Emadepäev, 1930-ndad

 Emadepäev on alguse saanud USA-st ja jõudnud Soome kaudu 1920-ndate alguses Eestisse.

  Mäletan, kui õppisin maal algkoolis, siis oli emadepäev igal kevadel kooli suurim pidupäev. saal ehiti vanikutega, olid aktus, ilulugemised, vahel ka näidend. Osalesin alati ise ka seal. Emad istusid aukohal saali esimestes ridades. Neile ulatati kevadlilli, neid, mis parajasti tollal metsast ja aasalt leida võis.

Elle Elias, ajaleht Töörahva Elu, 17.05.1988
 

Matjama algkool, üleval tere tulemast emake

 Matjama algkool

Mäletan üht maipäeva palju aastaid tagasi. Meie esimese klassi koolilapsed, olime juba aegsasti toonud metsast nurmenukukesi, neid keldris "kastitanud" emadepäeva jaoks. Õpetaja andis kõigile südamliku tekstiga kauni kaardi, sinna tuli kirjutada oma ema nimi. Meil oli emaaktus ja seejärel klassis lapsetund.

Juta Renzer, ajaleht Noorte Hääl, 6.05.1988

Emadepäevakaart 1940.

 

1940.a tähistati viimast korda riiklikult emadepäeva. Meie kodus räägiti nõukogude ajal emadepäevast eelkõige selle tõttu, et minu vanaema tuli alati maikuu teisel pühapäeval metodisti kirikust ülastega koju. 1988.a hakati uuesti emadepäevast ja selle tähistamisest avalikult rääkima. 

Pildid Leili albumist.

"100 aasta pärast mais"

 1986.a tehtud filmi Viktor Kingissepp ütleb mais 1922:

"Huvitav, see mõjub mullegi, kevad, kõik need lõhnad, kõik need pungad, see mõjub mullegi, vanale purustajale. Sansaara ratas võiks mind lasta taassündida just nimelt kevadel, 100 aasta pärast mais, 100 aasta pärast mais. Hästi kõlab. Aga mis on 100 aasta pärast mais? Mis on 100 aasta pärast mais?"

Tallinnfilm,

stsenarist Mati Unt,

režissöör Kaljo Kiisk,

Viktor Kingissepa osatäitja Jüri Krjukov,

Tallinnfilmi aastapreemia 1987.

Filmi sisukokkuvõte siin.

Postituse idee Tiit Pruuli raamatust "Tähtpäevade postkaardid"

Lauamäng "Tsirkus"

 Lauamäng "Tsirkus" on Briti lauamängu "Maod ja redelid" ("Snakes and Ladders") variant. 

Algne mäng on pärit Indiast, seal on taga suurem filosoofia heade ja halbade, vooruste ja pahede võitlusest, sellest, et inimene võib head tehes saavutada vaimse vabanemise, aga kurja tehes sündida uuesti madalama eluvormina.

"Snakes and Ladders" ilmus trükist esmakordselt Suurbritannias 1892. aastal. Umbes samal ajal hakati Euroopa riikides välja andma mängu variatsioone, mille motiivid täiendasid või osaliselt asendasid esialgseid madude ja treppide motiive. Nende hulka kuulusid jahi, spordi, meelelahutuse, tsirkuse, loomade ja erinevate majapidamisürituste motiivid.

 

   Saksamaa 1920. aasta väljaanne.  

Internetist leitud, väidetavalt tsaariaegne mäng Venemaalt.

 Ka meil, Eestis toodeti ja mängiti juba esimese vabariigi ajal seda lauamängu.

Eestiaegne variant.

 

 

 

Eestiaegne mäng "Talverõõmud"

Tõenäoliselt ka EW aegne mäng.

Eestiaegne, üsna sarnane hilisematega.

Internet väidab, et tsirkusemäng on laialt levinud põhiliselt Nõukogude Liidu territooriumil.

1960. aastal Tallinnas kartonaaživabrikus "Täht" toodetud mäng ja karp. 

Minu jaoks õige mängulauaga lapsepõlvemäng.

Lätis Straume tehases toodetud tsirkusemäng, tundub, et enimlevinud variant.

Nõukogude aja lõpus Eestis toodetud. 

 

 

 

Lätis tehtud rongivariant.

 

 

 

Mängulauad Tiinalt, Tartu Mänguasjamuuseumist ja internetist.

 

Sõjavankrid

   8. juulil tähistatakse Venemaal perekonna, armastuse ja truuduse päeva, ülevenemaalist pereväärtuste püha. Esimest korda tähistati seda 2008. aastal.

