30 mai 2013
Pioneerilaager
Pioneerilaagri üks vahetus kestis peaaegu kuu, nii et suve jooksul oli laagrites 3 vahetust lapsi.Tuusikuid jagati vanemate töökohtade ametiühingute kaudu ja nad maksid sümboolset hinda.
Lisaks pioneerilaagritele olid ka spordilaagrid, umbes nagu praegu, ainult et kestsid kauem.
Pioneerilaagrite personal koosnes koolide kokatädidest, lastearstist ja õest, õpetajatest ja üliõpilastest. Näiteks kõik filoloogid ja ajaloolased said ka pedagoogilise hariduse ning pioneerilaagri praktika oli üks selle osa.
Lõkkeõhtu Rocca al Mare pioneerilaagris 1964.a. Keskel on see pilt, mis pioneerilaagritest maaliti - lõkkeõhtu (tagaplaanil lõkkesuits), pidulikult riietatud enesekindlad pioneerid laulavad pioneerilaule, aga siit paistab ka, et tegemist on väikeste lastega, kes on üksi kodust välja saadetud, eriti meeldivad mulle kolm vasakul seisvat last, üks laulja on oma seeliku maha unustanud, on piduliku pluusi ja dressipükstega. Kõige vasakpoolne laulja Kaie Kangur ütles, et ta käis seal laagris igal aastal ja talle meeldis.
Lastele laagris üldiselt meeldiski, kuigi spordilaagreid peeti pioneerilaagritest paremateks.
Sirli kiituskiri eeskujuliku käitumise eest Tõrva pioneerilaagris 1968.
Kui meie laagris oma praktikat tegime, siis jagasime lastele diplomeid ja kiituskirju ikka ohtralt, vaatasime hoolega, et kõik midagi saaksid. Kes ujuda ei osanud, neile tegime vees jooksuvõistluse, kes tagasihoidlik ja vaikne oli, sai sellise hea käitumise diplomi.
25 mai 2013
Imelik oma kandlega Nõukogude armees
On ju täitsa "Kevade" Imelik!
See pilt on 90-aastase Alberti albumist. Albert Kangur esimese Vene mobilisatsiooni alla veel ei läinud, sakslaste oma eest hoidis metsas kõrvale, 1944.a mobiliseeriti ta Nõukogude armeesse, aga enam rindele ei saadetud.
See pilt on 90-aastase Alberti albumist. Albert Kangur esimese Vene mobilisatsiooni alla veel ei läinud, sakslaste oma eest hoidis metsas kõrvale, 1944.a mobiliseeriti ta Nõukogude armeesse, aga enam rindele ei saadetud.
22 mai 2013
Petseri telefonitraadid
Ilusate pilvedega linnavaade. Aga vaadake neid telefoniposte, vaadake paremalt ülevalt, kui palju traate jookseb ühest postist teiseni. Tol ajal ei osatud veel telefonikõnesid tihendada, traatide arv näitab, mitu kõnet korraga sai kahe keskjaama vahel toimuda.
See postkaart saadeti 1935.a augustis Petserist Kolga-Jaani.
Aitäh Sulevile ja Murcale.
See postkaart saadeti 1935.a augustis Petserist Kolga-Jaani.
Aitäh Sulevile ja Murcale.
19 mai 2013
Lauluvõistlus
Nõukogude ajal said Eesti inimesed Eurovisiooni laule näha ainult uusaastaöö programmis.
Aga 25 aastat tagasi oli Eesti TV-l endal väga tugev lauluvõistlus "Horoskoop". Siit, 1969.a saatekavast võib lugeda, et vaatajad saatsid toimetusele oma laulueelistusega üle 30 000 lahtise postkaardi.
"See väike neiu" laulust Uno Loobi esituses on juttu Jaa Elgula "Originaal ja koopia" 5.saates
Eesti lauljad olid teismeliste tüdrukute hulgas väga populaarsed. Koguti pilte, pildistati ümber, osteti ja müüdi.. See siin on ei tea mitmes koopia algsest pildist.
