Kalevipoja taustal

Väga paljudes albumites on fotod, kus on ennast Kalevipoja kuju taustal lastud pildistada. Vene ajal räägiti sellest kujust palju, kõik teadsid, et Kreutzwaldi kuju kohal peaks tegelikult Kalevipoeg olema, mis olevat nii ilus olnud.... Praegusel kujul enam endist populaarsust ei ole.
 Selle pildi kohta ütles keskmine mees, Elmar Võngri vanemas eas alati, et ainult tema on veel jäänud. Aga mulle meeldib sellel pildil kõige rohkem läki-läkiga taat. See foto on tehtud enne sõda. Amandus Adamsoni Kalevipoeg oli Emajõe ääres pargis 1933-1950. Minu lapsepõlves räägiti, et ta võeti sellepärast maha, et mõõk oli ida poole.
Johanna ja Elmar Võngri albumist

Kolhoosi esimeeste koolitamine

Kollektiviseerimise käigus loodi Tartu lähedale praeguse Tähtvere valla maadele kolhoos Lembitu. 

Aga kolhoosi esimehi polnud ju siiamaani keegi koolitanud, õppinud põlluharijad olid ära küüditatud. Tuli uued oskajad inimesed tekitada. Siit on näha, et kõigepealt 1950.aasta kevadel tõsteti esimeeste kvalifikatsiooni ühekuulistel kursustel,

 

 aga 1950/51 talvel hariti neid juba põhjalikumalt 6-kuulistel kursustel. 

 Siin on näha pilt Kehtnas toimunud 6-kuulistelt kolhoosi esimeeste kursustelt 1951.a. Paremalt teine kõige suurem mees on Lembitu kolhoosi esimees Elmar Võngri.

Kahe poolega aukirjale on alla kirjutanud Ülemnõukogu Presiidiumi esimees August Jakobson isiklikult: eestikeelsele poolele eestikeelse allkirja, venekeelsele poolele venekeelse allkirja. 

Vaadake aukirja kujundust - rahvuslikku mustrisse on põimitud punane viisnurk!

Siin on Elmar ja Johanna Võngri pulmapilt. Nad elasid Tähtvere vallas Kandikülas surmani koos. 

Muide, sellest külast on pärit ka meie praegune peaminister.

Sügisene matus

Mööda teed ei saa minna, sest see on porine ja suurte lompidega. Matuserongkäik läheb teiselt poolt kraavi, kus on kuivem. Võiks olla 60ndad - 70ndad Tartu ümbruses.

Johanna ja Elmar Võngri albumist.

Sõdurid jalgratastega

Igal jalgrattal on registreerimisnumber.

Eesti sõdurid suuskadega

Enamusel meestest on väga pikad suusad, ainult ühele lühemale on pisikesed suusad antud.
Paremalt 3. esimeses reas Harald Aidla.

Stalini-aegsed aulad

Stalini ajal, kui nõukogude võim oli Eestisse saabunud õnne tooma, ja selle nimel laamendas inimeste eludes ja kodudes, sel ajal ja ajastul, mida lahkab Solženitsõn niisuguse selgusega, et pärast tema raamatute lugemist jääb üle vaid imestada, et neil hiiglaslikel maalappidel, mida Jossif Stalini saapakand surus, et seal üldse mõni elav inimesehing alles jäi ...

 Jaak Jõerüüt "Muutlik" lk 153

Pildil vasakpoolne on Malle Laan.

Mõlemad pildil peaksid olema Tartu aulad, ülemine EPA ja alumine meditsiinikooli oma, aga päris kindel ei ole.

Ilusad poisid

Tartu fotograafi E.Lauri foto 1975,
Kui ära ei arva, kes pildil on, leiab vastuse faili nimest.

Näitus Narvas 1912

Tööstuse ja käsitöö näitus, grupi kohal on eestikeelne plakat ka, toimus 1912.a septembris Narvas, nii et 100 aastat tagasi. Pilt on tõenäoliselt avamiselt, grupipildil on kõigil inimestel lindid rinnas. 

Mulle on hakanud viimasel ajal tunduma, et 100 aastat polegi teab mis pikk aeg.

Tagumine külg on kahjuks minu jaoks loetamatu.

Kaja albumist.

Ettevalmistused pulmadeks

1965.aastal on 21-aastasel Leilil ja Antsul pulmad tulemas. Pildil on noored pulmaviina valmistamas, masin kõik kenasti peal.
Ma ei olnud puskari ajamist isegi pildi peal näinud. Mu vanemad rääkisid, et mõni aeg varem, 1950-ndatel, oli maal tavaline, et pidudeks ja talguteks puskarit tehti.

