26 november 2021

Kaevur Mati

   Kas olete kunagi mõelnud, kust on tulnud väljend "kaevur Mati"? See on vähemalt 70 aastat meil kasutusel olnud, inimeste kõnes ja ka laulu sisse pandud. Aga kas see sõnaühend on saanud alguse 1951. aastal ilmunud Felix Kotta raamatust või oli juba enne seda, ei tea.  

Felix Kotta luuletused on minu jaoks alati paljutõotavad, lemmikluuletus tema loomingust, "Mudilaste näärilaul", on blogis siin.

Eelkooliealistele lastele. Trükiarv 20 000.

Selle raamatu ilmumise ajal, 1951. aastal, ei arvanud keegi, et põlevkivi kaevandamises võiks midagi halba olla.

 







23 november 2021

Tartu õllemeistrite uudistooted, 1960

   Tartu õllemeistrite uudistooted.

  Et rahuldada tarbijate pidevalt kasvavaid nõudeid, tuleb toiduainetööstuses alatasa otsida võimalusi sortimendi laiendamiseks. Tartu õlletehases hakati möödunud aasta esimesel poolel tootma õlut "Mai", karastusjooke "Vaarikajook", "Kevad" ja "Sügis".

  Kaaluti ka, missugust õlut oleks veel vaja, ja jõuti seisukohale, et tuleks valmistama hakata uut sorti tehase nimega. Koostati retseptid heleda ja kange õlle jaoks. Arvesse võeti ka tarbijate märkust, et tšehhi ja saksa õlu on hoopis tugevama humalamaitsega ning tõelisele õllesõbrale suupärasemad. Uue õlle algvirde tihedus on 17%, ta sisaldab alkoholi umbes 5% ja laagerdub 60 ööpäeva. Valmistatakse teda ainult kõrgekvaliteedilistest odralinnastest. Müügile lastakse uus õlu 0,33-liitristes pudelites, kusjuures ka välisilmele pannakse senisest suuremat rõhku. Proovikeedud tehti oktoobrikuus. Esimene degusteerimine, detsembrikuus, näitas, et retseptuur on õnnestunud ja õlu vastab esitatud maitsenõuetele. Uuele sordile otsustati nimeks panna "Tartu".

 Esimene partii "Tartut" läks müügile aastavahetusel.

Edasi, 4.jaanuar 1960

 Mai õlut ei näinud ma kunagi, aga Tartu õlu oli 1970-ndate lõpus ja 1980-ndatel parim õlu, mida suure vedamise korral võis pidupäevadel nagu 1.mai või ENSV aastapäev, mõnikord poest osta. Minu jaoks oli üllatav, et 1960.a otsustati õlut 0,33-liitristesse pudelitesse villida. 1970.-1980-ndatel olid kõik õllepudelid minu teada 0,5-liitrised.

Minu ja Osta.ee fotod.


19 november 2021

Vara surnuaial 1956

 

Nagu pildilt näha, tehti 1950-ndatel hauaplatsi ümber ka kooritud puidust lattaedu.

Leili albumist


31 oktoober 2021

Lavka Vanaussaia külas, 1970-ndad

 

Esiplaanil olevaid jalgrattakärusid kasutati väga palju, enamasti ilma jalgrattata.

Millegipärast ostavad naised aknast ja mehed uksest. Kas kangemat kraami sai uksest?

28 oktoober 2021

30 september 2021

Vana Jaan

 

Pildi taha on kirjutatud Vana Jaan on purjus.

Mulle meeldib voodiesine kompositsioon saabastest, sokkidest, pudelist ja klaasist, mis annab kogu pildile meeleolu.

Pilt ei ole albumis, vaid ongi selliselt paberile tehtud.

 

Tänud Tiinale.

 


28 september 2021

Viktor Kingissepa mälestussambad

Viktor Kingissepp oli Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja, Nõukogude Liidu poliitilises hierarhias kõige kõrgemale kohale jõudnud eestlasest kommunist. 


            Väga sarnane Lenini monumendiga.

Viktor Kingissepa mälestussamba avamine Tallinnas Võidu väljakul Harjumäe nõlval.

28. aprilli õhtupoolikul 1951 on rahvas kogunenud Võidu väljakule, kantakse lippe, loosungeid ja parteijuhtide portreesid. Harjumäe nõlval seisab katte all monument. Miitingul kõnelevad Tallinna Linnakomitee sekretär August Kründel, EKP KK Partei Ajaloo Instituudi direktor Joosep Saat, V. Kingissepa  nimelise Teraviljakombinaadi stahhaanovlane Sillat ja teised. Harjumäe nõlval on avatud Viktor Kingissepa täispikkuses kuju graniitalusel (autor Enn Roos, arhitekt Alar Kotli). 

Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 14

 


  Eesti kõige lühema elueaga mälestusmärk, jõudis Kingissepa (Kuressaare) linna keskväljakul olla vaid mõned päevad vähem kui 1 aasta ja 1 kuu. Püstitati 26.märtsil 1988. aastal Viktor Kingissepa 100. sünniaastapäevaks, teisaldati 18. aprillil 1989. Sellegi lühikese aja jooksul olevat mälestusmärgi ette pandud kalossid kirjaga "Hakka astuma!" ja mõned päevad hiljem jalgratas "Kiireks läheb!"

Välimuselt meenutas kurva näoga Kingissepa kuju rahvale teatrimeest Mikk Mikiveri.

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69072029/kurb-lugu-vaesest-viktorist

 

Viktor Kingissepa mälestusmärk piiri taga Kingissepa linnas peaks praegugi alles olema. Püstitatud 1968.

26.03.1988.a tähistati siin monumendi juures ja ka mujal linnas suurelt Viktor Kingissepa 100. sünniaastapäeva.

Praegusel linna kodulehel on öeldud:

Mälestusmärk on linna mitteametlik sümbol, pühendatud inimesele, kelle auks linn on nimetatud. Viktor Kingissepp oli kuulus eesti revolutsionäär, kes lasti selle maa võimude poolt maha süüdistatuna riigi reetmises. Nõukogude võimu taotlusele surnukeha Moskvasse matmiseks välja anda, vastati keeldumisega. Ühe versiooni järgi uputati revolutsionääri surnukeha Ülemiste järve. Mälestusmärk püstitati 1960-ndatel ning kujutab endast büsti neljakandilisel pjedestaalil.

 Viktor Kingissepp lasti 1922.a 3. mai hilisõhtul Ülemiste metsas maha ja laip uputati merre kuskile Naissaare ja Aegna vahele. Viimane võeti väidetavalt ette selleks, et kommunistid hauda üles ei otsiks ja sinna templit ei püstitaks.

Petrogradis Talvepalees toimunud Petrogradi rahvusvähemuste meeleavaldusel nõuti valgele terrorile punase terroriga vastamist – pantvangide mahalaskmist, sest “tööliste juhi elu eest peavad langema sajad Eesti kodanluse nurjatud hinged”.

 Ja siis on veel Saaremaal Tagaranna kordoni Kingissepp. Veel 2 pilti ja jutt:

https://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Saaremaa%2007%20Tagaranna%20piirivalvekordon.pdf

 Jamburgi linn nimetati Kingissepaks 1922. aastal, Kuressaare 1952. aastal. Eesti NSV kohta öeldi ka, et ulatub läänest itta Kingissepast Kingissepani. Kui 1988.a Saaremaa Kingissepp uuesti Kuressaareks nimetati, siis nägin National Geographicus kaarti, kus mõlemad Kingissepad kandsid Kuressaare nime.

 

Fotod internetist.