Selle päeva raames korraldatakse erinevaid üritusi. Väga tähtis on medalite "Armastuse ja lojaalsuse eest" üleandmine. Auhinnad antakse paaridele, kes on olnud abielus üle 25 aasta. Auhinna kandidaate soovitavad kohalikud ametiasutused ning autasustamine toimub piirkondlikul ja föderaalsel tasandil. Medalitega kaasnevad ka väärtuslikud kingitused.

Perepäeval korraldatakse ka lapsevankrite karnevale, nad ise nimetavad neid vist enamasti paraadideks.

Tundub väga vahva.

Kuid kahjuks on palju sõjavankreid.

2013. aastal jagunesid Moskvas auhinnakohad nii.

Analoogilist üritust korraldatakse ka 9.mai puhul, aga siis on temaatika kitsam.  

Komsomolskaja Pravda (ajaleht Komsomoli Tõde) kutsub kõiki 7. mail kell 17.00 parki "Krõlja Sovetov" ("Nõukogude Tiivad") lapsevankrite paraadile. Kõigile osavõtjatele kingitused partneritelt! Kõige loomingulisematele võitjaekipaažidele tuusik Dubai puhkebaasi.
 

Pildid on kõik internetist.

Olgu tervitatud NAINE

  

Postkaart 1963

Nõukogude ajal oli 8. märts puhkepäev. Naiste austamine suurtes töökollektiivides toimus päev varem. Seintele ilmusid käskkirjad, anti lilli ja aukirju, millega käis tavaliselt koos ka rahaline preemia. See toimus aastakümneid ühtemoodi.

 Osta.ee keskkonnas müügil olnud aukiri 6.märtsist 1952. 

Eesti Vabariikliku Lenini ordeniga kehakultuuri- ja spordiühingu "Dünamo" nõukogu autasustab sm. VISNAP M.E. kohusetundliku suhtumise ja heade töönäitajate eest seoses rahvusvahelise naistepäeva 8.märtsiga.

Heidi tööraamat. Tartu Raudbetoontoodete tehas premeeris teda 5.märtsil 1970:

 8.märtsi puhul avaldatud kiitust ja premeeritud 10 rbl.

 ja 6. märtsil 1972: 

 8.märtsi puhul premeeritud 5 rbl,

taga direktori käskkirja number.

 

 

Eestis toodetud kalkulaator

 Leidsime oma majapidamisest sellise kalkulaatori.

 Kui saba seina panime, töötas korralikult.

 Kalkulaator Estron EA-120M, Nr 2712, toodetud 1979. aastal Kuusalu kolhoosis.

 

  1968.a rajasid ettevõtlikud mehed, kes olid enne seda töötanud Tallinnas Punases RETis, mis oli kinnine üleliidulise alluvusega tehas, Kuusalu kolhoosi kõlava nimega abiettevõtte - Eesti Põllumajanduse Elektronaparatuuri Tehas Estron. 

Tehase juhi Vladimir Makarovi poeg Jüri on meenutanud:

... isa oli maailmanäitusel Teheranis Expo 69 tööl elektroonikaosakonnas, sealt tuli kahe kohvritäiega, kaasas oli ka lauaarvuti, mille võttis kodus tükkideks ja pani uuesti kokku. Küllap see andis tõuke edasiseks.

 Sõnumitooja, 30.oktoober 2019

  Elektroonikainseneride Tõnu Tüksammeli ja Lembit Kirsme meenutused:

Tõnu Tüksammel märgib, et Estroni eelis oli vabadus: „See stimuleeris insenerina, saime teha seda, mis oli kasulik ja huvitav. Nõukogude ajal juhtisid ju majandust parteikomiteed ja viisaastakuplaanid. Kolhoos andis aru põllumajandusministeeriumile ja rajoonikomiteele, kuid seal ei tuntud elektroonikavaldkonda. See andis meile võimaluse, kuigi – aia taha ei tohtinud midagi minna. Elasime ise algul Tallinnas, esmaspäeva, teisipäeva ja neljapäeva õhtuti ööbisime Kiius, nokitsesime hiliste õhtutundideni uute ideede kallal. Me ei kuulunud kolhoosi avalike töösaavutuste hulka ehkki meist räägiti, Vunk võttis sageli vastu tähtsaid tegelasi ja käis nendega meie tsehhides.”

