21 märts 2026

Kirjad Austraaliast 1956-1957

 Kohe pärast Teist Maailmasõda oli segane aeg, üksikuid kirju vahetati välismaale rännanute ja kodueestlaste vahel, aga 1949. aastal enne suurküüditamist keerati kirjavahetus välismaaga täiesti kinni. Kirjavahetus hakkas taastuma 1954.–1955. aastal. Ka kirjavahetuses saabus pööre pärast
NLKP 20. kongressi (1956), kui Stalini isikukultus hukka mõisteti. 

Sellest hoolimata kardeti kirjutada otse oma lähedastele, enne kuulati kaugemate tuttavate kaudu maad või saadeti kirjad edasiandmiseks. 

Need kirjad on küll saadetud otse täditütrele. Minu arvates peegeldavad nad päris hästi sealset elu ja arusaamatust meie elust.


Adelaidis, 15.10.56

  Sain täna sinu kirja, Elsa! Ei oska kirjeldada, kui suurt rõõmu tundsin teie uudistest. On ju möödunud nii palju aastaid ja kõik möödunud on vajunud unustuse hõlma, vähemalt püüan unustada.

  Olen siin juba 8a. Eks algus oli raske küll. Katrin pisike ja kombed võõrad, eriti oli raskusi korteriga. Sest siin maal iga inimene omab või üürib terve maja. Tervis on olnud hää, sellepärast oleme ka "rabanud" 7 päeva nädalas, 5 päeva töös ja 2 päeva veel kibedamini kodus.

  Omame nelja ruumiga maja + pesuköök + vannituba. Tahame suuremat ehitada, aga eks näeb, millal asja saab. Aed on väga suur, umbes 3x suurem võrreldes Paala teel olevaga. Aias on ka rohkesti tööd aasta läbi, sest meil külma pole ja umbrohi kasvab 12 kuud. Aias kasvatame ploomi, pirni, abricoti, kirsi, virsiku, apelsiini, sidruni, pähkla ja õunapuid. Aiaviljast kapsaid, kartulaid, porgandid, peedid, ah ühesõnaga igasugust kraami. Niisama on aed aasta läbi õites.

  Mammi peab ajaviiteks tosin kanu, Katrinil on lemmikuks valge jänes, part nimega Poiss, neli pisikest päntu kana ja hundikoer Bella.

  Mina käin kogu aeg töös ühes kaubamajas (3000 in). siidi osakonna müüjana. Isa on ühe ehitusfirma puusepp. Mammi on kodus perenaine.

  Katrin lõpetab tänavu algkooli (7 aastat). Tuleval aastal läheb edasi gümnaasiumi - 5a. 

 ... 

 Ta on ju suur tüdruk, sest siin arenevad lapsed palju kiiremini. Eesti keelega on niisugune lugu, et vägisi kipub ununema. Eriti Katrinil. Sest Katrini vanuseid eesti keelt rääkivaid lapsi meie tutvusringis ei ole. Eks suurem vadistamine sünnib ikka inglise keeles.

  See oleks esialgu kõik meie elust. 

 

 Kas otstes on tsensori märkmed ja mida tähendab punase pliiatsiga rist?


Adelaide, 14.1.56

  Tervist kallid kaugel!

  Suur aitäh teile raamatude ja ajalehtede eest. Sest siin ju omakeelset kirjandust on vähe liikvel. 

...

See kuumus siin vahel on ikka kibe küll, eriti minul. Sest peame äris kandma musta kleiti ja kindlasti sukki. Eile vesi jooksis päris selga mööda alla. Eluke läheb ikka töö tähe all.

...

Teenin keskmiselt 30-50 inimest päevas ja väljamüükide päevadel 100 ja üle. Ärielu ja kiirust ei saa üldse kodumaaga võrrelda. 

 

 27.07.1957

Kallid kaugel!

Olen teie pärast väga mures. Pole teilt üle 3 kuu ühtki kirja saanud. Saatsin teile pakikese kolme paari sukkadega ja kaks kirja. Sukad tulid tagasi. Miks? Ei tea.

Saadan teile aadressi koha pakist, et ise ka näeksite. Kui muidugi üldse jälle kirja kätte saate. Tervitades ja kirja ootama jäädes.

