Kõik on õige, aga mõnikord on õpetus väga räiges vormis.
Otsene seos teo ja tagajärje vahel 1970. aastast. Tagaküljel tõestisündinud lood nimede ja aadressidega.
Tuletiku ja suitsuotsa kustutamine hoiab ära võimaliku õnnetusjuhtumi.
Taga lugu kodanik Reet L-st, kes elab Tallinnas Vaksali tänavas ja kes võttis ahjust välja kuuma tuha, mille pani laua alla kasti, mis põhjustas korteris tulekahju. Tuleohutuse eeskirjad nõuavad, et küttekoldest kõrvaldatav süsi ja tuhk tuleb veega niisutada ja viia selleks määratud tuleohutusse kohta.
Siin on kujutatud elektrikorki, väga levinud komme oli, et selle sees olevat kaitset ei asendatud uuega, vaid parandati ise traadiga, Pälsoni tänava ühiselamus oli korke parandatud isegi kahvliga.
Triikrauad muutuvad, aga motiiv jääb samaks.
Seltsimehed! Pidage meeles - elekter ei andesta!
Punane kukk sikutab kardinat pliidi peale.
Sellistel pliitidel olid keraamilistes pesades punaselt hõõguvad spiraalsed traadid. Kui sinna midagi süttimisvõimelist vastu puutus, siis läks see põlema.
Küünlavalgel puude lõhkumine on ohtlik.
Nii pildis kui ka sõnas oli levinud väljend punane kukk, mida praegu kasutatakse harva.
Keskmisel taga: Kingissepa rajoonis Asvakülas põles maha L.Kirsti majapidamishoone. Tuli sai alguse 9-aastase Kaarel Kirsti käest, kes pildus süüdatud tuletikke noorema venna poole. Üks tikk sattus põrandale kuiva pilliroopahmaka sisse.
Korstnapühkija tunneb ennast mõnusalt.
Seltsimehed, hoidke elamut tulekahju eest! Kütteseadmete kasutamisel täitke kõrvalekaldumatult tuleohutusnõudeid!
Kuuse ehtimiseks on keelatud kasutada vatti, paberit, marlit või tselluloidist mänguasju.
Neid plakateid vaadates tundub mulle, et praeguseks on suur osa potentsiaalseid tuleohu allikaid kõrvaldatud: triikraudu peaaegu ei kasutata, lahtise spiraaliga elektripliite pole olemas, küünlaga kuuris ei käida, kuuskedel on põhiliselt elektriküünlad, ka ahiküte on oluliselt vähenenud, sama ohtlikuks on jäänud vaid purjus peaga suitsetamine.
Tiina kogust.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar