Meeste pidu

Peo peremees tundub olevat kaksiratsi õllevaadil. Võimalik, et  peo põhjuseks on tema rinnas olev medal.
Üleni meeste seltskond. Aga naisi lihtsalt ei võetud pildile, seda tõestab vasakus alumises nurgas olev naine.

Koerarakend

Ostsin selle pildi vanade raamatute poest.

Vello Orumets ja ansambel Laine

Tartu fotograafi E.Lauri foto aastast 1975.

Populaarne laulja Vello Orumets läks varakult kiilaks ja siis, mingil hetkel, ilmus ta rahva ette sellise soenguga nagu siin pildil. Rahvas sosistas, et ta olla hirmsa raha eest lasknud endale juuksed pähe istutada.

Koos ansambliga Laine esinesid tantsijad Elonna Spriit ja Ants Vähejaus. Viimane oli hiljem Viru varietee kunstiline juht

E.Lauri foto 1975.

Ansambel Laine oli Venemaa kontserdisaalides ülimalt populaarne. Eks välismaailmast isoleeritud riigis mõjunud eesti ilusad tüdrukud eksootiliselt. Pealegi olid nad läänelikult riietatud ja soengutes. Esinemiskohtades tekkis aga korduvalt pahandusi. Uljanovskis juhtus kontsert Lenini sünnipäevale. Tüdrukud kandsid eesti kunstniku kujundatud kauneid pükskostüüme, sellised kostüümid panid aga kohaliku administraatori õhku ahmima:"Seltsimehed, mida te endale lubate? Täna on Lenini sünnipäev, ja teil, tüdrukud, on püksid jalas!"

"Ärge muretsege,"lohutasid teda tüdrukud."Teises osas laulame ilma püksteta."

Heino Rannap "Kus siin anekdoot on?" lk 160

Maa põlise pidamise akt

Küsisin 92-aastase Anne Uustalu käest: "Mida siin tembeldatakse?"
Ta vastas:"Maa põlise pidamise akte, mina keerasin lehti ja Utsal tembeldas."
Seda tehakse Järva Maakonna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitees 1947.aastal.

Kodus vaatasin arvutist, et kõik oli õige, sain teada, et 1947.a anti talunikele maa põliseks pidamiseks ja pärast seda  tõsteti talunike maksud kõrgeks ja kiusati igat moodi (näiteks ei võetud talupidajate lapsi kõrgkooli), nii et nad "vabatahtlikult" maa käest andsid ja kolhoosi astusid. Muidugi eriti innukalt astuti kolhoosi pärast küüditamist.
Leidsin kooliõpilase Randel Topsi põhjaliku ja huvitava Järva maakonna Topsu talu uurimuse, kus on lisas  talus säilinud maa põlise pidamise kinnistamise akt, tempel peal ja puha:"Seadusega määratud piires talumajapidamiste all olev maa kinnistatakse neile tasuta ja põliseks pidamiseks."

Lapsed

 Kas need on lastekodu või lastesõime lapsed või oli veel mingi põhjus lapsi ühtemoodi riidesse panna?

Sõim on tõenäolisem, sest lastekodus ei ole nii palju ühevanuseid lapsi. Ja üleüldse, kuidas nad niiviisi ritta saadi, selles eas lapsed ei ole võimelised nõnda reas seisma?

Taga on pitsat: Foto V.Kõdar, Nõmme, Kõver t 11.
Netis oli päris palju selle fotograafi 1930-ndate pilte.

Pärnu 1947.a novembris

Anne (valge muhviga) oli 1947 a oktoobripühade ajal Pärnus linnasekretäride koolitusel.

Anne albumist.

Põllu Arved oma kutsikatega

Umbes sama vana poiss Tiit pildistas oma sõpra. Tiit on praegu üle 60 a vana.
Mida rohkem ma seda pilti vaatan, seda rohkem ta mulle meeldib.

Anne albumist.

Paide Linna TSN Täitevkomitee 1948

Siin istub koos valimiskomisjon. Vasakul serval prillidega mees on täitevkomitee esimees, tagumise laua taga keskel istuv naine on täitevkomitee sekretär Anne Uustalu. Vene ajal täitevkomitee = linnavalitsus, täitevkomitee esimees = linnapea.
Minu jaoks kõige huvitavam on tagasein - Stalini pilt, N Liidu vappidega lipud ja kõnepult, Stalini pildi all on valimiste reklaamplakat.

