25 juuni 2020

Surmav twist 1963

Nõukogude aja ajalehtede igas numbris oli alati ka midagi kapitalismi varjukülgedest.



Edasi 1963

30.detsembril 1962 Tartus Naha- ja Jalatsikombinaadi klubis, praegu Kastani 48g.

Nõukogudemaal olid inimesed korralikud ja vaoshoitud, ei mingit väänlemist.



21 juuni 2020

Kõrgkooli astumise bürokraatiast

1986. aastal tuli kõrgkooli astumiseks vastuvõtukomisjonile esitada alljärgnevad dokumendid:
 
1) vormikohane avaldus rektori nimele;
2) keskharidust tõendav dokument või diplom koos hinnetelehega;
3) iseloomustus koolist või viimasest töökohast (kolm allkirja: asutuse juhataja, partei- või komsomoliorganisatsiooni sekretär ja ametiühingukomitee esimees või kooli iseloomustuslehel klassijuhataja; kuupäev, esinduspitsati jäljend);
4) arstitõend vorm nr. 086-u;
5) 6 fotot (peakatteta, formaat 3x4cm);
6) väljavõte tööraamatust (administratsiooni esindaja allkiri, pitsati jäljend, kuupäev).

  Isiklikult esitada pass, sõjaväepilet või arvelevõtmise tunnistus.

  Dokumente võetakse vastu:
*päevasesse õppevormi 1.-31.juuli,
*õhtusesse ja kaugõppeteaduskonda 1.juuli-31.august.

 Samad nõuded kehtisid väikeste muudatustega kogu nõukogude aja.

Aleksei Müürissepa nimelise Orissaare Keskkooli direktor Heino Tiidus annab 1978.a lõputunnistuse kooli lõpetanud Andresele, kes astub juulis Tartu Riiklikku Ülikooli.



Kui 1975. aastal läksime ülikooli dokumente sisse viima, siis minu pinginaabri omad anti tagasi, sest iseloomustuselt oli kolmas, komsomolisekretäri allkiri puudu. Oli viimane dokumentide vastuvõtmise päev ja lootusetu koolist seda allkirja saada. Läksime siis õue, kirjutasin enda nime ja allkirja kolmandaks juurde ... ja sobis, pinginaaber sai ülikooli.


 Iseloomustustest räägiti, et kui seal on sinu kohta halvasti öeldud, siis edasi õppida ei saa.
Klassijuhataja oli minu iseloomustusse kirjutanud: iseloomult rahulik, tõrges. Ma natuke kartsin, sest  ei teadnud päris täpselt, kui halb selline iseloomuomadus on ja kas tõrksaid ülikooli võetakse. Võeti.


Tartu Kaugõppekeskkooli lõpetajad 1977. aastal.

 Et saada arstitõendit vorm nr 086-u, tuli kulutada mitu päeva. Kõigepealt tuli minna jaoskonnaarsti juurde, kes andis suunamiskirjad eriarstide vastuvõtule ning kes määras vajalikud analüüsid (ei mäleta, aga eks need tõenäoliselt vere- ja pissiproov olid). Siis tuli käia silma- ja kõrvaarsti, kirurgi ja närviarsti juures ning võtta tõend hullumajast, et seal arvel ei ole. Viimaseid anti Staadioni tänava haigla juurest ühest pisikesest puumajast, järjekord lookles tänaval, nädal ja vähem enne dokumentide vastuvõtu lõppu olid järjekorrad  muidugi igal pool. Üldiselt andsid arstid allkirja kohe, ilma lähemalt vaatamata. Kui kõik eriarstide allkirjad olid olemas, siis tuli tagasi minna jaoskonnaarsti juurde, kelle käest siis lõpuks sai vormi nr 086-u.
 Minu tuttavatest said kõik oma arstitõendi kätte, ei oska öelda, milliste haigustega näiteks filoloogia õppimine oleks vastunäidustatud olnud.


 Edasi, 29. juuni 1985.

  Seda teemat uurides oli kõige hämmastavam, et enamik tuttavaid oli bürokraatia unustanud: "Ei mäleta, oli vist jah mingit arstitõendit vaja."

Fotod meie perekonna arhiivist.

04 juuni 2020

Kaardid vanaemale Artekist

 
Nõukogude ajal oli üleliiduline pioneerilaager Artek tubli pioneeri unistus. Tuusiku võis saada ka tubli sportlane, tehnikaringis osaleja või pillimees, samuti jagati neid lastekodulastele. Olen oma tuttavate hulgas leidnud kümmekond inimest, kes on pioneerieas seal käinud. Enamasti Eesti lastele seal meeldis, aga mõnele ei meeldinud ka, vastavalt iseloomule. 
Olen Artekist varem kirjutanud siin.
 
Naabri kuuri lammutamisel leitud kaardid iseloomustavad minu arvates selle laagri erinevaid külgi päris hästi. Arvatavasti on need saadetud 1977. aastal.

 
 Laagris on tugev režiim ja vaba aega peaaegu polegi. Laagris käiakse laagririietes.
(Kõik lapsed ühesuguses vormis - aluspesust mütsideni).




Järgmine, 29.juulil saadetud kaart, kesktelevisioon on laagrit filmimas.



Ilmad on soojad, väga palav on esinemiste aeg. Eile oli karneval. Kesk Televisioon kandis seda üle. Täna filmitakse meie orkestrit. See on täna kell kaks. Seepärast oligi mul aega kirjutada, et teised puhastavad pille. Minu pill on puhas ja korras. Üldiselt oleme saanud natuke ujuda. Ujuda lastakse basseinides ja meres, kus on ujukitega eraldatud osa. Ükskord läksin koos kellaga ujuma ja nüüd kell seisab. Täna on "Nõukogude Liidu päev". Eile oli karneval. Üleeile oli päev, kus toimus mäng Artek - Havanna. Homme on päev, kus lähme tööle ning see raha läheb rahufondi. Siis hakkab puhkus. Siin on palju rahvaid. Soomlastega oli kohtumisõhtu. Teistega pole olnud. Siin on 70-nest riigist esindajad. Soomlased, rootslased, USA-st, Kanadast, Tšiilist, Saksast, Tšehhist, Hungarist, Portugalist, Luxemburgist, Aafrikast on palju rahvaid, isegi Lõuna-Aafrika Vabariigist.




Viimane, kolmas kaart ilmutab juba tüdimuse märke.



 
Eile käisime matkal Karumäel. See on suur, kõrge ja järsk mägi. Üleeile oli kohtumine Chili ansambliga, täna sõidavad ära. Täna on kohtumine kõrvalmajast sakslastega. Hilja õhtul on kontsert. Üldiselt on elu hea, aga natuke igav on ja süüa antakse hirmus vähe. Ja üldse tahaks ära sõita.
 Täna käisid rootslased igasuguseid asju müümas, sest neil varastati 600 rubla eest raha ja esemeid. Mina ostsin ainult ühe märgi.
 Soomlastelt varastati ka 400 marga ulatuses raha ja asju.
 Orkestrist soovitati kirjutada artikkel ajalehele. Mul on see valmis, vaja ainult ära saata. Saadan vast "Noorte Häälele" või "Sirp ja Vasarale".