Vana Jaan

 

Pildi taha on kirjutatud Vana Jaan on purjus.

Mulle meeldib voodiesine kompositsioon saabastest, sokkidest, pudelist ja klaasist, mis annab kogu pildile meeleolu.

Pilt ei ole albumis, vaid ongi selliselt paberile tehtud.

 

Tänud Tiinale.

 

Viktor Kingissepa mälestussambad

Viktor Kingissepp oli Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja, Nõukogude Liidu poliitilises hierarhias kõige kõrgemale kohale jõudnud eestlasest kommunist. 

            Väga sarnane Lenini monumendiga.

Viktor Kingissepa mälestussamba avamine Tallinnas Võidu väljakul Harjumäe nõlval.

28. aprilli õhtupoolikul 1951 on rahvas kogunenud Võidu väljakule, kantakse lippe, loosungeid ja parteijuhtide portreesid. Harjumäe nõlval seisab katte all monument. Miitingul kõnelevad Tallinna Linnakomitee sekretär August Kründel, EKP KK Partei Ajaloo Instituudi direktor Joosep Saat, V. Kingissepa  nimelise Teraviljakombinaadi stahhaanovlane Sillat ja teised. Harjumäe nõlval on avatud Viktor Kingissepa täispikkuses kuju graniitalusel (autor Enn Roos, arhitekt Alar Kotli). 

Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 14

 

  Eesti kõige lühema elueaga mälestusmärk, jõudis Kingissepa (Kuressaare) linna keskväljakul olla vaid mõned päevad vähem kui 1 aasta ja 1 kuu. Püstitati 26.märtsil 1988. aastal Viktor Kingissepa 100. sünniaastapäevaks, teisaldati 18. aprillil 1989. Sellegi lühikese aja jooksul olevat mälestusmärgi ette pandud kalossid kirjaga "Hakka astuma!" ja mõned päevad hiljem jalgratas "Kiireks läheb!"

Välimuselt meenutas kurva näoga Kingissepa kuju rahvale teatrimeest Mikk Mikiveri.

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69072029/kurb-lugu-vaesest-viktorist

 

Viktor Kingissepa mälestusmärk piiri taga Kingissepa linnas peaks praegugi alles olema. Püstitatud 1968.

26.03.1988.a tähistati siin monumendi juures ja ka mujal linnas suurelt Viktor Kingissepa 100. sünniaastapäeva.

Praegusel linna kodulehel on öeldud:

Mälestusmärk on linna mitteametlik sümbol, pühendatud inimesele, kelle auks linn on nimetatud. Viktor Kingissepp oli kuulus eesti revolutsionäär, kes lasti selle maa võimude poolt maha süüdistatuna riigi reetmises. Nõukogude võimu taotlusele surnukeha Moskvasse matmiseks välja anda, vastati keeldumisega. Ühe versiooni järgi uputati revolutsionääri surnukeha Ülemiste järve. Mälestusmärk püstitati 1960-ndatel ning kujutab endast büsti neljakandilisel pjedestaalil.

 Viktor Kingissepp lasti 1922.a 3. mai hilisõhtul Ülemiste metsas maha ja laip uputati merre kuskile Naissaare ja Aegna vahele. Viimane võeti väidetavalt ette selleks, et kommunistid hauda üles ei otsiks ja sinna templit ei püstitaks.

Petrogradis Talvepalees toimunud Petrogradi rahvusvähemuste meeleavaldusel nõuti valgele terrorile punase terroriga vastamist – pantvangide mahalaskmist, sest “tööliste juhi elu eest peavad langema sajad Eesti kodanluse nurjatud hinged”.

 Ja siis on veel Saaremaal Tagaranna kordoni Kingissepp. Veel 2 pilti ja jutt:

https://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Saaremaa%2007%20Tagaranna%20piirivalvekordon.pdf

 Jamburgi linn nimetati Kingissepaks 1922. aastal, Kuressaare 1952. aastal. Eesti NSV kohta öeldi ka, et ulatub läänest itta Kingissepast Kingissepani. Kui 1988.a Saaremaa Kingissepp uuesti Kuressaareks nimetati, siis nägin National Geographicus kaarti, kus mõlemad Kingissepad kandsid Kuressaare nime.

 

Fotod internetist.

 

Autojuhieksam 1948

 18-aastane Heino tegi 1948. aastal autojuhieksami ning oli pärast seda sõjaväes autojuht ja hiljem kogu elu Tartus taksojuht.

  Heino kabiini taga ümmarguse talvemütsiga.

.

Teooriaeksam 1948. aasta kevadel.

Heino vasakult esimene (pool pead).

Mõned nopped 1948.a kehtinud liikluseeskirjast:

*punase fooritulega oli lubatud pöörata paremale, kui see ei sega teisi liiklejaid (esimene kolme tulega foor pandi Eestis tööle Tallinnas 1947.a, arvatavasti oli see 1948. a ainukene);

*maanteel pidi mõõdasõitja enne möödasõidu alustamist andma helisignaali, üle 60 km/h sõitvatest autodest oli möödasõit keelatud (sõiduautode kiirus muidu ei olnud piiratud); 

*tagurpidisõit oli keelatud rohkem kui 15m ja kiiremini kui 5 km/h;

*kui üheliigiliste teede ristmikule lähenes korraga kaks trammi, oli õigus suurema liininumbriga trammil;

*oli keelatud juhtida jõuvankrit, olles korratu välimusega (raseerimata, määrdunud riietes jms);

*trammi- ja bussijuhid ei tohtinud juhtimise ajal kõnelda, süüa ega suitsetada;

*linnades ja asulates oli lubatud maksimumkiirus sõiduautodel ja mootorratastel 40 km/h, bussidel 35 km/h, veoautodel 30 km/h, järelvankriga autodel 25 km/h ja jalgratastel ning raudrehvide või roomikutega jõuvankritel 15 km/h.