Nii väikesed kui suured tüdrukud teadsid "Horoskoobi" laulude sõnu peast. Mäletan, et 5.klassi klassiõhtul õpetaja ei osanud võtta seisukohta, kas lubada tüdrukutel esineda lauludega "See väike neiu" ja "Lõppenud on päevad" või mitte, ikkagi suurte inimeste armastuslaulud, aga siis ikkagi lubas.
Väikesed tüdrukud kasutasid mikrofoniks hüppenööri käepidet ja nöör oli juhtmeks taga - nagu päriselt.
Aga 25 aastat tagasi oli Eesti TV-l endal väga tugev lauluvõistlus "Horoskoop". Siit, 1969.a saatekavast võib lugeda, et vaatajad saatsid toimetusele oma laulueelistusega üle 30 000 lahtise postkaardi.
"See väike neiu" laulust Uno Loobi esituses on juttu Jaa Elgula "Originaal ja koopia" 5.saates
Eesti lauljad olid teismeliste tüdrukute hulgas väga populaarsed. Koguti pilte, pildistati ümber, osteti ja müüdi.. See siin on ei tea mitmes koopia algsest pildist.
Nii väikesed kui suured tüdrukud teadsid "Horoskoobi" laulude sõnu peast. Mäletan, et 5.klassi klassiõhtul õpetaja ei osanud võtta seisukohta, kas lubada tüdrukutel esineda lauludega "See väike neiu" ja "Lõppenud on päevad" või mitte, ikkagi suurte inimeste armastuslaulud, aga siis ikkagi lubas.
Väikesed tüdrukud kasutasid mikrofoniks hüppenööri käepidet ja nöör oli juhtmeks taga - nagu päriselt.
16 mai 2013
Musta rätikuga naine
Minu jaoks on see lummav pilt.
Vaadake seda pilku ja haigeid käsi, mis lauluraamatut hoiavad.
Omaaegse menuka Põlva fotograafi Karl Bleieri (1883-1951) tehtud.
Vaadake seda pilku ja haigeid käsi, mis lauluraamatut hoiavad.
Omaaegse menuka Põlva fotograafi Karl Bleieri (1883-1951) tehtud.
14 mai 2013
Grupipilt puuriidal
Miks oli vaja, ülikond seljas, saagimispuki ja puuriida otsa ronida? Tegelikult muidugi sai põnevam pilt. Tõe huvides peab ütlema, et kõige tagumisel mehel on pintsak ja dressipüksid.
Vanade raamatute poest ostetud pilt.
Vanade raamatute poest ostetud pilt.
09 mai 2013
Sõjaveteranid
Kiliseb-koliseb, lonkab ja möliseb?
Veneaegne mõistatus.
Vene aja lõpus võisid sõjaveteranid osta kaupa väljaspool järjekorda, see tekitas üleüldist põlgust ja viha nende vastu. Aga pärast sõda ei olnud nad sugugi kepiga vehkivad vanataadid, vaid ilusad poisid. Piltidel on Elfeld ja Anette Käärt ja Adolf Mikkur.
Poisid, kes õigelt poolelt tulid, elasid päris hästi, aga sõtta minnes ei teadnud ju keegi, milline on pärast õige pool. Need mehed sõdisid vene poolel, sest sündisid 19.saj lõpu väljarännanute järeltulijatena Novosibirski kandis Eesti külas. Elfeld oli Eesti korpuses, Adolf oli värskelt raudteetehnikumi lõpetanud raudtee-sõjaväelane.
Elfeld oli minu onu, temast on olnud juttu blogi alguses. Ka sõjas oli ta autojuht, näiteks vedas laskemoona eesliinile, auto ratta juurde kukkunud mürsk ei lõhkenud. Onul olid lisaks mälestusmedalitele ka medal "Vapruse eest" ja Punatähe orden. Punatähe ordeni sai onu Saaremaa dessandi eest. Onu rääkis, et kaatrid viisid sõdurid üle mere ja käänasid ruttu tagasi, isegi nii ruttu, et sõdurid uppusid sügavas vees, kaldalt tulistasid sakslased, onu oli ainus, kes oma üksusest ellu jäi, ta sai suure kivi taha peitu. Nüüd, tagantjärgi uurides, arvan, et tegemist oli Vintri dessandiga 12.okt 1944. Mõned päevad enne seda võttis ta osa ka Tehumardi öölahingust. Sel ööl oli nii pime, et alguses käisid vaenupoolte sõdurid mõnda aega kõrvuti, pidades teist väeosa omadeks. Aga kui siis avastati, et vaenlane on kõrval, läks käsitsivõitluseks, võideldi teritatud sapöörilabidatega, tääkidega, nugadega. Käsikaudu. Katsuti pead, kas juuksed on pikad või lühikesed,Vene poole sõduritel olid lühikesed juuksed, Saksa poolel pikad, pikemate juustega Vene ohvitsere peeti sakslasteks ja tapeti omade poolt. Kas te kujutate ette situatsiooni, et vastavalt juuste pikkusele otsustad, kas tappa teine inimene ära või mitte ja muudkui lööd ja tapad, sest muidu tapetakse sind?
