30 aprill 2012

Homme saab 25 aastat fosforiididemonstratsioonist

  Uute fosforiidikaevanduste rajamise teema oli 1.maiks 1987 juba nii kuumaks läinud, et esimest korda Nõukogude Eesti ajaloos tuldi paraadile välja oma loosungite ja plakatitega. Meeleolu oli ülev, aga samas oli kõhe tunne, me ei teadnud, mis edasi saab. Nagu esimeselt pildilt näete, olid seal ka KGB mehed oma tööd tegemas.

  Siin on ilmselgelt äratuntavad 2 KGB meest.
Nende selja taga on sinise TRÜ tekliga Tiit Pruuli.


  


 Punase särgiga on Mart Kivastik. ja ühe 9x mõõda plakatiga Jaan Malin.


 
  

 Rohelised on EPA vormimütsid.

Aivar Tommingas marssis uhkelt Tööpunalipu ordeniga RAT Vanemuise punase lipuga. Punalippe ja punaseid loosungeid oli veel, aga kes neid siis pildistas!

Fotod on meie slaidikarbist.

27 aprill 2012

Ilus tüdruk

Ilus tüdruk, ilus taust ja täiesti jube tool.

Anni albumist.

25 aprill 2012

Autoseltskond

Nii palju rahvast autos ja esiistmel on kahe mehe vahel veel ka koer. Kas nad tõesti sõitsid niimoodi või poseeritakse fotograafile? Esiistme meestel on küll väga asjalikud näod peas.
See foto oli Kaja albumis eelmise sajandi alguse piltide juures.

23 aprill 2012

Täna 20 aastat tagasi taasavati Gustav Adolfi kuju

Kustav oli see mees, kes Liivimaa koos juurde kuuluva Eesti provintsiga ära vallutas. Kuuendal aastal pärast sõda asutas Kustav Tartusse ülikooli, Tallinnasse ei asutanud ta mitte midagi pedagoogilist ega polütehnilist. Ülikooli taga on veel praegugi pisike kuninga kuju. Selle kuju juures laulsid üliõpilased tormisest ilmast hoolimata rootsi laule.

Sven Kivisildnik " Kroonitud pead", "Valitud teosed I" lk 98

Mõned aastad enne monumendi taastamist üllatas hommikusi tööleminejaid öösel platsile tehtud Gustav Adolfi lumest kuju.

22 aprill 2012

1980-ndate tänavakunst

Aga  meie maal on hea,
muret tundma sa ei pea.
Särab viisnurk punane
otse meie aknasse.
Malevalaul

Tiidu foto.

"Mägra maja"

Olin 13, kui mulle see tellitud "Pioneer" tuli. Putkadest korjati ära, aga rahva hulgas jutt liikus ja isa võttis töö juurdegi kaasa. Vanaema rääkis pikalt, kuidas venelased Eestisse tulid. See oli sügav vene aeg ja venelaste okupatsioonist ei räägitud. Minu teadvuses oli see esimene avalik vastuhaku märk, edaspidi õppisin neid ka teatritükkidest välja noppima.
Müts maha Helvi Jürissoni ja Asta Venderi ees!


 Oma kirju elu jooksul olen palju ringi liikunud ning näinud, kuidas terveid rahvaid on oma kodumaalt minema paisatud. Eestlastel on isegi vedanud, meid ei ole tervikuna kuhugi mujale veetud nagu näiteks krimmitatarlasi või volgasakslasi. Venemaal ja mujalgi maailmas on seda tehtud paljude rahvastega. Inimeste käest ei küsita, kas nad seda tahavad või ei taha, neil vaid võetakse kraest kinni ja viiakse. Halvemal juhul lihtsalt lüüakse kohapeal maha.
...
  Teisalt on mind järjest rohkem puudutanud inimeste samalaadne tegevus loomade suhtes. Oleme lihtsalt võtnud mõne looma- või taimeliigi ja toonud ta kasu saamise eesmärgil uude kohta. Enaminkul juhtudel on sellest sündinud palju pahandust, mille tagajärgi ei helbi aga pahanduse põhjustajad ise, vaid nende järeltulijad.
...
 Umbes nii on lood ka selle loomaga, kährikuga.
...
Olen ise näinud, kuidas sula ajab kähriku unest üles, justkui oleks kevad käes. Selline kährik tatsab mööda metsa ringi, kuid ei leia midagi hamba alla pistmiseks. Kevadeks on kõik kohad kährikute laipu täis.
...
Oma laadilt on ta tegelikult väga sarnane mägraga: see nina maas liikumine, kuulatamine ja maast söögipoolise korjamine.

"Ööbikut ei tohi reeta", Rein Marani elu filmides, lk 183, 184



20 aprill 2012

Piip

Mäletan seda pilti lapsest saati meie perekonnaalbumis. Aga miks ta seal on, ei tea.

17 aprill 2012

17.aprillil kõik leninlikule laupäevakule!