1948.aastal olid esimesed kohalike nõukogude valimised. Ettevalmistus valimisteks algas nende väljakuulutamisest 3 kuud enne valimispäeva. Kuna pärastsõjaaegne rahvaloendus tehti alles 1959.aastal, siis kasutati sinnamaani valimisnimekirju ka statistilises töötluses rahvastiku arvestamiseks.

Anne albumist.

Ringvaate filmimine

Ülo Keedus filmib ringvaate "Nõukogude Eesti" nr 13  1978 jaoks.

Üks lõik selles ringvaates oli ALMAVÜ purilenduritest, aga mäletan ainult kohta, kus mina olin - istusin purilennukisse ja panin rihmad kinni.

Leidsin samateemalise pildi ka Ridali Lennuklubi leheküljelt.

Nõukogude ajal oli kinos filmi ees alati 10-minutiline ringvaade. Üldiselt seda eriti ei tahetud vaadata, aga kui oli "Nõukogude Eesti", siis vahel oli päris huvitav.
Palju paremini on meelde jäänud "Süütenöörid", mis olid üldiselt hea huumoriga tehtud ja paljastasid üksikuid kitsaskohti Nõukogude elus. Praegu tuleb meelde lugu pesumasinate tehasest "Riga", kuhu anti suured rahad, et nad hakkaksid tootma automaatpesumasinaid, aga nemad täiustasid selle eest hoopis oma "mootoriga pesupalide" liini. See termin on ka sealt filmist.
Üks "Süütenööri" lugu oli TRÜ raamatukogu ehituse venimisest.

Emadepäev riiklikuks pidupäevaks Eesti lipuga!

Vähemalt üks laulva revolutsiooni aegne soov on täidetud.

Tiit Kuusemaa tehtud pildid.

Telegramm

Mitte väga ammu oli aeg, kus meile ei saanud saata, telefonid olid üksikutel peredel ja post liikus aeglaselt. Telegramm oli kõige kiirem info edastamise võimalus. Nende keel oli nähtus omaette. Sellised nad olidki nagu allpool olevad telegrammid on. Tekstimasinad ei tunnistanud täpitähti ja telegrammitoojad olid sageli purjus (ikka pakutakse, kui juubel on). Telegrammi saab praegu ka saata.

  1979.aasta telegramm:

 10 aastat hiljem, 1989.aasta telegramm:

 

 

 Leidsin need telegrammid taaskasutuskeskusest. Heino Ruudule saadetud telegramme oli seal terve kotitäis.
  

Militarismi matused

 15.aprillil 1989 peeti ülikooli Vanemuise tänava ringauditooriumis III sõltumatut noortefoorumit, mis jätkus järgmisel päeval häppeningiga, militarismi sümboolse matusega (ajalehe Edasi sõnastus)

 Siin kirstus on Militarism ise ja olid nagu päris matused, kõnniti matuserongkäiguga mööda linna ja peeti kõnesid.

Võidupüha

Grupp Eesti Laskurkorpusest. Isa on kõige taga keskel, tumeda kaelusega, mõlemad kõrvad näha. Vasakul on üks nii lühike sõdur, et on seistes sama pikk, kui teised istudes.
Käisin lapsepõlves sõjaveteranidega mitu korda Velikije Lukis lahingupaiku vaatamas. Isa rääkis, et kui nad olid seal juba kaua aega kaevikutes olnud, oli ta igaks juhuks kartulid maha pannud, et hea sügisel võtta.

See on minu isa Teise Maailmasõja aegne punaarmeelase tunnistus. Siin on kirjas riietusesemed, mis talle 1942 - 1944 sõdimiseks selga anti.

Haigla

Kas te kujutaksite ette tänapäeva haiglas, et kutsutakse rahvas kokku, sikutatakse kohale lamajad haiged vooditega, kutsutakse õed ja tehakse grupipilti?

Vist on tegemist Eesti Kaitseväe haiglaga 1930-ndatel.

Paremal servas istuja on minu onu Lembit.

Helilooja Mart Saar

 

Kaabut kergitav mees on helilooja Mart Saar 1882-1963.
Kaja albumist.