30 märts 2014

Buss 1987


Vanaisa tegi lapselapsele bussi. Kirjad siin peal on bussipargis tehtud, samad, mis päris bussidel.

1956. a saadi 8 moodsat linnadevahelistele liinidele mõeldud autobussi "Ikarus-55". Need rakendati Leningradi, Tallinna jt kaugetele liinidele, kus uued autobussid kiirendasid tunduvalt liiklemist. Näiteks Tallinna sõitis "Ikarus" korraliku teega vabalt nelja tunniga senise kuue asemel.
"Tartu Autobussi- ja Taksoautopark", Tartu 1983.

Aitäh Heljale.

28 märts 2014

Tartu vana- vana bussijaam



  Kaubamaja katusel 1966.

Paremal servas paistab maaliinide bussijaam, mis lammutati pärast uue valmimist 1972. aastal, lõikasin bussijaamaga tüki pildist välja:



Alumine bussijaama foto on trükisest "Tartu Autobussi- ja taksoautopark", Tartu 1983.


Need 2 piletikassat on vanas-vanas bussijaamas kalendri järgi otsustades pildistatud 1970.aastal.


Tagant paistab kassaluuk ja piletisaaja õieli käsi.

  Teine kassaboks, kalendriga. 

 Seda pilti ma ei tea, kummas bussijaamas see pildistatud on, taha on lihtsalt kirjutatud: Tartu maaliinide bussijaam, tuba 3.

Endiselt Andres Siku pildid.


26 märts 2014

Bussikonduktor

Taga: Millalgi oli Tartu ATP-s 400 konduktorit, 1980.a ainult 4.

Konduktor oli äratuntav koti järgi.

Andres Siku foto.

24 märts 2014

Tartu Autobussijaam 1972-2003


Tartus avati uus bussijaam kolmapäeval, 2.augustil 1972. Praegu tundub, et see jääbki Tartu ajaloo kõige uhkemaks bussijaamaks.
Enne oli väike puust maja uuest hoonest jõe ja Võidu silla poole, järgmises postituses on näha.
Bussijaama arhitekt oli Mall Krigul, projekt oli valminud 1966.aastal.
Maja ehitati mitte bussipargi, vaid jõesadama tellimusel, kes sai dispetšeriruumi ja kassa ning mitme trepiga sadamakai.

 Edasi, 4.aug 1972:
Meie vabariigis on see peamine liiklusviis, autobussidega veetakse Eestis viis korda rohkem inimesi kui teiste liiklusvahenditega kokku.
...
Senise põhjal võib öelda, et tippaegadel, näiteks pühade eel, tuleb meil teenindada 13 000 - 15 000 inimest ööpäevas.
...
Praegu väljub meie jaamast iga päev 357 bussi ja 9 marsruuttaksot.

Kohe tuleb tahtmine võrrelda praeguste numbritega. Ajakirjanduses on numbreid vähe, aga ühes artiklis oli, et 2013.a detsembris väljus Tartu bussijaamast 276 bussi päevas. Üllatav, et praeguse autode hulga juures endiselt nii palju bussiga sõidetakse. Proportsioonid küll on teised: praegu moodustavad tõenäoliselt suure osa Tartu-Tallinn liinil sõitjad, tol ajal käisid bussid mitu korda päevas igas külakolkas, aga ikkagi pole bussijaama tähtsus vähenenud.

 Edasi, 6.mai 1972:


 Foto taha on kirjutatud: Uus bussijaam Riia tn poolt. Varjualuse parempoolsesse otsa jääb ajaleheputka.
Silma hakkavad suurte kottidega bussi peale minevad tädid. Ju siis linnas oli rohkem kaupa, väga palju käidi ka Pihkva oblastist Tartus sisseoste tegemas. Venemaa naisostjad olid külmal ajal äratuntavad paksude hallide pearättide järgi.


Vana bussijaam oli hästi turvaline, sest busside ja reisijate teed ei ristunud. Jalakäijad läksid bussijaama Riia ja Turu tänava poolt, bussid olid teisel pool. Need 2 inimest platsi peal on tõenäoliselt bussijuhid.



Väljumiskohti oli 12. Numeratsioon algas pildil vasakult, seal peatusid kõige kaugemate liinide bussid nagu Leningradi, Saaremaa ja Tallinna buss ja siin ees paremal, ooteruumist kõige kaugemal olid lähiliinide bussid. Sellised bussid nagu vasakpoolne, sõitsid pikki liine.