Pildil olev üleskutse on Tartu bussipargi Vene tänava garaaži õuel. See oli umbes praeguse Vabadussilla Ülejõe poolse otsa juures.
Lenini sünnipäeva pidid kõik töökollektiivid üle N Liidu laupäevasel päeval väljas koristamisega tähistama. Üldiselt oli see päris sobilik aeg linn puhtaks teha, mõnikord küll aprillikuu lumi segas.

15 aprill 2012

14 aprill 2012

20.sajandi alguse piknik

Daamide kübarad ei ole mitte peas, vaid pea kohal, kuidas nad seal püsivad?
Kaja albumist.

13 aprill 2012

Sõdurid õppusel

Planguületaja vaatab otse kaamerasse. Üldse tundub kuidagi pildistamise jaoks lavastuse moodi.
Peaks olema Eesti kaitseväe vorm.

12 aprill 2012

12.aprill - kosmonautikapäev

Kõik need saavutused kinnitavad, et ei ole kaugel päev, mil Nõukogude kosmoselaevad suunduvad meile lähematele taevakehadele - Kuule, Marsile ja Veenusele.

Hillar Palamets "Jutustusi kodumaa ajaloost" 1967 lk 213.

Postkaart aastast 1972.

Kosmonaut oli N Liidus elukutse nr 1. Kui väikese vene poisi käest küsiti, kelleks ta tahab saada, siis oli vastus enamasti, et kosmonaudiks.

Näärivana oli ka kosmonaut.

11 aprill 2012

Lapsed auto kapotil

Peaaegu igas perealbumis on mõni lapse ja auto pilt.

Kaksikud Juta ja Eedi ja nende vanem vend Jüri aastal 1958.


Ülemine pilt meie, keskmine Elfeldi ja alumine Lagle albumist.

09 aprill 2012

Saagimine ja grupipilt saagidega


Grupipilt saagidega.


Fotod on tehtud Valguta kandis umbes 1915-1920.
Ülemisel pildil keskmine ja alumisel vasakpoolne Rudolf Irs.
Anni albumist.

Alviine


Alviine on praegu 90-aastane terane vanaproua. Kui küsisin, kas tal on siin pildil mingi vormimüts peas, ütles ta, et ei, see oli moemüts. Pilt on tehtud 1939.aastal ja Alviine elas sel ajal Pihkva oblastis.

Alviine sündis 1921.a Pihkva oblastis eesti külas. Küla nimi oli Strugi Krasnõje. Isa oli algul külavanem, pärast kolhoosi ”Uus elu” esimees.
!937.a isa vangistati ja rohkem teda ei nähtud. Isa tõttu ei lubatud Alviinel Pihkvas ämmaemandaks õppida, öeldi, et ainult midagi tehnilist, õppis siis traktoristiks.
1942.a juunis, kui küla oli sakslaste käes, pidid kõik noored inimesed, nimekirjade alusel, minema arstlikku kontrolli. Kes olid terved, peeti kinni, haiged võisid koju minna. 3 päeva hoiti laagris valve all, siis laaditi vagunitesse ja Saksamaa poole teele. Saksamaal peatus rong igas linnas, vangid müüdi maha, 20 marka tükk. Talunikud olid eelnevalt, vastavalt sellele, mitu inimest nad tahtsid, raha ära maksnud ja kviitungi saanud Vangid käsutati vagunist välja ritta seisma, numbrid kaelas. Alviine Odrusk oli vang nr 1414, tema sõbranna Linda Kull vang nr 1415. Alviine oli suurt kasvu tugev tüdruk, tema valiti välja juba teises jaamas. Linda oli väike pruunide silmadega juudi moodi tüdruk, teda ei tahetud. Kui Alviine hakkas talunikuga ära minema, puhkes Linda nutma. Talunik küsis, miks ta nutab. Alviine oli koolis natuke saksa keelt õppinud, ütles, et Linda on ta poolõde ja ei taha üksi jääda. Talunik ostis siis Linda ka ära. Need, keda teel ära ei ostetud, viidi vabrikusse tööle, seal oli nälg ja halb olla. Aga Alviinel ja Lindal läks hästi, elasid Lübecki lähedal talus, pererahvas oli lahke, söödi sama toitu. Ainult umbes sama vana peretütrega ei saanud nad hästi läbi. Alviine muutus üsna pea oma traktori- ja autojuhioskustega talus asendamatuks. Linda müüdi talveks vabrikusse tööle, aga talle saadeti talust pidevalt toidupakke ning kevadel toodi tagasi. Neile anti ka väikest taskuraha ja lubati väljas ka käia, ainult kõigil riietel pidi olema rinnal ja varrukal tekst OST, ilma selleta ei tohtinud välja minna. Alviine arvas, et tal vedas, et Saksamaal elas ta sõja üle valutumalt, kui see oleks olnud kodukülas.
1945.a jäid nad Ameerika tsooni, oli valida, kas jääda Saksamaale või tulla ära koju. Algul otsustasid nad Saksamaale jääda, siis aga mõtlesid ümber. 16.mail 1945.a viidi nad Oderi äärde piirile, sealt pidid nad siis ise koju jõudma. Hakkasid siis minema, algul jalgsi ja hobustega, siis rongidega. Liikusid ainult kaubarongid. Kui rong sõitis enam-vähem ida suunas, tuli liikuvale rongile peale hüpata ja sõita katusel või masuuditünnide peal. Leedus võeti nad kinni ja hoiti 2 nädalat isikute väljaselgitamiseks trellide taga. See oli selline läänest tulijate sorteerimispunkt: kes saadeti Siberisse, kellele anti dokumendid ja lasti lahti. Alviinele ja Lindale anti 22.juunil 1945 välja paber, millega sai edasi minna. See oli väga kõva paber, sellega sai sõita juba ka rongis sees. 4 päevaga jõudsid nad Haapsallu Alviine tädi juurde.
Siin ongi see elutähtis paber.
Haapsalus hakkas Alviine sanatooriumis tööle, temast sai peaõde. Haapsalu oli piiritsoon, seal tutvus ta piirivalvuriga, kellega tahtis abielluda. Aga Haapsalus ei lubatud Nõukogude piirvalvuril naiseks võtta Saksamaalt tunud neiut. Veelgi enam, piirivalvur kutsuti Riiga ülemuste juurde aru andma. Lugu lõppes piirivalvuri erru mineku ja Tartusse kolimisega, kus noored abiellusid. Alviine onu Rudolf Sorrok oli Tartu linna parteiboss ja ta organiseeris noortele kohe korteri. Alviine ja ta mees läksid Tartu Lihakombinaati tööle, kus töötasid kogu elu, Alviine 46 aastat.