Sõnumitooja 7.dets 2010

 Kolhoosidel oli oma tütarettevõtete kaudu lihtsam majanduslikult kasumlikku toodangut anda kui riigiettevõtetel. Kolhoosi abiettevõttes hakati tegema elektroonikaseadmeid, mida Eestis seni polnud ja maailmaski oli veel vähe.

*Kalkulaatorid EA-80M ja EA-120M

Näidiseid nähti Moskvas näitustel ning otsustati ka selliseid ehitama hakata; protsessor osteti välismaalt, kõik ülejäänud ehk kest, klaviatuur, ekraan ja muud osad toodeti ise.

Kalkulaatorid olid väga populaarsed, sest enne seda arvutati Eestis põhiliselt arvelaua ja Felixiga.

 *Telefonikeskjaamad Estron-100 koos valjuhäälsete telefoniaparaatidega

Tõnu Tüksammel meenutab, et hakkasid elektroonikainseneridena koos Lembit Kirsmega konstrueerima telefonikeskjaama ning esimese said valmis Tallinnas. Kuid üleliidulise alluvusega tehases ei olnud võimalik seda juurutada.

Tõnu Tüksammel: „See oli valjuhäälne telefonisüsteem, toru polnud vaja tõsta, abonemente oli kuni sada. Süsteemi keskjaam oli suur, kõrgust 2 meetrit, laiust 80 ning paksust 45-50 sentimeetrit. Abonentaparaadid olid platsmassist. Neid keskjaamu turustasime alates Kremlist kuni üle suure Nõukogude Liidu.

Sõnumitooja 7.dets 2010

  *Kartulikuhjade temperatuuriandurid ja teravilja niiskusmõõtjad TERN

 Eelkõige kolhoosistaatuse õigustamiseks.

*Vibromuundurid

 Tegid alalisvoolu vahelduvvooluks.

* Juku arvutid

Estronis pandi kokku esimesed 100 (arvu kohta on erinevaid andmeid) Juku arvutit.

*Mõõteriistad kosmose uurimise instituudile

Mõned, eritellimusel, aga kõlab uhkelt.

*Erinevad siiditrükis tooted

1970-ndate alguses toodeti populaarseid plastnokaga suvemütse ja siiditrükis T-särke, viimaseid näiteks Piilupart Donaldi pildiga.

Galvaanikaosakonna juhina asus tööle Tiit Alle, kes sai õpetust Tallinnas toimetanud Ardo Haavalt. Mees oli olnud Eesti aja paberraha kupüüride kujundamise ning trüki juures osaline. Sealt tasubki otsida põhjust, miks juba 1970-ndatel trükiti Estronis kalendreid ja muid suveniire sini-must-valge kujundusega. “See oli ühismajandi abiettevõtte väike siiditrükiosakond. Ilmselt Glavlit (tsensuur) ja teised organid ei osanud Kuusalut kontrollida, et ENSV-s keelatud värve avaldati,” oletab Tamm.

  Harju Elu, 4.10.2019

Tütarettevõte Bioestron

*Söödapärm

Piimavadakust söödapärmi tootmise eest saadi ENSV riiklik preemia.

 *Tsüklotekstriin

Toidulisand E459, ainus tootja NSVL-s. 

*Munaliköör Kiiu Torn

 Algupärane, päris munakollastega retsept töötati välja koostöös Tallinna tehnikaülikooliga.  

 Hakati tootma ka jõhvikalikööri.

 

  Estron andis toodangut 24 aastat, 1969-1993. Hiilgeaegadel töötas seal isegi 200 inimest, palgad olid kõrged, kuni 140-150 rubla kuus. Koos Eesti iseseisvumisega kadus ka põhjatu Venemaa turg ja Estroni aeg sai otsa.

Alkoholi toodab edasi Remedia.

 

Estronist saab lugeda:

Sõnumitooja, 30.oktoober 2019 

Sõnumitooja, 7.dets 2010

Hiina lasteraamatud 1952, "Neid ootavad kõikjal miinid"

 Šao Tsõ-Nan "NEID OOTAVAD KÕIKJAL MIINID", 1952, kooliealiste keskmisele ja vanemale astmele. Vene keelest tõlkinud L.Lebbin, illustreerinud V.Võssotski.

 See on täiesti räige raamat. Minu arvates on meie, eesti autorite sõjateemalised raamatud lapse lalin selle kõrval. Panen siia kaks lehekülge, näitamaks, mida 1952. aastal teismelistel soovitati lugeda. Erilised pärlid on halvasti tõlgitud laulukesed proosateksti vahel.