31 detsember 2016

Tallinna kaardid

Katkendid Debora Vaarandi raamatust "Ülemiste vanake ja noor linnaehitaja" 1952:

Kui Tallinn nääriööd pühitses
ja rõõmuhõikeist kajas,
siis juhtus, et üksinda kõndis veel
noor linnaehitaja.
...
"Kas Tallinn on valmis?" nüüd küsitlust
taat algas, nagu vaja.
Kuid kartmatult käe talle pihku lõi
noor linnaehitaja.

"Ei, vanataat, valvuriametit 
sul tuleb veel kaua täita.
Kuid läki! Ma tänasel nääriööl
uut Tallinna sulle näitan.

Ta tõusnud on tuhast ja varemeist.
Ta kasvab lakkamata.
Ei saabugi aega, kus võiksid sa
ta järveveega katta."


 

Kunstnik L.Sinjukajeva 1976                                                Kunstnik S.Kalev 1973


Kunstnik V.Vinn 1986                                                         Kunstnik M.Fuks 1963

"Kui suudeti kubjaste kepi all
nood müürid kokku tuua,
kui palju võimsamat suudab siis
me vaba rahvas luua!

Võim tööliste päralt, kes linnade
ja elu ehitajad.
Las püsida kantsid, et jutustaks
nad möödunud raskest ajast.

Las püsida Toompea - nüüd valitseb
seal rahva oma tahe!
Me hoiame torne ja väravaid 
ja vana Müürivahet.

Me hoiame neid. Aga mitte nii
kui mõnda aegunud koli.
Me teeme nad nooreks. Sest meie jaoks 
kõik olgu parem, kui oli.
Kunstnik A.Kütt 1973



Kunstnik A.Kütt 1972

Me rajame linna, kus elada
on kodune ja lahe.
Me loome ta uhke ja ilusa.
Ta kasvab me käte vahel.

Küll üksi ja paljaste kätega
me seda iial ei suudaks.
Kuid Kodumaa määratu sõprusliit
jõu mitmekordseks muudab.

Kunstnik Asta Vender

Näe, siin, kus poodide rägastik
kord seisis näotu ja hale,
peaväljak saab tuledes sädelev,
uus süda Tallinnale.

Ma näen, kuidas kallitel pühadel
siin hõiskab rahvapidu.
Ma näen siin laulmas ja marssimas
töörahva rõõmsaid ridu.

Ta Lenini-Stalini lipu all
siin uhkelt demonstreerib
me juhtide kuulsust, me loova töö
ja rahu võimsat leeri.


Kunstnik Paul Luhtein 1974

Siin huilgasid rongid ja mustasid
tee ääres kaubajaamad.
Ja vabrikukorstnatest voolasid
öötaeva suitsulaamad.

"Mulle meeldivad suitsud. Nad tuulega
on nagu hiiglalipud.
Tööst, tehaste elust nad räägivad
nii kaunilt ja pidulikult.

                            Üks kaart, väljast ja seest, kunstnik M.Fuks 1965

Ei pääse ka Tallinn kosmonautidest.

Suits kõneleb paljust. Kuid ometi
ta liialt kopsu tikub.
Ja südalinnas me tööstuse jaoks
ruum kitsaks jääma kipub.

Seepärast las vanas Tallinnas
nüüd kerkida uusi rajoone.
Seal loome valguseküllased
ja kaunid tehasehooned,

kus kallid ja keerukad masinad,
kus ruumid on kui saalid,
kus töötajaid lahkena ootamas
on elamukvartalid,

nii valged ja puhtad, kesk aedasid
ning haljendavaid skvääre -
kõik nõnda, et oleks me parima,
me töölisklassi väärne!"




Kunstnik J.Tammsaar 1982                                                                        1967


Ta nägi kui südant seal tuksumas
maa laias, voogavas rinnas
me Tallinna, võimsat ja lähedast,
noort kommunismilinna.















1957


30 detsember 2016

Silvi Väljali näärikaardid

  Kunstnik Silvi Väljal lõpetas kunstiinstituudi 1952.aastal ja suunati ajakirja "Pioneer" kunstiliseks toimetajaks.
  1966.a talvel oli ta 2 kuud Moskva lähedal kunstnike puhkemajas loomingulisel puhkusel, sealoleku tingimuseks oli, et selle aja jooksul tuleb illustreerida üks lasteraamat. Kuna tal parasjagu ühtegi tellimust polnud, siis mõtles ta ise raamatu välja, kirjutas ja illustreeris - see oli "Jussikese seitse sõpra", mis on praegu meie koolilaste esimene kohustusliku kirjanduse raamat, tõlgitud väga paljudesse keeltesse ja tehtud filmiks.

Minu arvates üks kõige ilusamaid näärikaarte üleüldse, lapsed sarnanevad "Jussikese seitsme sõbra" illustratsioonidega. Kaart trükiti 1961.aastal tiraažiga 20 000.


1963, tiraaž 60 000, hind 2 kop.                                                  1963, tiraaž 120 000.


                 1958                                                                                        1958
                                                           

                         1958                                                       1974, tiraaž 200 000, hind 3 kop











  Silvi Väljal oli Eestis 15a kasutusel (1958-1973) olnud aabitsa illustratsioonide autor, siis oli kõigis koolides ühesugune aabits.
  Aabitsat esitleti ka 1958.a Brüsseli maailmanäitusel, kust saadi hõbemedal.
 Mulle meeldis juba enne kooli neid aabitsapilte vaadata ja maha joonistada, arvan (seda arvamust jagavad ka paar mu tuttavat algklasside õpetajat), et see on Eesti parim aabits.
                      
