Pobeda taksod

 

  Esimesed Pobeda taksod hakkasid Tartus ja Tallinnas sõitma 1949. aastal, kokku 28 autot.

Samal teemal on blogis varem juttu olnud siin.

V.Ossejeva "Vasjok Trubatšov ja tema sõbrad" 1949, 1951, 1952

 Eesti keeles 1.osa1951, 2. osa 1952. 3.osa 1953.

Lugesin uuesti üle kõik 3 osa lapsena loetud raamatut. Ikka veel meeldis.

1.osa on koolilaste elust ühes Moskva-lähedases linnas nääridest 1941. aasta suveni. Lapsed õpivad 4b klassis, õpingud uue õpetajaga, tüli sõprade vahel, leppimine, pioneeride matk. Laste perekonnad on hästi erinevad. Meisterlikud karakterid. Vasjok elab koos raudteelasest isaga, ema on surnud, isa õde tuleb nende eest hoolt kandma. Vasjoki sõber Saša on 7-lapselise pere vanim laps. Petjal on hirmus kuri isa, kes leiab aga väga lahke ja sõbraliku naise Petjale võõrasemaks. Njura on hädas oma väikekodanlasest emaga, Valja elab lastekodus, õpetaja hooldab oma vana kodusõja veteranist isa.    Läbiv idee on, et kõike on võimalik paremaks muuta, tuleb end ainult kätte võtta.

1.osa lõpus sõidab pioneerirühm maastikumängu võitjana Ukrainasse puhkama.

 

 2.osa tegevus toimub 1941.a suvel ja sügisel Ukrainas. Ootamatult algab Suur Isamaasõda ja osa lapsi jääb sakslaste territooriumile, põhiliselt on jutt partisanisõjast.

 3.osa sündmused on 1941/1942 talvel ja kevadel.  Ollakse jälle kodus tagasi ja ehitatakse lagunenud majast koolimaja, sest nende koolis on sõjaväe hospidal. 

 

 Kooli ümber aia ehitamisel võistlevad 2 klassi, aga aiamaterjali napib. Üks klass kasutab alatut võtet - nimelt toob selle klassi poiss isa teadmata tema ametiautoga metsast ehitusmaterjali, et saaks aia enne teist klassi valmis. Pildil esiplaanil isa autojuht.

 

Seda, mis mulle meeldib, on raske kirjeldada. Raamatud on hoogsad, sündmusterikkad, südamlikud. Vist meeldib eelkõige sellepärast, et ma olen selliste raamatutega üles kasvanud.

Raamatu kaks esimest osa on saanud 3. järgu Stalini preemia.

Blogi jaoks panin järjehoidjad nendesse kohtadesse, mis tõenäoliselt tõidki Stalini preemia.

 

 Kolhoosnikud magasid pärast tööpäeva sügavalt, et koos päikesega üksmeelselt tööle tõusta.

2.osa lk 43

 Mitja andis neile edasi jutuajamise Konopljankoga, luges ette seltsimees Stalini kõne. Kostja juubeldas:

"Stalin teab alati kõik, mis ma mõtlen! Ja annab mu mõttele vastuse!"

2.osa lk 163

 Värinaga loeb Vasjok lipul väljaõmmeldud tuttavaid sõnu:

"Võitluseks Lenini-Stalini põhimõtete eest ole valmis!"

"Alati valmis!" sosistab Vasjok.

Need sõnad annavad talle uut jõudu. Mõtted muutuvad kindlailmelisemaks ja rahulikumaks.

2.osa lk 240 

 Kui Jossif Vissarionovitš näeks praegu seda tulevast meremeest, kuuleks tema sõnu, mis on öeldud nii pidulikult nagu tõotus! Vasjok kujutas endale ette, kuidas Stalin ise paneks käe Vitja õlale ja vaataks ta mustadesse põlevatesse silmadesse... Tema, Vasjok, seisaks kõrval, rõõmustaks sõbra pärast ja ütleks parajal silmapilgul samuti:" Ka mulle andke käsk, ka mina täidan kõik..."

 3.osa lk 111

 Vasja kujutles endale õnnelikku võidupäeva, pimestavat päikest ja lippe Moskva kohal, nägi mõttes õnnelikke inimesi ja seltsimees Stalinit tribüünil. "Noh, kuidas on? Kas õiendasid vaenlasega arved, Vasja?" küsib Stalin temalt lõbusalt. "Õiendasin, Jossif Vissarionovitš!"

3.osa lk 222 

 

  Vaatasin praegust Venemaa koolide soovituslikku kirjandust lastele suvelugemiseks. Vasjok Trubatšovi raamatut soovitati juba 1. klassile! Minu arvates on see liiga vara. Ise lugesin küll, aga laste eest paneksin need raamatud üleüldse kuskile kaugemale ära.

Aasta tagasi on samast raamatust kirjutatud ühes teises blogis:

http://indigoaalane.blogspot.com/2024/07/vasjok-trubatsov-ja-sobrad.html

Taksoavarii

   Tartu pööningult leitud pilt, mitte midagi ei tea. Aga pilt on efektne.

