31 mai 2017

Postkaart Stockholmist 1940

  Teise Maailmasõja ajal oli üsna ohtlik Tartust Stockholmi ülikoolis õppimas käia, kuigi sel ajal, 1940.a veebruaris, oli ka Eesti mittesõdiv riik. Aga Talvesõda käis.

  Kaart on saadetud v.a. härra arhitekt H. Kuvastole ja teistele Tartu Ülikooli majandusosakonda.

  Henn Kuvasto projekteeris 1930-ndatel koolimaju (Kanepi algkool, Pikakannu, Väimela, Kääpa), koostas 1945. a Võru esimese generaalplaani, projekteeris Võru maavalitsuse hoone, kuid vist kõige tuntum töö on ülikooli kiriku betoonvahelagedega raamatukoguks ehitamise projekt aastast 1956.

  Stockholm, 8.II.1940
  Olen jälle õnnelikult siia jõudnud. Reis läks ilma eriliste vahejuhtumiteta, ainult kestis ca 60 tundi. Olime laevas 3 ööd ja 2 päeva. Nägime teel kahte "sõbralikku" pommilennukit - üle laevade lendamas ja ühele allveepaadile andsime "abi", ning tundsime headmeelt ta kadedust mitte äratavas seisukorras.
  Ülikoolis on kaunis vaikne, mõnes kursuses kuni 90% üliõpil. on ära. Täna oli üks praktikum: 
1 rootslane, 1 norralane ja 1 eestlane osavõtjad.
                                                                              Tervitusi Svetson






Kaardi leidsin antikvariaadist.


30 mai 2017

"Isamaa auks" 1935

   Patriootilis-didaktiline rohkem kui 100 osavõtjaga helinäidend, autorid Salme Pruuden ja A.Wirkhaus. Tegelaskonna moodustasid Tartu malevlased, kodukaitsjad, kodutütred, noorkotkad, mõned "Vanemuise" näitlejad ja muusikakooli õpilane J.Vornik. Lavastaja A.Sunne Tallinnast. Esietendus 4.dets 1935 Tartu noorkotkaste 5.aastapäeval "Vanemuises", kusjuures enne esietendust on juunist alates mitmeid etendusi olnud, isegi Tallinnas kaitseliidu juubelipidustustel 22.juunil 1935.

  Pildi taga:
  "Isamaa auks" tegelaskond. Pildistatud Saksa teatri õuel 14.06.1935.

  Etenduse sisu kohta kirjutatakse ajalehtedes nii:

  Paremini õnnestus esimene vaatus - noorte kogunemine laagri ja laagriettekanded, kus muuseas Artur Hindi poolt esitatud dr Einaste jutustab noortele Eesti kauget minevikku käsitlevaid muistendeid. Teine vaatus - väikese kodutütre ja haukapoja manalas käik - lasus peamiselt nende kahe väikese näitleja õlgadel ja oma ülesandega tulid nad vapralt toime. Küllaltki meeleolukas oli kolmas vaatus - laagri ärkamine. Siin oli muu seas hästi paigutatud noorte võimlemine laulu saatel (esimeses vaatuses esitati ka tantsu!), mille noored sooritasid väljapaistva ladususega.
 Postimees, 22.06.1935

  Lavateos, mille ülesandeks on teatud õilismõtete puhtakujuline õhutamine, satub pahatihti ikka ühe ja sama kari otsa: ta kaotab usutavuse, muutub õõnsaks paraadiks, paljunäitavaks, aga väheütlevaks žestikulatsiooniks.
 Postimees, 5.dets 1935

  Üldiselt jääb kõlama arvamus, et sisuline pool on väga vilets, aga muusika on päris hea ja lapsed on nunnud. Tartus olid vist põhipublikuks lapsevanemad, Tallinna etenduse kohta on öeldud, et peale kodutütarde eriti muud publikut polnud, aga ettekanne möödus suure edu tähe all.
 Noorsoo patriootilise kasvatamise eesmärk jäi vist täitmata, aga võib-olla osatäitjad kasvasid proovide ja etenduste käigus natuke isamaalisemateks.


22 mai 2017

Sadala rongkäigud 1934


Paistab, et Sadalas kohe armastati küla vahel rongkäigus käia.  Laulupäeva puhul ühtepidi ja matuse puhul teistpidi.

    
  Alati on huvitav vaadata matuserongkäigu kõrval kaasajooksjaid, mitte ainult poisikesed, vaid ka valgete pearättidega memmed.

Alumisel pildil on tagaküljel: Helene Ivaski matus 10.mail 1934, Sadala rahvamaja juures.  
 