Maty 


14.sept 1957

  Selle kuu lõpul s.o. 27. lähevad pakid ida euroopa riikidesse. See tähendab kõik teie tollid oleks makstud. Muidu pole mõtet saata, sest kes teab, kui kõrged on teie maa tollid ja kas pakk jälle tagasi ei tule.

Praegu ei tea veel täpselt, mida saadan, on ju raske arvata, mida teie kannate, mis värvid, mustrid, riided. Saadan mantliriide voodri, 3 paari sukke, 3 kleidiriiet. Kingi ei tea saata, pole mõõdust aimugi. Siis Nylonit pluusi jaoks. Kirjutan teile täpselt hiljem kui pakk teel on. Saate siis jõuluks vast kätte.

  Olge terved piltide eest, sest oleme kõik pildid kaotanud.

 1957

 Ma ei tea, kas olen teile kirjutanud, et isa on 6 kuuks s.o. kuni jõulupühadeni kodust ära kaugel põhjas suurt hotelli ehitamas. Ta ei saanud ära ütelda ja nii siis käib, sõidab autoga iga kahe-kolme nädala tagant kodus. Tee on pikk, üle 200 km tulla, sõidab keskmiselt 4 ja pool tundi.

...

Äris on nüüd hooaeg. Inimesi on väga palju ikka teenime 40-50 inimest päevas. Meie, ühevärvilise siidi osakonnas, on 10 inimest. Meie kaubamajas on 568 osakonda. Muidugi igas osakonnas on isesugune teenistujate arv. Õhtul olen väsinud, nii kehaliselt kui ka vaimliselt. Siis on veel kodune tegevus, suur aed, õmblemine.

 

 


17 märts 2026

Anne Veski 70

  

  Minu vanaema ütles ikka, et vaev on vanaks saada, aga vanana on hea elada.

Väljavõtteid 1980-ndate Edasi ajalehtedest. 


jaanuar 1985

 

Märts 1985
 
 Kohtumine ENSV kultuuriministri Johannes Lotiga raekoja saalis okt 1985:


'

 Jaanuar, 1986

 

Edasi nov 1986

Tõlge ajalehest Sovetskaja Kultura nov 1986
 

 Dets 1986

 

Ivar Vigla arutleb Edasi vestlusringis pealkirja all "Sülti!Sülti!Sülti!" 1987.a aprillis.a eesti muusikast ja ka Anne Veskist:


 

Tähelepanelik entsüklopeedialugeja on märganud, et Anne Veski on teatmeteoses 3 aastat noorem: 

Edasi, märts 1988


 

24 veebruar 2026

Kapronsukad

 Tehas "Punane Koit" hakkas kapronsukki tootma 1949. aastal. See paistab täiesti uskumatu, et neli aastat pärast sõda on Nõukogude naisel ilmtingimata kapronsukki vaja! 

 

Tekstiilikäitis "Punane Koit" oli väga oluline Eesti NSV ettevõte. 1954.aastal ja 1957. aastal on vabrikust tehtud "Nõukogude Eesti" ringvaatefilmid:

https://arkaader.ee/landing/bc/rHczO7kKnl/kVabMJGvFH3

https://arkaader.ee/landing/bc/rHczO7kKnl/k3nfiC9J6lq

 

  Maailma mastaabis ei olnud kapronsukad ainult sukad, see oli pööre, revolutsioon materjalitööstuses. Kui siiamaani oli sünteetilist materjali toodetud puidumassist, siis nüüd kasutati esimest korda maailma ajaloos naftast sünteesitud materjali.  

Esimene täielikult laboris välja töötatud tehiskiud sünteesiti 1937. aastal. Nailonsukad tegid debüüdi 1939.a New Yorgi maailmanäitusel ja said kiiresti väga populaarseks.

 

Lähtematerjal oli kaprolaktaam, sellest ka meil kasutatud nimetus kapron, mujal maailmas on enamasti algusest peale kasutatud nailoni nimetust. Polüamiidide terminoloogia on väga keeruline, nimetused olenevad lisanditest, mõningatel andmetel kasutatakse  kaproni nime grafiidilisandiga toodetel.

 

Kapronsukad olid õhukesed läikivad vähevenivad tagant õmblusega, naised pidid hästi hoolikad olema, et sukaõmblus sääremarja peal sirgelt jookseks.

Selliste sukkade hiilgeaeg kestis umbes kolm aastakümmet, kuni sukkpükste tulekuni 1960-1970-ndatel.

