Tu-4 oli nõukogude esimene strateegiline pommitaja, mis oli võimeline tuumapommi kandma.
Lennuk ise oli Boeing B-29 koopia. Viimane oli lennuk, millelt visati Hiroshimale tuumarelv. Stalini käsk oli mõnede NLiitu hädamaandumise teinud lennukite B-29 järgi täpselt kopeerida ja valmis ehitada nõukogude pommitaja. Tagurpidi inseneritööst võttis osa 900 uurimiskeskust ja vabrikut, tehti 105 000 joonist. Sai valmis Tu-4, mida toodeti 1949-1952. Selle ajaga ehitati 847 lennukit. Kuna lennuk oli maha kopeeritud juba kasutusel olnud mudelist, siis muutus ta kiiresti vananenuks ja asendati Tu-16-ga 1954. aastal ja Tu-95-ga 1956. aastal. Tu-4-ga lennati 1960-ndate alguseni.
NSV Liidu Ministrite Nõukogu
29. augusti 1951. aasta otsusega nr 3200-1513 asus sõjaministeerium
moodustama aatomipommidega relvastatud pommirügementi koodnimega
"Väljaõppeüksus nr 8", mis koosnes 22 lahingulennukist Tu-4.
Konkreetselt tuumapommi kandmiseks kohandatud eksemplaridele lisati tüübile A - Tu-4A.
Tu-4 meeskond Raadi lennuväljal 1958. aastal.
Tu-4 meeskond koosnes 11 inimesest (komandör, piloot, navigaator, navigaator-pommitaja, pardainsener, raadiooperaator, radarioperaator, 4 laskurit), kuid vastavalt ülesandele võis lennata ka tunduvalt väiksema ekipaažiga.
Tu-4 väljatöötamine
andis tehnoloogia ja tootmise osas nõukogude lennunduse arengule palju juurde, selle jaoks välja
töötatud süsteeme, plokke ja sõlmi kasutati hiljem laialdaselt nii sõjaväe- kui ka
tsiviillennunduses.
18. oktoobril 1951 viskas alampolkovnik Konstantin Uržuntsevi (hauapilt siin) meeskond Semipalatinski katsealal esmakordselt Nõukogude lennunduse ajaloos alla aatomipommi ("Maria", RDS-3 tuumalaenguga "501-M").
1956. aastal lendas Tu-4 (ma ei tea, kas Tartust või mujalt) Ungari sündmuste ajal Budapesti pommitama, eesmärk oli teater, kus asus mässuliste peakorter, kuid viimasel hetkel anti käsk ilma pomme viskamata tagasi pöörduda.
Tu-4 muuseumis, foto Wikiwandist.
Hiljem asendati Raadil Tu-4 lennukid Tu-16 ja Tu-22M lennukitega, mis kandsid tuumalõhkepeaga rakette. Kui laulva revolutsiooni ajal sõjaväelaste käest küsiti, kas Raadil on tuumarelva, vastasid nad ausalt, et ei ole, sest ladu oli 5 km kaugusel Akimetsas.
Fotod Ljudmilla pildikastist.
Huvitav sissekanne, aitäh!
VastaKustuta