 Taga: Ikarused uue bussijaama õuel.
 Ka neile bussidele, mis parasjagu ei sõitnud, oli ruumi küllaga.

Bussijaama juures oli taksopeatus, 1977.a olid ainult Tartu Autobussi- ja Taksopargi taksod, uued "Volgad". Tagant paistab vana kaubamaja.


Taga: Uue bussijaama ootesaal.
Ootesaal oli kõrge, avar, valge, vähemalt mul on sellised mälestused. Seinal paistab Eesti kaart, millele on märgitud bussiliinid, kahjuks ei näe lugeda, mis ametimehed kaardi all olevate uste taga olid.
Bussijaamas oli üks jube asi ka, see oli bussijaama WC, mis oli ilma pottideta (avalikes käimlates olid kõrgemate jalakohtadega metallalused, kus kükitati), alati jube räpane, ilma karjuva vajaduseta sinna ei läinud.

Bussijaama kassad piletimüüjatega.

 Taga: Kassaruum sidevahenditega operaatorisideks. Aastaarv nurgas tundub olevat 1974.


Erineva pikkusega ribad parempoolsel seinal peaksid olema erinevad bussiliinid peatuste nimedega, kui  küsiti piletit, siis kassapidaja vaatas sealt, kus see peatus on, ja ütles hinna. Aga võimalik, et see on hoopis infoboks.
Edasi, 22.juuli 1972:


Andres Siku (1911-1988) tehtud fotod. Ta töötas Tartu Autobussi- ja Taksopargis mitmetes ametites, sealhulgas ka direktorina. Tänud tema tütrele.


16 märts 2014

Aerostaadid Leningradi kohal 1943

Leningrad oli blokaadirõngas 8.sept 1941 - 27.jaan 1944, erinevatel andmetel hukkus 700 000 - 1,5 milj inimest.
Lapsepõlves saime infot Leningradi blokaadist rohkem, kui oleks tahtnud, ja siis veel lemmikraamat Matvejevi "Tarantel". Nüüd lugesin ka teistsugust infot võimu hoolimatusest Leningradi elanike suhtes. NSVL-l oleks olnud jõudu Leningradi varem päästa, aga millegipärast seda ei tehtud. 
Propagandamasin töötas hoolimata näljast, külmast ja surmast. 1943.aastal, blokaadiaegses Leningradis trükiti temaatilisi postkaarte ja müüdi 50 kopikaga. Selle postkaardi pealkiri on "Sügisõhtul".


 Aerostaadid olid umbes nagu õhupallid, lasti vesinikku täis ja siis nad olid trossidega maa külge kinnitatult linna kohal õhus. Aerostaadid hoidsid üleval trosse, mis ulatusid kuni 3 km kõrgusele ning mille ülesanne oli sundida lennukeid kõrgemalt lendama, et vähendada pommitamise täpsust. Mõnikord pandi trosside külge ka lõhkekehi.
Inglased kasutasid neid 1.maailmasõja ajal Londoni kaitsmiseks 3-4 tk pundis, 2. maailmasõja ajal oli inglastel aerostaate õhus juba 2000 tk korraga. Pakkusid mingit kaitset isegi tiibrakkettide V-1 vastu. Venemaa kasutas aerostaate paljude linnade kaitsmiseks: Riia, Kiiev, Bakuu, Odessa, Sevastoopol, Vladivostok jne. Vastased aga püüdsid lennukeid päästa lennukite ette paravanide ehitamisega. Venelased on 1941- 1944 fikseerinud 121 kokkupõrget aerostaadi trossiga, seda on vähe, aga eesmärk ei olnud lennukite hävitamine, vaid nende kõrgemale peletamine.
Mõned netist leitud pildid veel selle teema selgituseks.