1934.a 16.mai Postimees kirjutab selle kurva sündmuse kohta nõnda:
Laius-Tähkvere kaotas tööinimese. Neil päevil sängitati Laiuse kalmistul mulda agaram Laius-Tähkvere seltskonna elust osavõtja - Helene Ivask. H. Ivaskit jääb leinama peale ta omaste L.-Tähkvere põllumeeste selts, laulukoor, naiskodukaitse ja naisselts, kus kadunu suure armastusega kaasa töötas. Olles suur tööinimene, võitis H. Ivask oma lahkuse ja vastutulelikkusega poolehoiu, mispärast teda viimsel teekonnal saatmas oli väga palju rahvast. 
(Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.)
 
Mina siin pildil rahvamaja ei näe, võib-olla on rahvamaja eest pildistatud. 
Tagaplaanil keskel, lipu taga, on Shelli tankla märk ja paremal seisavad mehed poe trepil. 

 1934.a laulupäevast on lisaks rongkäigule veel üks pilt.
 See oli esimene Sadala laulupäev 1934.a 22.juulil, osavõtjaid oli 300.
 Sadala laulupäevad toimusid 4 korda: 1934. 1936. 1938. ja 1940. aastal.

 1934.a Sadala laulupäev.

1936.a Sadala laulupäev.


19 mai 2017

19.mai - V.I.Lenini nimelise Üleliidulise Pioneeriorganisatsiooni sünnipäev

 Pioneeriks astumiseks tuli pähe õppida pühalik tõotus:
 Mina (nimi ja perekonnanimi), astudes Vladimir Iljitš Lenini nimelise Üleliidulise Pioneeriorganisatsiooni liikmeks, tõotan pühalikult oma seltsimeeste ees:
 palavalt armastada oma kodumaad, elada, õppida ja võidelda nii, nagu õpetas suur Lenin, nagu õpetab Kommunistlik Partei, täita alati Nõukogude Liidu pioneeride seadusi.

  Nõukogude Liidu pioneeride seadused:
  Pioneer on ustav kodumaale, parteile, kommunismile.
  Pioneer valmistub saama kommunistlikuks nooreks.
  Pioneer joondub lahingu- ja töökangelaste järgi.
  Pioneer austab langenud võitlejate mälestust ja valmistub saama kodumaa kaitsjaks.
  Pioneer on visa õppimises, töös ja spordis.
  Pioneer on aus ja ustav seltsimees, seisab alati julgelt tõe eest.
  Pioneer on oktoobrilaste seltsimees ja juht.
  Pioneer on kõigi maade pioneeride ja töörahva laste sõber.

 "Vanempioneerijuhi käsiraamat", Tallinn 1970

 Kaunistus Tartu kesklinnas pioneeriorganisatsiooni 50. aastapäevaks 19.mail 1972.

1940.aastal, kui nõukogude võim Eestisse tuli, oli tõotus selline:
Mina, NSV Liidu noor pioneer, siin kaaslaste ees tõotan, et seisan kindlalt Lenini-Stalini asja eest, kommunismi võidu eest. Tõotan õppida ja elada nõnda, et saada minu sotsialistliku kodumaa väärikaks kodanikuks. Luban ausalt ja sihikindlalt täita noorpioneeride käitumise reegleid.


 Neid reegleid oli 28, muu hulgas lubadused armastada Punaarmeed, olla valvas ja vihata vaenlasi, õppida hästi laskma, osata morsetähestikku, lippudega signaliseerimist, tunda maakaarti ja kompassi, osata ujuda ja aerutada, mitte suitsetada, heita õigel ajal magama, hoolitseda oma elamu puhtuse eest jne

Nõukogude Kool nr 2, 1940

  Vaatasin alguses enda koolialbumi läbi - ainult üks pioneerikaelarättidega klassipilt, 4.klassis, kui oldi kevadel värsked pioneerid ja mina teistest nooremana veel pioneer ei olnud, mitte keegi ei ole kinkinud mulle endast punase kaelarätiga pilti ja järgmiste klassipiltide tegemiseks on kaelarätid ära võetud.
   Pioneeriiga oli 10.kuni 15.eluaastani. 8. ja 9. klassis astuti komsomoli.

Palupera kooli pioneer.
Kui mina pioneer olin, siis pilotkasid ei olnud, need tulid vist 1970-ndate teisel poolel.


 Pioneerikaelarätt on osake punasest lipust. Tema kolm nurka sümboliseerivad kolme kommunismi eest võitlejate põlvkonna  - kommunistide, kommunistlike noorte ja pioneeride - vankumatutu ühtsust.

"Vanempioneerijuhi käsiraamat", Tallinn 1970


Kumma tootesildiga pioneerikaelaräti ostaksite?
 Vasakpoolne on toodetud Tallinnas õmblusvabrikus "Võit", parempoolne Leningradis.