Tänud Aimele

Photoshoppimist vajav portree

 Kena portree, all nurgas süvisega fotograafi pitsat H.Riedel Dorpat.

Nägin seda antikvariaadis ja poleks sellest midagi arvanud, kui poleks juhtunud tagakülge lugema.

Niipalju, kui ma aru saan, on portreteeritav fotoga rahule jäänud ja tahtnud sellest endale suuremat, 

30x40 varianti, aga suurel pildil tuleb juuksed, juukseotsad ja krae parandada ja veel midagi teha.
 

 

 

Varem on sellest teemast juttu olnud:

siin

siin

siin

siin 

 

Suurtel piltidel esivanematesse tuleb alati kriitiliselt suhtuda ja lähemalt vaadata. 

 

 

 

12. aprill - kosmonautika päev ja Lembit Lepp

 Nõukogude aegsetes 12. aprilli ajalehtedes oli kosmonautika päev esimene uudis, kohustuslik igav üldine jutuke kosmonautidest. 

Kuid 1967. aasta Edasis oli väga üllatav päeva äramärkimine.

 Ave Alavainu ei vaja tutvustamist, aga Lembit Lepp oli graafik ja maalija, kes töötas 26 aastat ERM-i kunstnikuna. Ta on teinud portreesid, Tartu vaateid, exlibriseid. Kõige pilkupüüdvamad on graafilised aktid.

  

ERM-i blogis on Lembit Lepast väga huvitav kirjutis koos tema ekspeditsioonipäeviku lõikudega ja etnograafiajoonistustega. Ta oli ka suurepärane tehniline joonestaja.

https://blog.erm.ee/?p=14276

Pärnu sanatoorium 1960

  

 

ESTONIA Medical Spa & Hotel

koduleheküljel on 1960.-1970. aastate ajalugu nii vaimukalt kirjeldatud, et sellele ei oska  midagi juurde lisada. 

 

Puhka „Rahus“!

1960. aastatel läks sanatooriumis käimine töörahvariigis väga moodi, tuusikud olid kõrges hinnas ning rahaga võrdväärne ekvivalent. Ja mida kümnend edasi, seda enam populaarsus kasvas. Ka ravivõimalusi uuendati ja arendati. Estoniast ehk esisupelasutusest astus oma visiidil läbi isegi toonane Soome president Urho Kaleva Kekkonen.

Sanatooriumisse tuldi üle kogu Nõukogude Liidu. Toona polnud tubades erilist glamuuri ega luksust – ööbiti kolme-neljakesi ühes toas ning jagati omavahel ka toa ainukest luksasja – kraanikaussi. Duširuum ja WC asusid koridoris ning olid kogu korruse peale ühised. Tuusiku pikkus oli 24 päeva ning lisaks mudavannidele ja veeprotseduuridele nautis töörahvas Pärnu võlusid ka vabal ajal. Kuurordiromansid olid täiesti tavaline nähtus, kuigi sanatooriumis oli kord karm nagu sõjaväes. Valveõde tegi õhtuti tubades ringkäigu ja iga külaline pidi viksilt oma toas olema ning külalisi ei tohtinud tubades kindlasti viibida.

Aga et inimene teeb ikka seda, mida ei tohi, siis sattus valveõde oma ringkäikude ajal sageli peale ka pikantsetele olukordadele. Küll peitis austaja end siis kas riidekappi või lahkus sanatooriumist akna kaudu. Valveõelt oodati pärast ringkäigu lõppu aga igal õhtul ka raportit!

Ravimas käidi kutsehaigusi. Kaevurite seas oli sanatoorne ravi nii popp, et 1970. aastatel kandis üks hoone suisa nime Kaevur. Teine Estonia korpus aga oli tuntud kui Rahu. Sellest ka väljend – Puhka „Rahus“! Tollel kaugel ajal muutus kõik, mis vähegi hea oli, kiiresti defitsiidiks. Näiteks pakuti ka toona sanatooriumis massaaže, aga et ressurss oli väike, ei jätkunud seda kaugeltki kõigile. Defitsiidiks oli ka veealune massaaž ja osokeriit ehk soojusravi mägivahaga.

Arstidele oli kõrgemalt poolt jagatud teatud kogus talonge protseduuride kohta, mida nad siis vajadusel jagasid neile, kes seda ravi vajasid.

https://www.spaestonia.ee/medical/meist/ajalugu/

 

Aga fotol olevat meest vaatan küll pärast selle läbilugemist hoopis teise pilguga.

 

1.aprilli libauudiseid

Libauudis 1. aprilli ajalehes on  meil väga pika traditsiooniga.

LEHMKAELKIRJAK 1935

 

KUUE UDARAGA LEHM 1937

 

 

KOERA PIIMA IMEVAD KALKUNIPOJAD 1935

 

JAAPANIKEELSE DOKUMENDI JÄRGI LEITUD AARETEKELDER NARVAS 1933

 

PORNOPILTIDE PÕLETAMINE HAAPSALUS 1933

NARVA LINNAPEA UJUB RIIA LINNAPEALE KÜLLA 1933

A.HITLER SÕIDAB RIIAST LÄBI VALGA TALLINNASSE 1933