28 veebruar 2017

Wilhelm Staden 1890-ndad


Fotograaf  Wilhelm Stadeni tehtud foto Tartus Kivi t 3.


W.Staden sündis 1863.a Tartus, oli fotograaf Tartus, Võrus, Viljandis. Olid veel fotograafid Karl ja Aleksander Staden, aga suguluse kohta pole andmeid.






  Postimees, 21.sept 1894:
Päevapildi-koja avamiseks Kivi uul nr 3 on Viljandi kodanikule Wilhelm Stadenile kuberneri herra poolt luba antud, 





Elleni fotokarbist.


23 veebruar 2017

Sinimustvalge lipsuga Endel 1935


Õnneks on pilt must-valge, muidu oleks võinud sellest hiljem pahandusi tulla - 20 aastat hiljem saab  poisist Eestimaa Kommunistliku Partei liige. 




Kelgusõidu auhinnad 1965


Lastel on kaelas kommid ja kringlid, kringlite küljes ripuvad veel vahvlid, nööritäis kelguga mäest alla laskmise auhindu. Kõige pikema liu sai kõige väiksem poiss Urmas. Isa soovitas tal mäest alla sõites kõhuli kelgu peal olla ja see mõjus.

Urmase albumist



21 veebruar 2017

Eesti külaelu. Motiv aus Eesti. 1943

Idülliline külaelu, saadetud Saksa okupatsiooni ajal, trükitud 1930-ndate lõpus. Parikase foto.
Üllatavalt kvaliteetne värvitrükk.


20 veebruar 2017

Uno 1986

See pilt annab edasi väga palju infot oma aja kohta.
Toa interjöör - polüesterkapp raamaturiiuliga, Tolstoi "Sõda ja rahu" paistab otsa pealt, keskel Arthur Hailey "Lennujaam" (eesti keeles 1980), mille ostmiseks pidi kõigepealt viima vanapaberit või kaltsu Estvtorsõrjo sekundaarse tooraine varumispunkti, kust sai kviitungi, mille esitamisel sai raamatupoest "Lennujaama" raamatu osta.
Miki-Hiire klaasid, kristallvaas, matrjoškad, plekkahi, käekell jne.
Ja siis muidugi vaskplekist akt, millega Uno uhkustab. See oli moeasi, mida kohalikud meistrimehed vaskplekist välja kopsisid, minu meelest tehti üsna ühesuguseid.

19 veebruar 2017

Tsensuuritempliga postkaardid 1945

  Olen otsinud postisaadetiste tsensuuri kohta materjali, aga olen leidnud ainult välismaaga kirja- ja pakivahetusest.
  Allolevatel postkaartidel on sõjatsensuuri tempel, kusjuures need ei ole rindelt saadetud kaardid. Minule kättesaadavate postkaartide põhjal tegin järelduse, et 1944.a septembrist, kui Nõukogude väed Eestisse tulid, kuni 1945.a septembri lõpuni, võimalik, et isegi aasta lõpuni, kehtis Eesti territooriumil postisaadetiste sõjatsensuur.


Kaks kaarti lapse 11.sünnipäevaks 9.märtsil 1945, saadetud Tõstamaalt Pärnusse:

 Tempel sõjatsensuuri poolt läbi vaadatud 25042. Number tähistab konkreetset tsensorit, Pärnu piirkonnas tegutsesid veel numbrid 25043 ja 25053.



 1945.a oli Pärnu (ülem)tsensoriks põhitöö kõrvalt Gustav Naan, põhiline ametikoht oli ÜK(b)P Pärnumaa maakonnakomitee organiseerimis-instrueerimisosakonna juhataja. 1945.aastal oli Naan 26-aastane.
 





 
 Selle, mis on keelatud, määras julgeolek, tsensuur aga jälgis, et need keelud täidetaks.


 


 Hiljem enam tsensorid kirju ei lugenud, seda tegi KGB. 


 Postkaardid Urmaselt ja Osta.ee-st.

17 veebruar 2017

Mängi minuga 1934

1934.a pilt, ma arvan, et see on laadal tehtud.
Väga ebaharilik, et taustapildi ette on lükatud laps koos vankriga.


Urmase albumist

08 veebruar 2017

Poisid hanedega

Kahjuks ei tea sellest pildist midagi. Aga toredad poisid on. Tagaplaanil on laut, võiks kolhoosi oma olla,  ja keegi valges kitlis.
Pakun, et 1950-ndate lõpp - 1960-ndate algus.

03 veebruar 2017

Vana Toomase lamp 1965

Mingil seletamatul põhjusel on saanud üsna ebapraktilisest Vana Toomase plekist kujutisega plastmassist suveniirlambikesest kultuslamp. Mäletan, et tavaliselt oli selle kasutajatel lambi sisse auk sulanud, valge plastik kannatas ainult väga nõrka pirni.
 Kunstiüliõpilane Bruno Vesterberg kavandas selle lambi 1965. aastal Estoplasti valgustitsehhis praktikal olles. Ta on aastatel 1965-1970 kavandanud veel üle 130 erineva laua-, seina- ja laevalgusti.

Bruno Vesterbergist ja lambist saab lugeda siit.


Pilt Marguse albumist.



01 veebruar 2017

Pärnu lastesõim 1940.-1950. aastatel

Rasketel aegadel, ka sõja ajal, oli naistel vaja elatist teenida ja lapsed tuli kuskile selleks ajaks panna. Nagu allpool dokumentidest näha, oli Liidia Kirikall 1943-1947 (tegelikult hiljem ka) lastesõimes kasvataja.

Kompositsiooni muudab tavapärasest erinevaks üks laps, kes maas roomab.

Nii väikesed peaksid veel kõik emadega, mitte lastesõimes olema.
Kasvataja pluus ja laste mütsid tunduvad olema ühest kangast.

 Pärnu linnapea poolt 18.sept 1944 välja antud tõendis selle kohta, et Liidia Kirikall on Pärnu linnavalitsuse teenistuses lastesõime lastehoidja ametikohal ja et ta saab 5 RM lasteabiraha, aga on tühjad kriipsuga lahtrid, millest võib järeldada, et mõnedele maksti ka elukalliduslisa ja lisatasu saksa keele oskuse eest.
 Üks viimaseid Pärnu linnapea tõendiseid, 10 päeva hiljem, 28. septembril langes Punaarmee valdusse kogu Eesti mandriala.




Pildid tunduvad üsna ühe aja pildid olema, segadust tekitavad viimase pildi tagaküljel olnud tellijate nimed, pooled on venepärased. Ometi oli vahetult pärast sõda Eestis eestlaste osakaal 95%.

 Lastehoidja ametinimi on muutunud kasvatajaks ja linnavalitsuse lastesõimest on saanud Pärnu Linna Teine Lastesõim. Kasvatajad kuulusid tervishoiutöötajate ametiühingu alla.


Aitäh Urmasele.