Telekokkade asemel

Terve saalitäis rahvast - peaaegu kõigil ühesugused väikesed tumedad mütsikesed peas - mood.
Selline puupüsti saalitäis moekaid naisi (mõni mees ka hulgas) on tulnud 1937.a 6.veebruaril Tartu rahvaülikooli toitude valmistamise kursusele.

Nii esineja kui ka publik tunnevad ennast fotograafist häirituna
Sama kursus 1937.a märtsis.
Esineja hoiab millegipärast taldrikut kinnastatud kätes, kas sellega hoiti käsi puhtana või pisilasi eemal?
Ja kas see publik hakkas ka kodus kinnastega süüa tegema?
Mulle meenutab telekokasaadet, ainult et publik on nüüd kodus telekate taga..

Aitäh Laglele ja Tiiale.

Foto Nõukogude armeest

Jälle üks eesti poiss vene kultuuriruumis. Mood ja massipsühhoos - kõik poisid sellest väeosast saadavad oma tüdrukutele pildi mu süda on ainult sinule.
Sõdurpoiss on Endel Leego.

Laadapildid

Eilse postituse jätkuks mõned laadapildid.

 See pilt on tehtud ka ühel Pala laadal,  6.mail 1929.

  












Ateljeefotograafid püüdsid igat moodi laada- ja tänavafotograafidest lahti saada, põhjuseks, et nad viivad hinnad ja kvaliteedi alla, püüdsid läbi suruda fotograafide atesteerimise ja litsenseerimise seadusi.
Hea, et see neil ei õnnestunud, muidu meil oleks praegu väga palju pilte vähem vaadata, eriti maarahva ja vaesemate inimeste pilte.

Pala laadal

Sellel pildil on natuke näha üleüldist laadamelu ja kiirpildistust selle keskel.
Ameerikalik kiire ülesvõte, pilt saab valmis 5 minutiga.
Laadafotograafil oli ühte puust kasti mahutatud terve labor. Algul pildistati paberile negatiiv, mis ilmutati kohe sealsamas fotoka sees, siis pildistati see ümber positiiviks ja ilmutati sealsamas.

Tiia albumist

Poiss vanaemaga

See on suurepärase kompositsiooniga väga ilus ja südamlik pilt.
Foto tagaküljel on palju medaleid fotovõistlustelt, mees on seda tõesti väärt.
Pildil olev laps on Karl Kuus, tal olid hiljem pood Kivisilla juures ja veski Põltsamaal.

Teise klassi lapse joonistus 1945

Lava ja klaver ja loosung ja Stalini pilt - kõik nagu päris.
Mai käis siis Tartus Laias tänavas õpetajate seminari algkoolis.Ta oli samal aastal jõudnud Jegorjevskisse evakueeritud Kaagvere lastekoduga Tartusse ja lapsendatud Langide perre.

Sõidulennuk

Selle koha peal mängulennukiga ilmselt sõita ei saa, aga pildistamiselks on väga ilus koht.

1962.a sündinud laps Pille isa oli laeva peal kokk, ema laulis restoranis - nõukogude ajal paremad ja jõukamad ametikohad - said hankida oma lapsele asju, mida teistel polnud. Mänguasi on toodetud kuskil N Liidu avarustes, mina pole sellist varem näinud.

Fotograafi portree 2

See on Johannes Nigol, sünd 30.01.1893, soliidne lugupeetud fotograaf, Tallinnas Viru 5 ateljee omanik.
(see ateljee tegutses 1921 - 1940)
Juhin tähelepanu sigaretti hoidvatele ilmutusvannis käinud metoolist tumedatele sõrmedele.

 Arvan, et tegemist on jälle autoportreega ja sama mehega, kes oli eelmises postituses, aga nüüd juba küpsemas eas. Et paremini võrrelda, keerasin eilse pildi tüki teistpidi

Fotograafi portree

 

 Arvan, et tegemist on autoportreega.

Esimese Maailmasõja aegne paguniteta frentš. Tagant paistab plaatkaamera, esiplaanil tundub olevat kontaktkoopia tegemise seade. Raamitud pildil tagaplaanil paistab kitarriga sõdur.

Pilt võiks olla tehtud Esimese Maailmasõja ajal või vahetult pärast.

Asta suguvõsas olid fotograafid vennad Nigolid, võib-olla on pildil Johannes Nigol, kellel oli hiljem Tallinnas Viru t 5 fotoateljee?

Kaks hobust ja kolm inimest

Olin Asta juures pilte vaatamas ja mingil hetkel tõi ta näha perekonna reliikvia, suure raamitud pildi, umbes 70x50cm, eelmise sajandi algul võis see maksta terve varanduse. Kohe oli näha, et fotograaf oli hobuste rihmad ja kaunistused üle joonistanud, aga muidu paistis täitsa loomutruu välja.

Kodus hakkasin skännitud pilte vaatama ja leidsin sama võtte ilustamata kujul. Kõigepealt äratas tähelepanu jonniv pildi peale kippuv laps paremas servas, kes on suurel pildil välja kadreeritud.
Aga siis hakkasin võrdlema nägusid - need on nii ümber joonistatud, eriti silmad, pole üldse enam need inimesed! Hobuste silmad ka! Piibuga mehe silmad on algselt hoopis kinni ja ega teistelgi väga välja paista.

