Arvelaua nuppudest 1946

 Ratsionaliseerimise häid tulemusi Tartu Kammivabrikus.

  Tähtsaks teguriks käitise tööprotsessi parandamise juures on ratsioneerimis- ja leiutustegevus, millest oleneb tunduval määral käitise töö edukus. Nõukogude inimesed on meie riigi muutnud võimsaks tööstusmaaks, ja seejuures on neid aidanud ratsionaliseerimised ja leiutused.

  Ka Tartu Kammivabriku ratsionaliseerijad sm-d Piho, Meos ja Sullan on teinud oma südameasjaks ratsionaliseerimiste läbiviimise Tartu Kammivabrikus, et käitis ületaks pidevalt oma plaane ja oleks teiste eesrindlike käitiste seas.

 Töötades Tartu Kammivabrikus nööbimeistrina ratsionaliseeris sm Pihlo arvelaua nuppude treimist nupufassongmasinal. Arvelaud, kui uus artikkel, mida varem Tartu Kammivabrikus ei valmistatud, valmis esialgu kaunis algeliselt ja primitiivselt. Näiteks treiti arvelaua nuppe enne ühelt, pärast teiselt poolt ning nupud tulid sellejuures halvakvaliteedilised.

 

Tartu tuletõrje raamatupidaja Elsa oma arvelauaga.

    Nähes selle töö aeglust ja suurt praagiprotsenti, valmistas sm Pihlo fassongmasinale uue treimistera. Tema leiutuse abil saab arvelaua nupud korraga valmis treida ja praagiprotsent vähenes miinimumini. Uue treimistera valmistamisel ja masina ümberkonstrueerimisel abistas sm. Pihlot sm. G.Sullan.

  Varem kulus 100 arvelaua nupu treimiseks 71 minutit ja see läks maksma 1,73 rubla, kuna peale ratsionaliseerimist kulub 100 nupu treimiseks vaid 20 minutit, seega 51 minutit vähem. Saja nupu treimine maksab nüüd ainult 49 kopikat, rahaline kokkuhoid 100 nupu pealt on seega 1,24 rubla. 

 Samuti ratsionaliseeris heade tulemustega arvelaua tappide freesimise sm. E.Meos. Varem sündis arvelaua tappide lõikamine ühe saega, ja kuna see töö ka väga kalliks ja aegaviitvaks osutus, tuli sm. Meosel idee seda teisiti tegema hakata. Ta konstrueeris uue tööriista, milles 12 saagi lõikab korraga 12 arvelauale 12 tappi sisse, hoides seega tunduvalt kokku ka materjali.

  Ratsionaliseeritud sisseseadete valmistamisel ja rakendamisel aitas tõhusalt kaasa ka sm. Sullan.

 

Esiplaanil arvelaud. Tartu müüjad, tõenäoliselt kesklinna alkoholipoes. 

  Tartu Kammivabriku ratsionaliseerijad on oma tubli töö eest seaduses ettenähtud korras väärilise preemia saanud ja see ergutab neid uutele ratsionaliseerimistele, sest nõukogude ühiskond soodustab ja abistab igati ratsionaliseerijaid ja leidureid, kuna nende tegevus toob vabrikule suurt kasu.

  Et kiiremini üles ehitada meie Nõukogude Eestit ja täita enne tähtaega viisaastakuplaan, teeb iga Kammivabriku töötaja selleks kõik, et juba lähemal ajal teostataks uusi ratsionaliseerimisi.

M.Punshun

Postimees, 30.märts 1946 

 Pildid Tiinalt ja Murcalt.

Tuutulinna moosekandid 1930/1934

 F.Just Tormast on 24.märtsil 1934 saatnud kirja Sadala kooli õpetajale P. Pallile.                                              Torma kooli õpetaja oli sel ajal Anna Just.

 Lp.hr. Pall                         Tormas, 24.III 34

  Teie olevat läinud aastal mänginud lastepeol "Tuutulinna moosekandid". Kust tellisite noodid? Kas on ärakirjasid või on koguni viisid meeles, et saab üles kirjutada. Me tahaksime ka mängida, aga ei raatsi noote osta ega tellida. Olge nii pai ja kirjutage sellest kohe või pange viisid juba paberile. Kui saade ka oli, siis millise iseloomuga, et võiks järgi teha?

Hüvasti, F. Just

 "Tuutulinna moosekandid" oli Heino Vaksi lastenäidend Grimmide "Breemeni linna moosekantide" järgi.

Eesti Draamastuudio esietendus oli 10.novembril 1929

 Päevaleht kirjutas 26.veebruaril 1930 nii:

"Tuutulinna moosekandid" on lastenäidend,  mis "Draamastuudio" poolt nüüd laste rõõmustamiseks lavale toodud. Näidend on muinasjuttude jutustaja Grimmi ainetel hra Vaksi poolt kirjutatud. Kui näidendit mängiti pühapäeval "Saksa teatris", oli mudilasi õige palju koos. Ja kui arvestada laste rõõmu- ja naerukiljatusi, siis võib kinnitada, et lastenäidendite lavastamine on otstarbekohane ja vajalik. Laste üksluisesse ellu toovad sarnased asjad palju elevust ja laste mõte saab arenemiseks palju materjali. 