 

Heino sõjaväes autojuhina.

 

Heino taksojuhina.
 

Tänud Tiinale.

Tartu raudteejaama perroonipilet

 

  1907. aastast kehtestati perroonipiletid, mida rahvas hakkas nimetama "musupiletiteks". Üks Tallinna ajaleht kirjutas: "Lahkumise musud, mida senini nii suure heldusega raudteejaama esisel välja jagati, pannakse nüüdsest maksu alla. Kes jaamaesisel tahab suudelda, las maksab 10 kopikat perroonipileti eest." Nii loodeti vähendada rongile vastu tulnud või rongi ära saatvate inimeste hulka, et selle läbi reisijate tõukamist ja pigistamist vähendada.

Hillar Palamets "Sõidab, hirnub valge täkk, kel selja taga valge lakk"

1917. a revolutsiooni ajal perroonipiletid kaotati, kuid Eesti vabariik kehtestas need uuesti.

 1905.a saadetud jaamahoonega postkaart.

 Postkaardi ja pileti fotod Osta.ee-st.

Missivõistlus 1988

Oli selline aeg, kus vanad normid enam ei kehtinud ja uusi polnud, igas eluvaldkonnas testiti piire. Naisekeha oli nõukogude ajal tabuteema olnud, nüüd siis läks lahti - missivõistlustest pornopiltideni.

 

 Vahur Kersna.

ETV kandis kogu missivalimise etendust 5 tundi üle ja Eesti rahvas vaatas ja elas kaasa, see oli üldrahvalik meelelahutus.

 

 Vahur Kersna, Valeri Kirss ja missikandidaadid.

 Fotograaf Tõnu Noorits.

Fotosid müüdi käest kätte, näiteks töökohtades.

 

Mälestusmärk hukkunud langevarjurile

 

 Võrtsjärve ääres Tarvastu kanali lähedal metsas on vaevuloetava tekstiga mälestusmärk.

 

Tundsin kõigepealt ära mälestusmärgi külge kinnitatud langevarju avamistrossi käepideme. See käepide oli dessantvarjuga hüppajatel vasakul pool rinna peal ja kui langevarjur tahtis ise oma varju avada, siis tõmbas sellest.

Gudkov

Aleksandr Anatoljevitš

11.07.1970 - 6.04.1990

Hukkus traagiliselt Võrtsjärve langevarjuhüppe sooritamisel.

Kuulus väeosa 77034 isikkoosseisu.

 19-aastane poisike. Langevarjurid harjutasid ka vette maandumist, aga ma ei usu, et isegi Vene sõjaväes oleks seda aprilli alguses tehtud.

Viljandi ajaleht Sakala kirjutab 17.04.1990.a numbris nii:

5. aprillil peeti põllumajandusliku osaühistu «Vambola» territooriumil sõjaväeõppusi. Harjutati ka langevarjuhüppeid kopterilt. Et ilm oli tuuline, siis kaldus üks langevarjur maandumiskohast eemale ja jäi puu otsa rippuma. Sõjamees päästeti sealt. Järgmisel päeval õppused jätkusid ja siis kandis tugev tuul ühe mehe maandumiskohast üldse kõrvale. Ta kukkus «Vambola» purjespordibaasi lähedal Tarvastu kanali juures Võrtsjärve.

 1990. aastal juba räägiti sellistest asjadest, varem ei oleks tohtinud küll sellist nupukest avaldada.

 

Venemaal on dessantväeosades teeninud suure au sees. Foto dessantnikute päeva tähistamisest tegin Altai krais, väikeses Šipunovo rajoonikeskuses  2. augustil 2019.aastal.

Viljandi dessantväeosast on blogis varem olnud juttu siin.

 

19.mai - pioneeriorganisatsiooni 99. aastapäev

                                                             Ruusmäe kooli pioneerid 1983. aastal

1965.a pioneeride laulik. Väga põhjalik väljaanne, kõik laulud on koos nootidega nii eesti- kui ka venekeelsena. Laulik algab partei hümni internatsionaaliga, järgnevad laulud Leninist, võitlusest ja  kodumaast, keskel pioneerilaagri laulud, kusjuures laulud lähevad järjest lahjemaks, lõpupoole on juba "Rongisõit", "Buratino laul" ja "Me kolmekesi tuleme präänikute maalt".

G.Hodossov, N.Gubarkov "Pioneerimalevate marss"  

             M.-L. Alamaa, B.Kõrver "Koolinoored nõuavad rahu"

M.Veetamm, V.Reiman "Mina olen pioneer" 

L.Kondrašenko, A.Blumberg "Piirivalvurite noorte sõprade marss" 

S.Mihhalkov, A.Ostrovski "Noorte raamatusõprade laul"      

 Praegu on neid laulusõnu ikka väga veider lugeda.  Siin toodud lauludega ei olnud mul pioneeriajal kokkupuudet, kuid mõnede pioneerilaulude sõnu (siin laulikus on nad ka) mäletan siiamaani: "Särage ööd, kui leekivad lõkked, meie pioneerid, tööliste lapsed"; "Me käinud karmil võitlusrindel, meil surmaga ristunud teed"; "Mööda mägiteid ja orge viib diviisi sõjatee, võitma lahingus Primorjet, kindlust valgete armeel".

Blogi 19. mai postitused on veel siin, siin, siin.