07 aprill 2012

Inimesed veoauto kastis

Neid pilte välja otsima ajendas see, et vaatasime lastega Eesti filmi "Keskpäevane praam" ja pärast arutades ütlesid nad, et mitte keegi ei sõida ju kunagi veoauto kastis.


Umbes sellise GAZ-51-ga nagu keskmisel pildil, tegin ma 1975.a 24. detsembril riikliku sõidueksami. Tegelikult oli nii, et algul õpiti autot juhtima veoautoga, kui juba enam-vähem selge, võis ümber istuda "Moskvitši" rooli, sest muidu lõhutakse ju sõiduauto ära. Aga minu sõiduõpetajal oli "Moskvitš" parajasti remondis ja meie grupp ei saanudki sõiduautoga sõita. Sõidueksam nägi välja selline, et üks tegi kabiinis eksamisõitu ja teised sõitsid oma järjekorda oodates veoauto kastis kaasa. Mina ronisin oma eksamisõiduks Narva maanteel umbes Atlantise parkla kohal kastist rooli taha ja sõitsin üle Võidu silla turuhooneni ja kõik - eksam sooritatud.

Et lapsi oleks ohutum vedada, on tehtud kastile kõrgendused. Ülemised autod on uuemad, neil on tehase kõrgendused.

Ülemised pildid võiksid olla viiekümnendate lõpust - kuuekümnendate algusest, alumine pilt neljakümnendate lõpust.
Ülemised 2 pilti on Endel Kiisi, alumine Elfeld Käärti albumist. Alumisel pildil on esiplaanil 1921.a sündinud Elfeld ise.

05 aprill 2012

Sõjaline õpetus Tamme staadionil

Tundub, et ei ole esimene kord - kõik astuvad ühte jalga.

Endli albumist.

04 aprill 2012

Loosung


Üks levinud loosung oli: Kommunism on nõukogude võim + kogu maa elektrifitseerimine.

Endli albumist.

03 aprill 2012

Toost


Ants ja Gloria 1958.
Ilus pilt, mina ei pannud lauda alguses üldse tähele.

02 aprill 2012

20 aasta tagused maksevahendid



Tšekiraamat oli võõras ja ei harjunudki sellega, mäletan, et kasutasime seda vaid ühe korra.


Minu jaoks kõige põnevamad asjad on sotsiaalabi ostutalongid. Sotsiaalabi iseenesest oli siis uus asi. Ajal, kui ma pesin kogemata püksitaskus olnud rublapaki ära (isegi väikest palka maksti pakkidena), anti sots abi 5- ja 20-rublaste papist tšekkidena, kuhu tuli allkiri ja passi number peale kirjutada. Enne poodi minekut tuli tükiks ajaks maha istuda. "Emme teeb raha," ütlesid lapsed. Viimasel päeval enne krooni tulekut jooksin mööda poode ja püüdsin oma tšekke ära kulutada. Mul vedas, ühest poest õnnestus osta 3 suitsukana. Tegime siis rubla ärasaatmise peo. Ütlesin lastele, et jätku nad maitsed meelde, niipea nad sellist sööki ei saa, tegelikult me ei teadnud, et nii hirmus toidu hinna tõus tuleb ja mitu aastat kulub, kuni uuesti suitsukana jõuab osta.