 Vanadest kapronsukkadest elevant.

Inimestele ei ole kunagi meeldinud asju ära visata, kui üheks asjaks enam ei sobi, püütakse midagi muud teha. Kaarel Irdi vend Vladimir Ird, kes töötas 1950-ndatel aastatel Pärnus artellis "Kodu", mõtles välja, kuidas naiste vanu kapronsukki üles sulatada ja vormi valada. Nii nagu tinasõdureid valatakse. Tehti nii mänguasju kui ka majapidamistarbeid ja tööstusmasinate detaile, näiteks Pärnu linakombinaadile.

See oli nii silmapaistev mõte, et Ird sai selle eest Stalini-nimelise ratsionaliseerimispreemia. 

Tema lapselaps Raivo Ird annetas vanaisa kogu vanadest kapronsukkadest tehtud mänguasju Tartu Mänguasjamuuseumile.

 https://tartu.postimees.ee/4040503/annetus-toi-manguasjamuuseumisse-vanadest-sukkpukstest-tehtud-lelud 

Pealkiri on muidugi eksitav - sukkpükstest ei olnud tol ajal veel meil keegi midagi kuulnud, ikka sukad.

 


28 jaanuar 2026

Tünnissõit

  1911. aastal ehitati New Yorgis asuvas Luna Parkis esimene tünnikujuline puidust silinder, milles mootorrattur kiirendas end sellise kiiruseni, et tsentrifugaaljõud võimaldas tal vertikaalselt seinal sõita. 

Eestis demonstreeris seda esimesena Konstantin Kala 1928. aastal, 1931. a ehitas ta sõitmiseks teraslattidest kera. 1930-ndate Eesti suurematel laatadel demonstreeriti nii tünni- kui ka kerakujulist atraktsiooni mitmete sõitjate poolt.

See on väga hea tünnisõidu pilt, leidsin ühest perekonnaalbumist, aga publiku hulgas on väga palju nõukogude sõjaväelasi. Arvan, et pilt on tehtud kas Eesti NSV-s pärast sõda või siis Leningradis. 

Ise olen tünnissõitu näinud 1980-ndatel Tartus.

 Foto internetist

   Aga 1930-ndate Ameerika Ühendriikides oli tünnissõidu tegijaid nii palju, et tekkis konkurents. Eelise saamiseks mõeldi mitmeid uusi trikke välja, näiteks tünniseinal sõit lõviga. Selleks tuli pooleaastast lõvikutsikat 2-3 kuud treenida ning ta harjus. 1938. aastal New Yersey osariigis ühes tsirkuses hüppas lõvi areenilt välja ning ründas mitmeid pealtvaatajaid, sellest hoolimata tehti seda trikki 1964. aastani.

Veel Eestist:

 

1935

 Tünnis sõitmine oli päris karm töö, tsentrifugaaljõud on inimkehale kahjulik, samuti oli omajagu kukkumisi.

   1936

Samal teemal on varem juttu olnud siin:

 http://jalutuskaikajas.blogspot.com/2018/11/akrobaat-ja-tunnisoitja-herbert-loots.html

 

25 jaanuar 2026

Turismireis Bulgaariasse 1967

1967. aastal käis Eesti NSV-st turismituusikuga välisriikides 3659 inimest, neist Soomes 1917, Saksa DV-s 269, Bulgaarias 174 (https://blog.ra.ee/aasta-siis-oli-1967-valisturism/).

Need numbrid näitavad, milline haruldane õnn oli naeratanud neile, kes said minna Bulgaaria-reisile.

          Kas naistel on käes soki moodi ümbrises veinipudelid või midagi muud?
 

Koju tulnuna võeti kõigepealt kokku suguvõsa ja räägiti neile muljeid ja näidati pilte, siis töökollektiivile, sageli kutsuti ka võõraste juurde esinema. Nagu siingi on näha, tikkusid mehed välismaa autosid pildistama ja naised nende taustal poseerima.

Ene albumist.

21 jaanuar 2026

Saagimistalgud

 Arvan, et kuuri ees saetakse pliidipuid, samas ahju jaoks on ka osa halge liiga jämedad. Seda tööd tehti alati kahemehesaega, ei juhtunud kunagi nägema, et keegi oleks üksi küttepuid saaginud.

Tiina foto
.