25 november 2018

Küttepuude saagimise talgud Pihkva lähedal


Saagijaid on kaks paari, teine jääb esimeste varju. Pärast saagimist tuleb puud veel lõhkuda. Kas riida juures mees lõhubki, igatahes on tal peenemad puud süles?

24 november 2018

Tsirkuseartistide reklaamkaardid

Eesti tsirkuseartiste tuletavad meelde neist järgi jäänud reklaamfotod, mis oli artistidele omaette sissetulekuallikas. Pilte lasti trükkida tuhandete kaupa ja müüdi enne etendust kassas ja vahetult pärast esinemist etenduse ajal. Kohe pärast esinemist teadustas konferansjee, et esinemisest on võimalik ka mälestuseks pilti saada ja artistid läksid pealtvaatajate pingiridade vahele neid müüma. Kaardil oli artist trikki tegemas või lihtsalt esinemiskostüümis poseerimas, sageli olid juures ka trikkide skeemid. Neid pilte osteti rohkesti ja samal ajal oli võimalik esinejat lähedalt näha ja käega katsuda. Mõnikord andis kaartide müük artistile isegi palgast suurema tulu.


 Alfredo kodanikunimi oli Alfred Karu.

 Mälestus surmasõidust.
Kaljo Kroll on meenutanud, et teda kasutati 1937.a teadustajana: "Järgmises numbris esitavad minu EMA ja ISA surmasõidu".




 Eduard Laas esines 27.detsembril 1938 Soomes talvetivolis ja kukkus pealtvaatajate silme all 14m kõrguselt tsementpõrandale surnuks. Õhus rippuv raam oli kinnitatud trossidega lakke ja üks tross tuli laest lahti. Mingit julgestust tol ajal ei kasutatud.

Olga Toom oli traadilkõndija, tantsis traadil Hiina tantsu ja kõndis karkudega,
 abiellus 1929.a Nikolai-Elmar Lattikuga (akrobaadid vennad Lattikud ehk Trio Latini).
1932-1935 töötasid nad Eesti kodanikena Nõukogude Venemaal, Olga Lattiku sõnul olevat pidupäeva kontserdi raames esinetud ka Kremlis poliitbüroole ja Stalinile.
 
Tsirkuses ja laadal näidati südametunnistuse piinadeta ka igasuguseid looduse kõrvalekaldeid, kahe peaga vasikaid, habemega naisi ja ülipakse inimesi.
Siin fotol on Alviine Pedriks, keda tituleeriti maailma kõige paksemaks naiseks, väidetavalt kaalus ta oma 49- aastase elu lõpul 325 kilo.

 Fotod Osta.ee-st, Aare-Paul Lattiku pereloost ja Kaljo Krolli raamatust "Kohvrist kohvrisse", mis on üks väga huvitav lugemine.

23 november 2018

Klounid Max ja Lex

1920.-1930-ndatel aastatel oli Eestis tsirkusega tegelevaid inimesi 100 ringis. Väga paljud käisid suviti Soome tivolites tööl, kus töötasu oli kõrgem, esineti ka mujal naaberriikides.

 Kloune ja klounipaare oli päris mitmeid, aga tolleaegsete inimeste mälestuste järgi oli kõige populaarsem klounipaar Max ja Lex. Nad olevat naernud ilmsüüta näoga kõige üle, mis naerda andis, jäädes ise soliidselt intelligentseteks. Läbi naeru jõudis vaatajani ka annus elutõtt.


 Pikk, Lex oli Julius Aleksander Koppel (1893-1935), Einari Koppeli isa.
 Lühem, Max oli kodanikunimega Anton Niilman.

Päevaleht, 5.mai 1927
Eeskawas: Ballett, tantsud, laul, nali ja Max ja Lex. Eeskawa waheaegadel muusika ja tants. Algus kell 9 õhtul ja lõpp - eks ise näe. Sissepääs maksuta.

Lex ja Max.

15.juulil 1935. aastal hukkus Lex Soomes autoõnnetuses (magas kraavisõidu hetkel telgiriidesse mässituna koorma otsas ja murdis kukkudes kaelalüli).
 Max töötas mõnda aega üksi edasi, kuid suri varsti tiisikusse.

