Mind on kogu aeg huvitanud, kuidas inimesed pärastsõjaaegsetel ja kolhooside algusaastatel ellu jäid. Natuke selgitab tolleaegset (naturaal)majandust Kobruvere küla rätsepast Rabe Juhanist järgi jäänud arveraamat, kus ta on väga korralikult viie aasta jooksul kirja pannud oma tulud ja kulud.
Juhani töö on üsna stabiilne - püksid, kuued ja kasukad, vahel harva ka pesu, seelik, kindad. Kellele mida tehtud, ees-ja perekonnanimi:
Tepper Märt püksid, Tepper Jaak püksid, Tepper Johan püksid pihaga, Ratas Jaani kuub ja kalifee, Tiidu Hilda kasuk, Kõpp Asta kasuk jne Nimed korduvad.
Makstud on nii rahas kui ka toiduainetes: piimas, viljas, lihas, vahel on jäädud ka võlgu, võlgu on hakatud jääma 1949-1950, siis oli küüditamine ja massiline kolhoosi astumine. Juhan on ka seatapmise eest liha saanud. Kartuleid kasvatas rätsep ise, ühes kohas on pükste töörahast maha arvatud kartulite kündmine.
Põnev on uurida, mille peale rätsep raha kulutas. Põhiliselt ostis leivajahu, piima, tangu, võid, sea- ja vasikaliha, silku, kapsaid. Võlgu on 1 koorem lepahagu ja 5 l piima, aga kas klient rätsepale või vastupidi, ei saa aru.
1946.a on ta tellinud Sakala 4 kuu peale.
1945., 1946. ja 1949.a on tulnud maksta hoonete kindlustuse eest, 1948.a mingi liikmemaksu täiendust.
18.06.1949 on Juhan maksnud kolhoosi liikmemaksu. Kas ta oli rätsepana kolhoosi liige või pidi ka mingit muud tööd tegema? Tundub, et eelmiste aastatega võrreldes ei muutunud midagi, sest raamat läheb oma kulude-tuludega samamoodi edasi.
Rätsep on armastanud väga kohvi juua ja magusat süüa, ikka ja jälle on ta ostnud 2 pakki kohvi, 4 pakki kohvi, 1948.aastast peale ka siirupit, suhkrut, kommi, 1950.a isegi 2 pakki kakaod.
Jääb mulje, et rätsep elab üksi, keegi Ida maksab talle 20 rubla kuus üüri, 1949.a on ta ostnud pearätiku ja öökingad, 1950.a 1meetri sitsiriiet ja 2 meetrit parhi (flanelli). Klientidele ta riiet ei ostnud, õmblemisel oli kasukanahk ja riie tellija poolt, rätsep on ostnud vaid niiti ja nööpe.
Sügiseti hapendas ta kapsaid, kapsaid on ostetud 10 kilost 34 kiloni ja keetis ise seepi, ostetud on seebikivi. 1949.a on vist kauplustesse kaupa tulnud, ostetud on tikke, klaas tinti, alumiiniumpada, -kruus ja -piimanõu. Sel aastal on makstud ka kääride paranduse, arstirohu ja bussisõidu eest.
1948.aastast on hakanud bussid käima, kuludesse on lisandunud bussisõit ja bussisõit linna. Linn on 12 km kaugusel asuv Viljandi või teisel pool sama kaugel asuv Suure-Jaani.
Rätsepa talu, kust märkmeraamat leiti, kannab Kobruveres siiamaani sellist nime, õmblusmasingi alles, kuigi 1969.a ostsid talu rätsepale võõrad inimesed.
Aitäh Rätsepa talu elanikele.