Keskmise, naise nimi oli Anna-Marie Torn, arvatavasti on ta pildil abikaasa ja pojaga.
Millal see pilt on tehtud, pole teada, aga raami tagumisele küljele on kleebitud pühapäeva, 30.jaanuari 1927 "Postimees", nii et igatahes enne 1927.aastat.

Telefonikeskjaam ja relvatehas.

Näeb välja nagu serveriruum.
Telefonikeskjaam ja mundris mehed hoolikalt poseerimas.
Taga on kiri:
KUNST-FOTO STUUDIO "ESTO-FOTO" TALLINN, VIRU 5
Kuna ka alumine foto on sama templi ja sarnase teostusega, siis kas see võiks olla relvatehase telefonikeskjaam?

Tallinnas Kalamajas asus Eesti oma relvatehas.

Tehas hoidis korras ja arendas Eesti olemasolevat relvastust, valmistas püstolkuulipildujaid, täpsuspüsse, soomusautosid, käsigranaate, gaasimaske, tankitõrjemiine, suurtükilasemoona, optilisi vahendeid, padruneid ja relvade osi. 

Aastatel 1920-1922 nimetati Arsenali Sõjaministeeriumi Varustuse Valitsuse Ühendatud töökodadeks, Seejärel Sõjaministeeriumi Varustusvalitsuse Mehaanikatöökodadeks ja 1924.aastast Arsenaliks.
Millal kasutati nime Arsenaal ja millal Arsenal, ei leidnud internetist.

Nõukogude ajal oli selles majas Balti laevastiku raketi- ja suurtükirelvastuse remonditehas.
Siis oli Eesti NSV territooriumil kõige suurem ja salajasem sõjatööstuse haru hoopis uraani kaevandamine ja rikastamine.
Hinnanguliselt käis Sillamäelt läbi 50% NSV Liidu aatomienergeetikas kasutatud uraanist. Sellest uraanist sai tõenäoliselt laenguid umbes 10 000 aatomi- ja termotuuma pommile, rakettide lõhkepeadele jms.
Selline sõjakas riik .

Aga pildid on Asta pildikastist.

Maie 40 - 1982

1982.a oli kokkupandav jalgratas igati väärikas juubelikingitus, oli tol ajal populaarne, aga samas ka parajalt defitsiitne, teda ei saanud niisama osta, tuli tutvusi kasutades hankida.

Asta pildikogust.

Heinatöö Rõngu sovhoosis 1953.aastal

Sovhoosi töölised niidavad vikatitega reas heina Rõngu lähedal tolleaegses Hiugemäe külas. Pildi taha oli väga hoolikalt kirjutatud ka kõigi niitjate nimed.

 Samal ajal pildistatud kui ülemine pilt, aga siin on 3 inimest rohkem, istuv mees koeraga on August Alep.
Aga vaadake neid mehi - sonidega, habetunud, viskavad nalja! Elu oli tol ajal raske, ometi õhkub siit pildilt sõbralikku ühtekuuluvustunnet.

Inimeste riietuse järgi otsustades ei kuulu see pilt ülemistega samasse seeriasse. Aga kena kuhja tegemise pilt on. Vaadake, pildil on ka heinalisi kontrollima/õpetama tulnud Portfelliga Mees. Miks peaks portfelliga heinamaal olema? Aga me oleks ju teda muidu lihtsaks heinaliseks pidanud!

Asta pildikastist

Matus

Arvatavasti Rõngu kandis ning vaadates mütse ja kirstu võiks olla viiekümnendad.
Külm ja tuuline (heinakõrred on viltu) ilm, keskel olev laps on eriti paksult sisse pakitud, talvemütsi all veel rätik. Kirst on heina vedamise vankril, vankripõhjas heinad, rattad on sügavale porisse vajunud. Kirstu jalutsis on pärg, aga üllatav on kirstu peal olev lilleseade, see oleks nagu tänapäevast pärit.

Asta pildikastist

Kaart allveelaevalt

Kas see on universaalne uusaasta- ja õnnitluskaart?
Eesti poiss Ants teenis aega Soome lahes allveelaeva peal, Lomonossovi-nimeline koht on Peterburist natuke Eesti poole.Tol ajal oli sõjaväeteenistus 2 aastat, mereväes 3. Selle aja jooksul saadi puhkusele tavaliselt 1 kord, vahel ka 2 korda, mõni vähemeeskujulik ei saanud üldse.
Kaart on saadetud 26.jaanuaril 1975.aastal väiksele täditütrele Kerstile.
Kersti meenutas, kuidas nad sõitsid rongiga Tallinnasse, et rääkida Antsuga raudteejaamas mõned tunnid, kui teda ühest sõjaväekohast teise manööverdati.

Kabelivaht 1905

Kiri selle kohta, et Karl Kolk oli 1905.aastal kabelivahiks saanud, on Rannu kabeli pööningul ühe puitkonstruktsiooni peal.

Kui te kuskile oma töökohta nime kirjutate, kas seda on võimalik 108 aasta pärast leida?