Kloun Lexi surmasõit Soomes

Eile juhtus Kukemäel raske õnnetus Soome Tiwoli tsirkuse weoautoga. Tsirkus oli Porist ümber kolimas teise linna, kui mootoririkke tagajärjel weoauto kukkus ümber. Wiiest sõitjast kolm paisati sõidukist wälja, kuna kaks, nimelt tsirkuse kloun eestlane Koppel ja tema abikaasa, jäid ümberkukkuwa weoauto alla. Koppel sai silmapilkselt surma, kuna tema naine toimetati raskete wigastustega Pori haigemajja. Proua Koppel ei olnud tsirkuses tegew, ta oli tulnud ainult oma meest külastama.
Õnnetul kombel surmasaanud Aleksander Koppel on meie wäikelawaartistide keskel tuntud kuju. Ta omal ajal esines edukalt „Rahwateatris" ja teistes wäiketeatrites. Peamiseks tegewusalaks temale oli aga tsirkus ja warietee. Ta on esinenud kõigis Eestis töötanud wälistsirkustes ja ".Grand-Marinas". Loomupärase ande ja südamliku huumoriga ta wõitis publiku poolehoiu ja oli meie wäikelawa-artistide hulgas armastatumaid. Lawal ja tsirkusemaneezhis töötas ta juba üle 20 aasta.
Wast weelgi rohkem kui kodumaal oli kloun Lex menukas Soomes, mis on eesti artistidele kujunenud leiwaandjaks. Igal kewadel angazheeriwad Soome lõbustusasutused eestlasi esinema ja Lex oli nende hulgas esimene, keda palgati. Eelmiste aastate eeskujul kloun Lex koos oma partneri Maxiga sõitis käesolewal kewadel 12. mail Soome, kus ta oli palgatud esinema kogu suwe jooksul. Nüüd õnnetu surm katkestas selle heasüdamliku inimese töö wennasrahwa keskel. Kloun Lex oli teises abielus. Esimene abielu lahutati ja naine pojaga wiibib Eestis. Teistkordselt abiellus Lex Koppel Tamara Becki balletistuudio õpilasega. Sellest abielust on Lexil wäike tütreke, kes nüüd jäi waeslapseks.
Maa Hääl, 16.juuli 1935 


Fotod Tiialt ja Aare-Paul Lattiku pereloost.

17 november 2018

Akrobaat ja tünnisõitja Herbert Loots


Lendav mootorrattur. Mäng elu ja surmaga.
 Laupäewa õhtul awati Tallinnas, Merepuiesteel, endise „Grand-Marina" kõrwal meie pealinnas seniolemata laiemate rahwahulkade lõbustuskoht Soome tivoli „Kalewa". Meil pole selliseid warem olnud, sellepärast ei tunne ka inimesed nende järele wajadust. Wälismaades on aga tivolid kujunenud lõbustuskohtadeks, kus rahwas kõige meelsamini käib.

 Taga kuupäev 26.09.1932.
Selliseid postkaarte sai tivolist, neid on Osta.ee-s päris sageli müügis.
...
Kuid see on wäike asi sellega wõrreldes, mis elab rahwas läbi natuke maad eemal. On püstitatud tohutu suur, metallwöötidest, ümarik kera. Eemalt paistab teine olewat otsekui maakera. Selle maakera sees kihutab ringi — risti ja pikuti fenomenaalne trikimeister Herbert Kala oma mootorrattaga. Ta kihutab oma tsikliga keras mitte wähem kui 120—130- kilomeetrilise kiirusega. Igas suunas sõidab ta üles-alla -—pikuti ja laiuti. Kuidas ta seda teeb — kes seda teab, ehk kellele ta seda õpetab. Enesestki mõista, et selline kihutamine on mäng surmaga. Kõige pisem eksitus toob mehe ühes raske mootorrattaga ülewalt alla, ja mis sellise kukkumise tagajärjeks on — seda pole wist waja seletada. Kõige hädaohtlikum on kukkumine kera laest, kui sõitja on peaga alaspidi: sel hetkel kukkudes jääb sõitja raske mootorratta alla — ega siis enam eluga pääsmist pole. Herbert Kala on wäga osaw oma töös. Kummalise rattasõidu õppis ta oma wenna Konstantin Kala käest, kellel on wäga kirju ja seiklusrikas minevik seljataga.

Uudisleht 12.sept 1932


Herbert Kala nime all Konstantin Kala noorema vennana esines tegelikult Herbert Loots. Konstantin Kala oli Soomes juba tuntud nimi ja kui Herbert ka sõitma hakkas, arvati, et vendi on parem reklaamida.
 Herbert Loots alustas tsirkusekarjääri 8-aastaselt, 13-aastaselt oli ta akrobaadina püramiidis kõige ülemine. On teada, et ta esines koos vendade Sihveritega 18m kõrgusel vabaõhu trapetsil. Ta oli ka tuntud vettehüppaja.