...

Aga mainima peab, et lasteetendusedki peaksid mängult võimalikult hea kunstidistsipliiniga olema. Selle puudumine rikub ka lastes hea maitse arenemise. Nüüd nägime, kuidas mäng oli vahel rabe ja vahel liialt peru - auklik ja üleaisalööv kordamööda. Kukk vist küll liialdusteni palju ja käratsevalt röökis ja koer oli vahel nõutu. Seda kõike parandades ja ilusaid laulupalasid vahest juure lisades võidaks see muidu nii kena tükikene.

... 

Arvan, et laste emad oma armsatele jõnglastele ilusa kingituse teevad sellega, kui lapsi sagedasti viivad lasteetendustele. Lapsed on kogu hingega tähelepanelikud ja sellega ehtsaim teatripublik. Nemad ei filosofeeri ja ei püüa kõigest üle olla, nemad elavad kaasa ja seda ei tule neile mitte keelata.

 

Kaart Väino pildikastist.

Oktoobriparaad Tartus

 Minu mäletamise järgi algasid Tartus oktoobri- ja maiparaadid sõjaväelastega ja lõppesid hobuste ja  koertega. Aga ega ma algust väga täpselt ei tea, sest alati pidi kuskil Riia mäel oma kooli kolonnis tribüüni eest läbi marssimise aega ootama. Ratsutajad ja koerteklubi hakkas paraadil osalema vist kuskil 1970-ndate lõpus, lapsepõlvest ma neid ei mäleta. Tol ajal ei kasutatud sõna demonstratsioon, vaid ikka paraad.

 

Ljudmilla albumi fotod.

"Auroraga" oktoobripühade kaardid

  Õhtul kell üheksa kõmatas ristleja "Aurora" kahuripauk. See oli märguanne pealetungiks. "Aurora" helgiheitjate kiirtevihkudes kerkis pimedast sügisööst esile punaseks värvitud uhke hoone. Palee akendest ja barrikaadide tagant külvati pealetungijad üle kuulirahega. Esimene katse Talvepalee lammutamiseks löödi tagasi.

 Siis hakkasid mürisema kahurid. Tulistati Talvepalee vastast asuvast Petropavlovskaja kindlusest. "Aurora" tulistas paukpadrunitega, et mitte purustada ajaloolist hoonet.

H.Palamets "Kodumaa ajaloost", õpik-lugemik 4. klassile 1967, lk 130-131.

 

 On räägitud ka, et "Aurora" dubleeris Petropavlovski kindluse signaallasku Talvepalee ründamiseks, aga ka seda, et ta tegi oma paugu varem, juba 2 tundi enne tormijooksu algust, et õige lask, märguanne, mis purustas ka osa Talvepalee aknaid, tuli ikkagi Petropavlovski kindlusest. Väidetakse ka, et mingit tormijooksu ei olnudki.

Aga inimestel on sümboleid ja kangelasi vaja ja "Aurora" oli selleks sobilik.

 

 

Au suurele oktoobrile!

Eriti hea toon oli joonistada ajaloolist "Aurorat" koos tänapäevase raketiga. See pidi vist tähendama, et jäälõhkuja "Lenin" ja raketid on meil tänu oktoobrirevolutsioonile ja "Aurorale".

Ulla-Britta Sampu postkaart.

Fotopostkaart 1969.

1900. aastal Peterburis valminud ristleja on muuseumilaev alates 1956. aastast. 

1984. aastaks oli laeva veealune osa nii läbi roostetanud, et trümmist pidi ööpäev läbi vett välja pumpama.

1984 - 1987 oli "Aurora" kapitaalremondis, mis läks riigile maksma 35 miljonit rubla. Algul lõigati laeva kere mööda veeliini pooleks ja vahetati välja kogu veealune osa, siis selgus, et ka veepealne osa ei kõlba, sisuliselt tuli kaldapealsele tagasi vana laeva koopia. Vanast jäi järele tükike masinaruumi, raadioruhv ja laeva kell.

Väidetavalt ei tõusnud pühast laevast eemaldatud osi hävitama kellegi käsi, need pukseeriti Lužskaja lahte Vistino küla lähedale, Narvast umbes 40 km kaugusele. Kohalikud elanikud viisid kerest tükke ilma südametunnistuse piinadeta vanarauda, illuminaatoritest jätkus mitmele külale käimlaakendeks.

2014 -2016 oli laev uuesti remondis, vahetati kogu elektrivõrk, remonditi tiikpuust tekk, mastid ja ülejäänud laeva töötamist tagavad süsteemid. 

Arhiivjooniste järgi taastati laeva õigeusu pühakoda.