                    1957



29 detsember 2016

Jõuluvana 1987


Jõuluvana Tartu hruštšovkas 1987.a, vanem ja vapram õde hoiab nooremal julgustavalt käest kinni.
Taga paistab tolle aja korteritele kohustuslik sektsioonkapp televiisoriga, üllatavalt on selles korteris ka telefon.

Minu tehtud foto.



28 detsember 2016

"Salvo" puunukkudega näärikaardid, 1970-ndad

Foto R.Maran 1972

 Foto R.Maran 1972
 Foto V.Sillam, kunstnik E.Pikk, 1973                       Foto V.Sillam, kunstnik E.Pikk, 1974

 














Foto H.Leppikson, kunstnik T.Leškina-Stankulova, 1977



Foto V.Sillam, kunstnik E.Pikk, 1977

1983

26 detsember 2016

Eelmise sajandi lõpu uusaastakaarte


 Rõõmsaid Jõule ja õnnelikku uut aastat! Favora Kontsern
 Oli kunagi selline bensiinimüüja, kaart võiks olla aastast 1998 või midagi sellist


Tolleaegse TÜ kunstniku Peeter Parkeri uusaastakaart 1984.

Tartu fotograafide Tõnu Valge ja Rein Toomi uusaastakaart 1995.



23 detsember 2016

Tiina hoogne jõuluvana 1975

1975.aastal käis peredes nii jõulu- kui ka näärivanasid, aga vitsakimp pidi kindlasti, nimest olenemata, kaasas olema. Kuidas siis muidu pahade lastega arveid klaarida?!
 

20 detsember 2016

Hilja Rieti jõulukaardid, 1930-ndad

 
Kurjakuulutava muigega taat "Püha öö" laulu taga, 1938.
See kaart ei ole trükitud, vaid käsitsi fotograafiliselt tehtud: on kasutatud kahte erinevat negatiivi ja valgustamisel on veel tähekesed paberi peale pandud. Oleks huvitav võrrelda teiste sama seeria postkaartidega, kas tähekeste asukohad erinevad.
Kaarti on 1932-1939.a tehtud 2625 eksemplari ja 1960.aastal 20.















Seda kaarti on 1931-1939 tehtud 3000 eksemplari ja 1958.a 205. 
 
1905.a sündinud ja 101-aastaseks elanud fotograaf Hilja Riet pildistas aastatel 1931- 1940 suure ateljeekaameraga 176 süžeed pühade- ja õnnitluskaartide jaoks ja kopeeris neist üle 230 000 kaardi, aastatel 1945-1975 lisandus veel üle 19 000 kaardi. Neid kaarte võiks olla kodudes veel päris palju alles.













Seda kaarti on 1931-1939 tehtud 3685 ja ja 1951.a 30 tükki.

Hilja Riet sündis fotograafide perekonda, oli õppinud Pallases maalimist, aga ei lõpetanud kunstikooli, 1920-ndate keskel asus tööle oma isa fotoateljeesse, kus hakkas vahelduseks pühade- ja õnnitluskaarte välja mõtlema ja pildistama. Esimesed kaardid läksid müüki 1931.aastal, varem ei olnud keegi selliseid kaarte teinud ja need leidsid kiiresti ostjaskonna.
Peeter Tooming on nimetanud Rieti kaarte impressionistlikeks natüürmortideks.
Tema kaardid on omanäolised, ebatraditsioonilised, hea kompositsiooniga.

Hilja Rietist saab lugeda siit ja siit.

 

Tekst tagaküljel on praegugi aktuaalne:
Narvas 30.12.32
Minnie!
Noh, kuis pühad möödusid? Vististe hästi, ehkki vihmane ilmastik jõulumeeleoluks kaasa ei aidanud. Aga eks nii olnud see kõikjal. Suusad kipuvad küll "hapuks" minema nagu spordipoistel kombeks ütelda, aga pole midagi "tetta". Muide tööd oli enne pühi "miljon", ka täna ja homme saab tublisti higistada, alles siis läheb kõik jälle vana rada. Õigus jah, varsti on juba Uus Aasta. Kombekohaselt loodame, et meil siis paremini viab kui eelmisel. Selles usus saadan sulle ja teistele minu parimad õnnesoovid.

  Müntidega kaarti on 1931-39.a tehtud 2065 tükki.


 Püha öö kaart on minu oma, ülejäänud Osta ee-st alla laetud.

19 detsember 2016

Aastalõpp 1991,1992,1995

Jõuluvana 1991


 Postimees, 3.jaan 1992.
Täiesti kiretult on kirjeldatud uue aasta vastuvõtmist Raekoja platsil. 
Tulistasid kõik, kellel vaid oli millestki midagi lasta (v.a. politseinikud, kellel oli karm käsk relv kabuuris hoida).... 
Rakettidest sai vigastada kümmekond inimest, raskemaid vigastusi neli, neist üks surmav.

Postimees, 4.dets 1992.
Imelik, et politsei jättis mehe rahule, öeldes, et astu homme läbi, kui aega saad.


Ja etendusedki, 7.dets 1992.

See Urmas Nemvaltsi karikatuur on 1995.a 28.dets Postimehes, paistab, et ka 1995 polnud oluliselt parem.