Konstantin Kala (1894 - 1969) töötas erinevates tsirkustes alates 13. eluaastast, kasvades sai temast  tsirkusemaadleja.
1928-1932 esines K.Kala mootorratta tünnisõiduga. Tünnisõitu vaatas rahvas servalt ülevalt alla.

1931.aasta talvel ehitas Konstantin Kala Tallinnas Narva maanteel "Gloobuse". See oli teraslattidest valmistatud kera, mille läbimõõt oli 7,5m. Varakevadel transporditi see Narva Kala kodumaja hoovi ja hakati treenima, algul jalgratastega, siis mootorratastega. Esimene esinemine oli 1932.a Tallinnas Kadriorus. Algul sõitis mootorrattaga keras Konstantin Kala üksi, hiljem koos Herbert Lootsiga. Kerassõit oli väljast vaadeldav, aga kera koos publikuga asus telgis. Esineti Eestis ja Soomes. Tivoliomanikul Sariolal oli Soomes 2 tivolit, nii et ühes tivolis sõitis Konstantin Kala V.Kisseljovaga (noorema õe Anna Kalana) tünnis ja teises tivolis Herbert Loots (noorema venna Herbert Kalana) üksinda keras.

1935.a lõpetab Herbert Loots jäädavalt mootorrattasõidu ja hakkab uuesti akrobaadiks. 

Herbert Loots (üleval) ja Albert Sihver (raamatust Kaljo Kroll "Kohvrist kohvrisse)

   Nüüd lisanduvad eelmainitutele „maailmavallutamises" ka meie akrobaadid Herbert Loots ja Albert Sihwer, kes esinewad Herbert-Albert Sihwers'ite nime all. Peale edukaid esinemisi „Gr. Marinos", rest. „Parisis" ja „Estonia" valges saalis, siirdusid Sihwers'id pikemale Lääne-Euroopa turneele. Käesoleva aasta märtsi kuu neil on edukalt möödunud Riia „Salomonsky " tsirkuses, mille järele nad on saanud pikema esinemislepingu Shweitsi. Ajawahemikul, alustades Genf ist, nad on töötanud peaaegu kõigi Shweitsi suuremate linnade — Zürichi, Baseli, Berni, Lugano ja Küssnachti parimates warieteedes. Kõikjal on Sihwersid äratanud tähelepanu oma originaalsete akrobaatiliste trikkidega, mis neile on toonud häid töötamislepinguid teistessegi riikidesse.


 Sihwersite originaaltrikk - peaga pea peal seismine - mis äratab kõikjal imestust.
  Uudisleht, 21.aug 1937

1935.aastast peale esines Herbert algul vendade Sihveritega "3 Sihveri" nime all, siis Albert Sihveriga "Albert-Herbert Sihverite" nime all Riias, Šveitsis, Prantsusmaal, Liibanonis, Kreekas, Türgis, Bulgaarias. Vaatamata Teisele Maailmasõjale jätkati mitmel pool esinemisi.
1941.a detsembris sõideti Zagrebisse, kus koos nendega esines varietees ka Ungari artist Duci Sandor. 21.märtsil 1944 abiellusid Budapestis ungarlanna Duci Sandor ja eestlane Herbert Loots. 8.augustil sündis neile tütar.
Prahas lisandus Helbert-Alberti truppi kolmas liige, hiinlane Loo Shang Lun, esinemisi jätkati kolmekesi.

 1945.a aprillis sõitis Herbert Budapesti pere juurde, ta ei olnud veel oma 9-kuust tütart näinud, Albert ja hiinlane aga sõitsid Prantsusmaale. Sõda sai läbi ja riigipiirid suleti, ei mingit väljasõitu enam, partneritega ühinemine osutus võimatuks. Millestki aga tuli elada. Herbert otsis endale uue partneri, algul 18-aastase võimlejast ungarlase, kes aga võeti poole aasta pärast sõjaväkke aega teenima, siis hakkas ta esinema sakslase K.Kunziga. Mõlema partneriga toimusid esinemised nime all "2 Herbertit".
  Herbert Loots koos perega sai Austria kodakondsuse, mis tähendas võimalust esineda jälle ka teistes riikides. Ka koosöö sakslasest partneri K.Kunziga laabus.
1958.a septembris esines Herbert Loots viimast korda. 33 aastat pidevat rändamist sai läbi.
1958-1978 töötas Herbert tehases.