Mulle on jäänud mulje, et Vene poolel oli enamus eestlasi ja Saksa poolel oli ka eestlasi, omakaitse mehi.
Medaliga "Vapruse eest" aga oli lugu nii, et nad läksid kolmekesi üle rindejoone külasse toitu hankima, samal ajal algas rünnak ja nad olid esimestena külas.
Veneaegne mõistatus.
Vene aja lõpus võisid sõjaveteranid osta kaupa väljaspool järjekorda, see tekitas üleüldist põlgust ja viha nende vastu. Aga pärast sõda ei olnud nad sugugi kepiga vehkivad vanataadid, vaid ilusad poisid. Piltidel on Elfeld ja Anette Käärt ja Adolf Mikkur.
Poisid, kes õigelt poolelt tulid, elasid päris hästi, aga sõtta minnes ei teadnud ju keegi, milline on pärast õige pool. Need mehed sõdisid vene poolel, sest sündisid 19.saj lõpu väljarännanute järeltulijatena Novosibirski kandis Eesti külas. Elfeld oli Eesti korpuses, Adolf oli värskelt raudteetehnikumi lõpetanud raudtee-sõjaväelane.
Elfeld oli minu onu, temast on olnud juttu blogi alguses. Ka sõjas oli ta autojuht, näiteks vedas laskemoona eesliinile, auto ratta juurde kukkunud mürsk ei lõhkenud. Onul olid lisaks mälestusmedalitele ka medal "Vapruse eest" ja Punatähe orden. Punatähe ordeni sai onu Saaremaa dessandi eest. Onu rääkis, et kaatrid viisid sõdurid üle mere ja käänasid ruttu tagasi, isegi nii ruttu, et sõdurid uppusid sügavas vees, kaldalt tulistasid sakslased, onu oli ainus, kes oma üksusest ellu jäi, ta sai suure kivi taha peitu. Nüüd, tagantjärgi uurides, arvan, et tegemist oli Vintri dessandiga 12.okt 1944. Mõned päevad enne seda võttis ta osa ka Tehumardi öölahingust. Sel ööl oli nii pime, et alguses käisid vaenupoolte sõdurid mõnda aega kõrvuti, pidades teist väeosa omadeks. Aga kui siis avastati, et vaenlane on kõrval, läks käsitsivõitluseks, võideldi teritatud sapöörilabidatega, tääkidega, nugadega. Käsikaudu. Katsuti pead, kas juuksed on pikad või lühikesed,Vene poole sõduritel olid lühikesed juuksed, Saksa poolel pikad, pikemate juustega Vene ohvitsere peeti sakslasteks ja tapeti omade poolt. Kas te kujutate ette situatsiooni, et vastavalt juuste pikkusele otsustad, kas tappa teine inimene ära või mitte ja muudkui lööd ja tapad, sest muidu tapetakse sind?
Mulle on jäänud mulje, et Vene poolel oli enamus eestlasi ja Saksa poolel oli ka eestlasi, omakaitse mehi.
Medaliga "Vapruse eest" aga oli lugu nii, et nad läksid kolmekesi üle rindejoone külasse toitu hankima, samal ajal algas rünnak ja nad olid esimestena külas.
