oli talle nimeks pannud tädi Riitla.
...
Siis toodi telki laululaval nõrkenud ja meelemärkuse kaotanud naislaulja: tal olid kirjud rahvariided seljas.

Marta Sillaots "Trips, Traps ja Trull" 1935, 2.ptk "Laulupeol"

Arvatavasti on kõigil piltidel Tartu samariitlased.

Eesti Punase Risti samariitlaste organisatsioon loodi 22.jaanuaril 1927.a. Samariitlaste põhimõtteks on ligimese armastus ja tema aitamine. Nende ülesanneteks on esmaabi andmine, vanurite ja puuetega inimeste abistamine, nõu andmine tervishoiuküsimustes, isiklik eeskuju tervislike eluviiside kujundamisel.

Tunnistuse ülemises osas on Punase risti samariitide organisatsiooni embleem, mis on võetud piiblist, Samaaria mehe kuju punasel ristil, see on Eesti samariitlaste märk, grupipiltidel on sama märk ka varrukalintidel.


 Punane Rist koos tervishoiuorganitega korraldas samariitlaste ettevalmistamiseks kursusi, mis lõppesid katsetega. 1939.aastaks oli kursused läbi teinud ligi 10 000 samariitlast. 


 Esimese rea valges riietuses naine on ka ülemisel õppuse pildil ja ülemisel grupipildil, mõlemal keskel, võimalik, et on ka teisi mitme pildi peal olijaid.
 
Eriti aktiivselt tegutses samariitlaste Tartu koondis, mida juhtis meditsiiniüliõpilane Ernst Eller (05,02.1906.a-06.08.1959.a), hilisem Tartu maakonna peasanitaararst. Samariitlased korraldasid meditsiinilist valvet suurematel rahvakogunemistel, spordivõistlustel, andsid vajadusel esmaabi töökohtadel. Organisatsiooni kuulus hoolekande lendsalk.
  Terviseleht nr 9 2000 "


Selle pildi järgi nägi eestiaegne haigla päris ilus välja, ülestõstetavad voodid ja puha.

Nüüdisaja ideaalsemaid transpordivahendeid maanteedel on sanitaarauto. San.auto kaitseb kannatanut ilmastiku kahjulike mõjude eest. Ta võimaldab kannatanule otstarbekohase ja mugava asendi kanderaamil, mil ei puudu madrats, padi, lina ja tekk (madrats kanderaamil?!). San.-auto seinad ja lagi, samuti kui haige tubagi, on valged või mõnda teist rahustavat värvi, avarad aknad annavad rohkesti valgust ja võimaldavad kannatanule vaate ümbrusse ja maastikule (kannatanu naudib vaadet?); pimeduse tulekul on auto soovi järele valgustatud elektriga; autos on puhas õhk, kuna ei puudu ka ventilatsioon; autos on soe, sest mootori töötamisel tekkiv soe gaas läheb radiaatorist läbi ja soojendab autot. Siin on karavin värske veega (ei ole autos väga otstarbekas anum), pesemisnõu voolava veega, apteegikapp ühes vajaliste abiandmise vahenditega jne. Kaasa sõidab san.-personaal.

"Esmaabi ja tervishoid", 1938

Aitäh Leale

05 oktoober 2015

Õpetajate päevaks

 




Kahjuks ei olnud mitte kuskil aastaarvu, arvan, et see vihik võiks olla 1960-ndate lõpust.
Vaesed õpetajad, mis jama on neil tulnud lastele õpetada.
 Eriti karm on ajalooõpetajate elu:
  Ajalugu kõneleb meie suure kodumaa rahvaste põlisest sõprusest ja koostööst. Meie kodumaa rahvad võitlesid ühiselt võõraste vallutajate vastu. Üheskoos tõusid nad võitlusele mõisnike ja kapitalistide vägivalla kukutamiseks. Üheskoos panid nad maksma rahva enda võimu - nõukogude võimu ning ehitasid üles uue ja õiglase korra - sotsialistliku korra. Meie maa rahvaste eesotsas seisis minevikus ja seisab tänapäeval suur vene rahvas, kellele kuulub teiste rahvaste lugupidamine ja austus.
             lk 17

  Ajaloo seisukohalt on kommunismi ülesehitamine lähema tuleviku küsimus. Selle suure ja ülla eesmärgi saavutamisel juhib nõukogude rahvast suur Kommunistlik Partei, kes kuulutab oma programmis pidulikult, et nõukogude inimeste praegusele põlvkonnale saab osaks elada kommunismi ajal. 

Hillar Palamets "Jutustusi kodumaa ajaloost", õpik-lugemik 4.klassile, 8.trükk, Tallinn 1967, lk 234



 Pala koolis 1980.aastal, õpetaja Valve Soisi-Raudmäe. 
Tavaliselt istuti pingis ikka kahekaupa, siia klassi on lapsi mingi ürituse tõttu juurde kutsutud. Kõik koolilapsed kannavad koolivormi, punase vestiga laps tundub olevat kellegi väiksem õde, kes veel koolis ei käi. Vihikud ja õpikud tuli hommikul kotist välja võtta ja ülestõstetava klapi alla sahtlisse panna, kott riputati, nagu pildil näha, pingi kõrvale konksu otsa, laua peale tõsteti ainult ühe tunni asjad.


  Lõpetuseks luuletus õpetajast 1989.a ilmunud lasteraamatust. Juba tol ajal olime seda lugedes jahmunud, autor oli siis Eesti Kultuurifondi volinik, kultuuriosakonna juhataja, kõrgharidusega eesti filoloog. Ma arvan, et tal ei olnud midagi õpetajate vastu, ka ülejäänud olmeluule arvatavalt klassikaaslaste ametitest on samas stiilis.

TIIA õppis väga hästi, 
Tiial iial polnud kahte.
Tegi täpselt, mida kästi,
unustades oma tahte.

Klassitöö eest vastutaja
täitis aina tabelit.
Tiia kogu kooliaja
kogus vanapaberit.

Kuigi vahel tegi viha
tema süütu malbe ilme,
kui ta keelas poppi teha,
vaadata neid filme.

Tiia kunagi ei teinud,
mida polnud vaja.
Kuidas me küll siis ei näinud -
Tiiast tuli õpetaja.

Sirje Kiin "Mis sinust saab", 1989


Mulle ei meeldi see luuletus ka praegu, lihtsalt lugesin selle autori 20 aastat hiljem ilmunud Marie Underi monograafiat, mille eest ta sai doktorikraadi,  ja see  luuletus tuli ikka ja jälle meelde,  pieteeditunne on autorile endiselt võõras.



04 oktoober 2015

Grupipilt 27.mail 1925

Kõige silmatorkavamad asjad sellel pildil on pastlad, alles pärast läheb pilk ülespoole
Ei oska kuidagi arvata, mis seltskond nõnda kenasti mäeveerule pildistamiseks üles on seatud.
Osa inimesi on selgelt paarikaupa, esiplaanil on üks paar hästi riides ja kingadega. Ka taga on lipsu, ülikonna, kaabu ja mantliga mees, kes eristub pastlakandjatest.
Mis ühendab seda seltskonda?

Foto Peerna-Selleke.
Võimalik pildistamise koht on Kavilda Puhja lähedal.