Arvutasin Herbert Lootsi sünniaastaks 1915.a, nii et mootorrattaga keras sõitis ta 17. kuni 20. eluaastani, akrobaadina esines 43-aastaseni;  surmadaatumit ei tea, 1989.a elas ta Austrias, Linzi linnas.

Albertil ja hiinlane Loo Shang Lunil läksid esinemised üle maailma samuti hästi, nende elukohaks jäi Pariis.

Veel sel teemal:
Kaljo Kroll "Kohvrist kohvrisse", Tln 1991


09 november 2018

Natsionaliseeritud jalanõude tööstus "Kungla"


Laual on kõrvuti sinimustvalge ja punane lipp.
1940.a enne natsionaliseerimist oli selle jalanõude tööstuse üks omanik 27-aastane Aleksander Grünberg (pildil sonimütsis), kes töötas sealsamas ka pärast natsionaliseerimist edasi.

...
  Kuid on esinenud ka rõõmustawaid nähteid. Nii näiteks saapawabrik "Kungla" endised omanikud said kohe alul aru uuest olu-korrast ja on end täielikult selle teenistuse rakendanud, mille tulemuseks oli, et üheskoos ja ühisel jõul hakati tööle senisest suurema innuga ja sellele lõid kaasa nii töölised kui ka endised omanikud.

Postimees, 11.august 1940

131. Kohaliku Tööstuse Rahvakomissari käskkiri nr. 8 
20.septembril 1940 
Nimetan järgmistesse natsionaliseeritud tööstustesse direktoriteks, arvates 21.septembrist 1940:
...
Vengerfeldti jalanõudevabrik ja "Kungla" saapatööstus Tartus - Eduard Fuks.
...
ENSV teataja nr 13 1940

Aleksander Grünbergi pärijate arvates oli "Kungla" saapatööstus selles majas.

1950-ndate lõpus oli siin "Sangari" tsehh. Kui arvestada, et õmblusvabrik "Sangar" moodustati 1956. aastal vilte tootnud artellist "Sangar" (asutati 1944), siis tundub areng loogiline.

Aitäh Merkele.


06 november 2018

Eesti kunstnike oktoobripühade kaarte

...
Lipp, mida kanname,
see lipp
on punane
nagu parteipilet, 
nagu taevasse vaatavad moonid,
nagu tõusev päike,
nagu martäänahjude kuma
nagu esmakordselt suudleva tüdruku huuled
nagu rubiintähe valgus,
nagu õhtuse Tšomolungma lumine tipp,
nagu mulda imbuv veri.
Lipp, millega pidupäevadel
kaunistame oma maja,
punane on –
nagu meie eneste veri.
...

"Meie põlvkonna lipp", Rudolf Rimmel 1963

Ulla-Britta Sampu 1977

Lilian Härm 1957

Lilian Härm 1973

I. Sampu_Raudsepp 1970

H.Sampu 1972

M.Sampu 1965

Siinoleva materjali põhjal võib järeldada, et üldiselt ei pea eesti kunstnike oktoobrikaarte häbenema, kui mõned erandid välja arvata, on tegemist liigse pugemiseta esteetiliselt nauditavate lastepäraste kaartidega.

Palmiste 1966
Lilian Härm 1965
                                                                          H.Mitt 1960
    



 T.Vint 1968


 



Kõige rohkem meeldib mulle Elle Tikerpäe 1988.a Järva kolhoosile tehtud oktoobritervitus. Milline hoogne sirbikaar ja viisnurkade külv!



03 november 2018

Kaardid vanematele


  Armas papa ja mama! Sadan teile üleültse Talina wade ja odan sure kanatusega worsti mis Jüri Andreewits ütles teid mule satma Jöuluks! Südamest armastaja tütar.


Pai kallis mammake, saada mulle Ksenjaga peale ennepalutud või veel segatud kohvi. Ja siis veel paar suurt soovi, tahaksin väga saada üks paar tumedamaid kandesukki, pole mul ju peale nonde heledate fil d Ecosside teisi. Ei tea, kuis oleks lugu ka ühe paari  soemate sõrmkinnastega, näiteks laadalt? Mul on ju sama suur käsi kui Ksenjal. Ja see kõige suurem nummer - saan neil päevil kätte Erika kingit väikse konvendi vapi käevõru juurde, puudub aga see väike kuldketike kuhu otsa ta tuleks. Kas mõnest kapilkast ei saaks seks otstarbeks üht kuldraha?
Terviseid teile kõikidele! Suudleb V.
Tartus 13.10 (1930)


Tarmo kogust.