Pioneerikaelarätt oli atsetaatsiidist, kortsus kergesti, vähemalt ühe kaelaräti olen triikraua külge kõrvetanud.



Hargla kooli pioneerid 1963-1964

Saluut on pioneeritervitus. Tervituseks tõstab pioneer viis tihedalt kokkusurutud sõrme peakohale, kusjuures sõrmed peavad olema peast kõrgemal, sest ta seab kõigest muust kõrgemale kogu maailma töötava rahva huvid. 
Eesti pioneeride deviis muutus aja jooksul, kõigepealt, 1940.a oli: 
 "Võitluseks Lenini-Stalini asja eest ole valmis!" 
Seda korrigeeriti:
"Võitluseks Lenini-Stalini põhimõtete eest ole valmis!" 
Hiljem:
"Pioneer, võitluseks Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei ürituse eest ole valmis!"
Pioneeri vastus saluteerides: "Alati valmis!"
Noor leninlane saluteerib pioneerideviisile vastates, punast lippu tervitades, NSV Liidu riigilipu ja liiduvabariikide lipu heiskamisel, Nõukogude Liidu riigihümni, parteihümni "Internatsionaal" ning liiduvabariikide hümnide esitamisel, V.I.Lenini mausoleumi juures, Nõukogude kodumaa vabaduse ja sõltumatuse eest langenud võitlejate mälestussammaste juures. Pioneer tervitab saluudiga pioneerijuhte, pioneeri- ja sõjaväerivi. 
"Vanempioneerijuhi käsiraamat", Tallinn 1970

  Hargla kooli sümboolne pioneerilõke.

Ühe klassi lapsed moodustasid pioneerirühma, mis jagunes kaheks-kolmeks salgaks, kogu kooli rühmad moodustasid pioneerimaleva. Pioneeritööd koordineeris koolis palgaline vanempioneerijuht. Mingil määral võib seda võrrelda tänase huvijuhi ametiga.
 Aasta kodanik 2013 Marju Kõivupuu töötas aastaid vanempioneerijuhina.
 Aasta naine 2003 Birute Klaas-Lang suutis kooli pioneeritööd juhtida keskkoolis õppimise kõrvalt.


Ühe Rapla-lähedase väikekooli pioneerid koos pioneerijuhiga.
49 võiks tähistada  oktoobrirevolutsiooni aastapäeva (sel aastal saab 100) või siis pioneeriorganisatsiooni aastapäeva (sel aastal 95).

   Igas koolis oli pioneerituba, kus hoiti lippe, trumme ja fanfaare ning jäljeküttide kogutud materjale, laua peal oli kuhi kirju üle NSVLiidu, lastelt, kes otsisid kirjasõpru, kui vedas, siis võis kirjasõbra isegi vennalikult sotsialismimaalt saada. Tiiu Sild rääkis kunagi, et võttis ühe suvalise ümbriku ja oli kirjavahetuses kogu elu, käis tal Novgorodis külaski. Enamasti muidugi jäi kirjavahetus paari kirja järel soiku.
 
  Sellel Palupera kooli pioneeril on kaelas valge vilenöör. See tähendab, et ta on lõpetanud malevanõukogu esimeeste kooli. Aga kui see nöör on tegelikult kollane, siis tähendab, et ta on oktoobrilaste juht, aga kui hall, siis pioneeriinstruktor. Veel olid olemas rohelised, sinised, punased ja kirjud nöörid. Vilenöörid olid väga vähestel pioneeridel.

 19.mail toimusid suuremates linnades pioneeride paraadid.

 Pioneeride paraad 20.05.1962 Tartus.
 Kaljo Raua foto FOTISest.

  Mina ei saanud kordagi pioneeride paraadile. Harjutasime marssimist igal kevadel, aga alati jäi paraad halva ilma tõttu ära ja üks kord, kui toimus, olin mina haige.
  Abikaasa ütles, et tema pioneeripõlve eredaim mälestus on pioneeride paraad Kuressaares.

Pildid Ulvi, Alberti, Antsu ja Kaja pildikastidest ja Osta.ee-st.


17 mai 2017

Juukselõikus, 1950-ndad

  Juuksuri arvelt raha kokkuhoidmine on meil veres.

  Väga sarnane praegustele juukselõikusmasinatele, ainult see on ilma elektrita, peab ise käega vajutama, vedru lükkab tagasi, edasi-tagasi liikudes lõikabki.

  Arvan, et pilt võiks olla 1950-ndate algusest, juukseid lõigatakse Elmar Võngril Tartu lähedalt Kandikülast.