07 mai 2013
Aabits 1985 ja 1991
Aabits tundub olevat täiesti poliitikaväline raamat. Aga ei ole nii. Võrdleme siin ühe aabitsa kahe trüki erinevusi. Ülejäänud leheküljed on kõik samad, välja on toodud ainult erinevad leheküljed. See peegeldab päris hästi kannapööret, mille me läbi elasime.
Tol ajal oli kõikides Eesti koolides kasutusel ühesugune aabits.
Lk 62-63. Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni aastapäevale oli pühendatud mitu lehekülge.
Alumisel lehel tähendab pioneeridega tantsimine seda, et oktoobripühade ajal võeti 1.klassi õpilased oktoobrilasteks, võis kanda Lenini pildiga tähekest rinnas, siin pildil on neil ka.
Lk 50-61. Suur pilt ei kõlvanud kohe kuidagi, aga ka väikestes on mõned muudatused: sõjaveteranile lilli ulatav pioneer on asendatud lilli kastva tüdrukuga ja igavene tuli malega, millegipärast on ka õhupallid lillevaasiga asendatud.
Ma seda pilti kaks korda ei pannud, nagu näete, näärivana asendati sujuvalt jõuluvanaga ja näärid jõuludega ja sama pilt sobib igati.
Kui meil veel näärivana käis, siis loeti sellist salmi:
Kullakallis näärivana,
kus sa panid jõuluvana?
Saatsid Siberisse vist,
sest ta polnud kommunist.
Ühe kohaga on aga juhtunud vastupidine apsakas: 1985.a aabitsas oli õppida õppida õppida välja kadreeritud, aga uues, 1991.a õpikus oli see olemas. See tekst oli igas koolis umbes nii suurelt nagu siin pildil, seina peal, kas ühes või ka mitmes klassis, aga siit on osavalt välja jäetud tsitaadi autori nimi, mis klassides alati juures oli - V.I.Lenin.
Tol ajal oli kõikides Eesti koolides kasutusel ühesugune aabits.
Lk 5, kõige esimene lehekülg aabitsas. Üldiselt jätsid õpetajad selle vahele. Samas puutusid lapsed kohe kokku silmakirjalikkusega ja hakkasid aru saama, et osadest asjadest peab rääkima koolis ja kodus erinevalt..
Lenini asemel viiakse 1991.a aabitsas lilli õpetajale. Esimesel koolipäeval on alati õpetajale lilli toodud. Lk 62-63. Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni aastapäevale oli pühendatud mitu lehekülge.
Alumisel lehel tähendab pioneeridega tantsimine seda, et oktoobripühade ajal võeti 1.klassi õpilased oktoobrilasteks, võis kanda Lenini pildiga tähekest rinnas, siin pildil on neil ka.
Lk 50-61. Suur pilt ei kõlvanud kohe kuidagi, aga ka väikestes on mõned muudatused: sõjaveteranile lilli ulatav pioneer on asendatud lilli kastva tüdrukuga ja igavene tuli malega, millegipärast on ka õhupallid lillevaasiga asendatud.
Ma seda pilti kaks korda ei pannud, nagu näete, näärivana asendati sujuvalt jõuluvanaga ja näärid jõuludega ja sama pilt sobib igati.
Kui meil veel näärivana käis, siis loeti sellist salmi:
Kullakallis näärivana,
kus sa panid jõuluvana?
Saatsid Siberisse vist,
sest ta polnud kommunist.
Ühe kohaga on aga juhtunud vastupidine apsakas: 1985.a aabitsas oli õppida õppida õppida välja kadreeritud, aga uues, 1991.a õpikus oli see olemas. See tekst oli igas koolis umbes nii suurelt nagu siin pildil, seina peal, kas ühes või ka mitmes klassis, aga siit on osavalt välja jäetud tsitaadi autori nimi, mis klassides alati juures oli - V.I.Lenin.
Aabitsa tagakaane sisekülje muutused.
01 mai 2013
1.mai 1.klassi lugemikus 50 a tagasi
Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1963.
Sõjast oli möödunud 18 aastat, täiskasvanud veel mäletasid, aga 1.klassi lapsele oli see väga kauge minevik.
Sõjast oli möödunud 18 aastat, täiskasvanud veel mäletasid, aga 1.klassi lapsele oli see väga kauge minevik.
Tellimine:
Postitused (Atom)