Katselendur Hanna Reitsch kirjeldab oma põnevas raamatus "Lendamine - mu arm!" taoliste trossisuunajate katsetamist 1941.a kevadel.
 "Küllap mäletab veel nii mõnigi, et Inglismaal häiriti Luftwaffe lahingutegevust ootamatult õhupallidega, eriti Londoni kohal. See maksis tookord paljude Saksa lendurite elu. Kui lennukid kogemata õhupallide kinnitustrosside otsa sõitsid, siis saagisid need lennuki tiivad maha.
 Hans Jacobs konstrueeris tõrjeseadeldise, mis kaitses mootoreid ja tiibu ning suunas kinnitustrossi tiiva otsa poole, kus selleks mõeldud seadeldis ta katki lõikas.
 Vastavad katselennud pidid toimuma Rechlini lähistel. Katsetati erineva jämedusega trosse, alates kõige peenemast, 2,7 mm, mis oleks talle otsa lendavale lennukile kõige vähem ohtlik, kuni 8,9 mm trossini, mis seisis õhus nagu teraspulk. Trossi vastu põrkumisel tekkivaid jõudusid mõõdeti äärmiselt tundlike mõõteriistadega. Nii koguti andmeid, mida läks vaja edasises tõrjeseadeldise arendamises.
 Katsetused pidin läbi viima pommitajaga Do 17. Kuna ei olnud ette teada, kas seadeldis propellereid täielikult kaitseb, oli võimalik, et purustatud propelleri osad tungivad läbi kabiini ja tabavad meeskonda, mis võib surmaga lõppeda." (lk 192) 
 
 Hanna Reitschi autasustati nende katselendude eest II järgu Raudristiga, mille andis talle 27.märtsil 1941  Hitler isiklikult Riigikantseleis kätte.  

Aitäh Triinule postkaardi eest.

14 märts 2014

Mehed Mustvee laadalt 1927

Väga stiilsed mehed olid 1927.a 23.novembril Mustvee mardilaadal.
Mehed ei ole autosse hästi ära mahtunud ja auto taga ujuv luik on teise tausta pealt.

Foto antikvariaadist.

08 märts 2014

8.märts 1946

Siin on üks lõik 1946.a 8.märtsi Postimehest, Eesti inimestele oli selline loosungiline kõneviis tol ajal veel  võõras.

Kahjuks ei tea selle pildi kohta midagi, kuskil Eestis, aga sobib eelneva teksti illustreerimiseks - hiljuti on neist Teise Maailmasõja tulemusena saanud Nõukogude naised, kes peaksid võitlema Nõukogude riigi edasise tugevdamise ja sotsialistliku kodumaa uue õitsengu eest.

Pilt on Endli albumist.

06 märts 2014

Pensionilesaatmine

Helmi Tomingas (09.04.1925 – 19.04.2012), Elva linna aukodanik 1988.
Tartu Rajooni Kommunaalettevõtete Kombinaadi juhataja Helmi Tomingas läheb pensionile.
Sünniaastat vaadates võiks oletada, et see pilt on 1980.a tehtud.

 Minu arvates on päris naljakas lillekuhi. Tol ajal veel kasvatati kõik lilled meil, Eestis, aga mingil märkamatul hetkel hakkasid mustad mehed mujal kasvatatud nelke müüma.

Nõukogude ajal läksid naised pensionile 55-aastaselt, tervistkahjustava töö tegijad ning 5- ja enamalapselised 50-aastaselt.
Pension määrati 2 viimase aasta keskmise töötasu järgi. Et see kõrgem oleks tehti igasuguseid vangerdusi: kirjutati kolleegide töötasu pensionieeliku nimele või vormistati ta fiktiivselt suuremapalgalisele tööle või mindi kaheks aastaks raskele, kuid tasuvale lihttööle. Mingil määral võib võrrelda praeguse emapalga skeemidega, ainult et pensionileminek oli tol ajal kindlam kui praegu on rasedaksjäämine.

Asta albumist

01 märts 2014

Nõukogude Armee suurtükiväelased väliklassis ja -õppusel

Suurtükiväelased peavad palju rehkendama, et kuidas seda kõike sealt torust välja lasta, et ta õiges kohas kõik ära tapaks ja veel see ümbernurga laskmise nipp ka...

Kahjuks on nende piltide lugu kaduma läinud. Üks nende sõdurite hulgast oli Heino Veide ja võiks olla 1950.-ndad. Siin on nüüd väga oluline fakt mul teadmata. Nimelt olid Balti riikides rahvusväeosad 1956.aastani. Ma ei tea, kas need on enne 1956.a Eestis tehtud pildid või pärast kuskil kaugemal. Fotosid vaadates küll aasiapäraseid näojooni silma ei hakka, vabalt võiks olla kõik eesti poisid ja Eesti mets.

Aga väliklass on uhke, ilmselt on poistele antud kirved-saed kätte ning käsk:"Saagu siia klass!" ja ongi tehtud, saab laua peal sirkli ja malliga mõõta ja puha.

Jäi tunne, et need on näidispildid, liiga lavastuslikud, kvaliteetsed ja korralikud, professionaali tehtud ja sätitud, võib-olla mõne ajalehe või ajakirja jaoks.

Heli pildid