24 veebruar 2021

Eesti Hymnus 1917

   Ma ei teagi, mis see on. Internet väidab, et aegade hämarusest peale on ainult praegune hümn olnud.

 

 

  Hymnuse noodid: Koori, klaweri ja orkestri tarwis ning postkaartid wõib tellida P.Mühlbergi juures Tallinnas, Weerenni uul.8, omas majas.


16 veebruar 2021

Kalašnikovi automaat

   Nõukogude ajal oskasid kõik kooliõpilased Kalašnikovi automaati 1,5 minutiga kokku panna. 

 Miks pidi oskama lahinguolukorras püssi kokku panna ja lahti võtta, jäi meile saladuseks.

Andres Kalašnikovi automaadiga Orissaare keskkooli sõjalise õpetuse laagris 1978. aastal. 


Käisin 1975. aastal Elva lasketiirus sõjalis-patriootlikul võistlusel. Iga võistleja pidi järjest aja peale läbi tegema mitu erinevat ala: automaadi lahtivõtmine ja kokkupanek, granaadivise, vintpüssiga pigitaldrikute pihta laskmine ja krossijooks.

Mihhail Kalašnikov on Venemaal siiani suure au sees. 2019. aastal tähistati tema 100. sünniaastapäeva. See mälestusnurk oli Altai krais Barnauli linna lähedase rajoonikeskuse muuseumis. Seal lähedal oli ka ainult Kalašnikovi muuseum. Mihhail Kalašnikov oli Altaist pärit.


 

 


 1943. aastast peale tahtis NSVL kaitse rahvakomissariaat luua nõukogude relvajõududele automaatrelva. 1947.a kuulutati selle relva loomiseks välja konkurss, millest võttis osa ka Mihhail Kalašnikov, kes oli varem juba välja töötanud kaks kuulipildujat, ühe kergekuulipilduja ja iselaadiva karabiini. 1946.a oli ta juba mingi automaadi prototüübi valmis teinud. 1947.a konkursile esitatud tapariist lükati alguses kõrvale, kuid ta oli žürii liikmetega tuttav ja talle anti võimalus veel relva täiustada, koos Aleksander Zaitseviga, Kovrovi tehase nr 2 projekteerijaga. Teiseks vooruks oli ehitatud täiesti uus relv. Nad muutsid relva osi ja mehhanisme, arendades edasi teiste, nii vene kui ka välismaa relvameistrite automaate. Siiamaani vaieldakse, millist automaati on kõige rohkem jäljendatud ja kas see on ikka Kalašnikovi algupärane idee või Saksa automaadi analoog. 

 Laste mänguasi - Kalašnikovi automaat - heli ja valgusega.

1948. aasta märtsis saabus suurtükiväe peamarssal Nikolai Voronovi käsul Iževskisse Mihhail Kalašnikov, et töötada välja tehniline dokumentatsioon ja valmistada esimene automaat AK-47. Iževski mootorrattatehas pidi valmistama 1500 relva. Esimene partii väljus tehasest 20.mail 1949 ja edaspidi varustati nõukogude sõdurid just selle relvaga. Kalašnikovidega varustati ka Varssavi pakti maade sõltlasarmeed ja sõbrad Lähis-Idas, Aasias ja Aafrikas. 

 

Mosambiigi lipp - kõblas ja Kalašnikovi automaat, viimane peaks sümboliseerima riigi iseseisvumist. 

 Aastaid toimetati neid tapvaid käsirelvi kõikvõimalikele kommunistlikele partisaniarmeedele ja terrorirühmitustele, kuna külm sõda tähendas ka globaalset maailmajagamist, siis Moskva relvastas ka ridamisi endale sõbralikke diktaatoreid, eriti Aasias ja Aafrikas, samas kui ameeriklased üritasid jõudumööda relvastada ka nende vastaseid. 

Kuid kalašnikov jäi selgelt relvade võidujooksus peale ja nüüd on ta leidmas üha enam kasutajaid isegi Mehhiko narkosõjas, sest kokaiinikartellid on avastanud omakorda selle "tööriista" kasulikkust.

AK-47-t on maailmas maha müüdud juba enam kui 100 miljonit eksemplari, ja kahtlematult on ta andnud suure panuse ka sellesse, et kodusõjad Teise maailmasõja järel üldlevinud nähtuseks muutusid. 

 Somaalia, Sudaani, Liibüa ja nüüd ka Süüria kodusõdades on kalašnikovide erinevad variandid olnud kandvaim relvastus.

Heiki Suurkask "Kalašnikovi automaat - Vene relvatööstuse tapvaim kingitus maailmale?"

 Forte, 19.09.2013

Vladimir Putin kohtub kõrges vanuses Mihhail Kalašnikoviga.

Au ja kuulsus saatis vinge tapariista väljatöötajat kuni surmani 93. eluaastal.

Kalašnikovi automaadiga on tapetud sadu miljoneid inimesi.


Esimesed minu, 3 viimast interneti fotod.


11 veebruar 2021

Vaas 1949

  Uskumatu joonistamis- ja graveerimisoskus! See kõik on klaasi peale käsitsi graveeritud, lasereid sel ajal ei olnud.

Kui olin kogumikust "Eesti kujutav kunst" 1956 leidnud selle pildi vaasist, siis hakkas mind huvitama, mis on vaasi teisel pool. Tagumise poole leidsin raamatust "Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut 1914-1964".

Vaasi autor on H.Pops, kes oli sel ajal kunstiinstituudi klaasikunsti õppejõud.

Huvitav oleks teada, miks selline vaas tehti, kes oli tellija ja kas see võiks kuskil muuseumis alles olla.