Ja siin on pulmapäev käes. Sõin ja jõin seal minagi...Olin 8-aastasena ka selles pulmas, aga viina kohta ei oska midagi öelda. Kuid peigmeest nähti hilisemas elus harva kainena.

Piiritsooni silt ja praam

Vene ajal sai saartele ainult lubadega. Selleks, et luba saada, tuli muretseda mõne tuttava tuttavalt saareelanikult kohalikus omavalitsuses kinnitatud küllakutse. Küllakutse tuli viia oma miilitsajaoskonda ja 2-3 nädala pärast sai sealt paberi, millega sai piiritsooni minna. Passe kontrollisid ajateenijad, võõra passi ja loaga minek oli üsna levinud. Kuidas selle eest karistati, ei tea, ei tea ka kedagi, kes oleks vahele jäänud. Kaks korda käisin Saaremaal minagi võõra passiga, ühe korra võtsime salakaubana ka 3-aastase lapse kaasa, öeldes talle, et ta peab nüüd piirivalvuritega peitust mängima.
 1983.a Venemaal hääletades pidasid meid miilitsad kinni, dokumente kontrollides leidsid nad passi vahelt piiritsooni loa, see oli nende jaoks nii tähtis paber, et meid lasti kohe lahti sõnadega: "Võite minna, aga kui siin kuskil lähedal kauplus tühjaks tehakse, siis otsime teid passi numbri järgi üles."

Sõjamasinad

Hüpotees on, et see on Tartus Narva mäe alguses Esimese Maailmasõja ajal, aga võib-olla naeravad asjatundjad selle välja.

Elmar ja Johanna Võngri albumist.

Koolipilt 1928

  Koolipilte on Eestimaal tehtud aegade hämarusest peale. Kui inimestel lapsepõlvest pilte ei ole, siis koolipildid neil ikka on. (Ainult et eluaegsete õpetajate albumeid ei jaksa isegi mina vaadata).
Ja endiselt on õnnelikud need lapsed, kes saavad õpetaja kõrvale istuda.

Anne Uustalu albumist.
 

Tants viiuli saatel

Tants lageda taeva all. Viiuldaja istub vankril, vankri taga paistab suurreha või midagi taolist ja ohtralt palke.
Peaks olema Tartu lähedal Kandikülas.

Elmar ja Johanna Võngri albumist.

Pruutpaar

    Pruudi nimi on Leida, aasta on 1933 ja pildistatud on Tartus J.Eckbaumi ateljees.

Mehed on abielludes alati ülikonnas ja katmata peaga, naistele aga on pruudiloori nime all igasuguseid veidraid asju pähe pandud.

Üleliiduline rahvaloendus 1959

Siin pildil on Paide rajooni rahvaloenduse organiseerijad.

1959.a rahvaloendusel saadi  Eesti NSV rahvaarvuks 1 196 791, mis oli rohkem, kui kunagi varem.

Pärast Teist Maailmasõda korraldas enamik sõjast haaratud riike rahvaloenduse, et saada usaldusväärset teavet inimkaotustest ning sõja põhjustatud rahvastikumuutustest. Väga suurtele inimkaotustele vaatamata moodustab vähese erandi Nõukogude Liit. Rahvaloenduseni jõuti alles 1959.aastal. Vene demograafide arvates peeti loendusest hoidumise põhjuseks inimkaotuste põhjendamatult suure ulatuse avalikustamist.

Pildid Anne albumist.

1.juuni, lastekaitsepäev 1988

 Minu arvates tähistati linnarahvaga Tartus lastekaitsepäeva esmakordselt 1988.aastal. Selle organiseerisid  Toominga stuudio (1989.aastast Tartu Lasteteatri) näitlejad. Ürituse korraldamiseks mõeldud raha ei jõudnud õigeaegselt kohale ja InBoil laenas välja oma külmkapi ostmiseks kogutud raha. Kassitoomele olid püstitatud telgid ja igas telgis istus üks või mitu näitlejat ja rääkis lastele muinasjutte. Mäletan oma vanima poja lauset, et ta tahaks neis kõigis korraga olla. Esimest korda jagati lastele tasuta komme. Alumisel pildil näeme suurt päevaveeretamise ringi. Ülemisel on vist päeva avamine ja nagu tol ajal kombeks, ei puudu ka mõned sõjalennuvälja vastased loosungid.