Küüditamisest

 Need ei ole pioneerid Ivan ja Marusja, need on Siberisse küüditatud eesti lapsed õde-venda Eerik ja Maarika.

1949.a küüditamise ajal oli Eerik kolm aastat vana, Maarika poolteist. Kui äraviijad nende elukohta tulid, oli isa vangistuses ja ema teda vaatamas. Kaasa võeti lapsed tädi ja vanaemaga. Ema tuli koju, leidis tühja kodu eest, läks muidugi kohe ja nõudis, et teda lastele järgi saadetaks. Saadeti küll, aga mitte järgi.

 
Vanaema suri, kui Maarika oli neljane, tädi käis kaugel tööl, jõudis koju ainult magama. Maarika meenutas, et tädi tõi neile saabaste sees viljateri, millest keetis putru, aga vahel kästi saapad tühjaks valada ka.
Lapsed elasid iseseisvat elu, käisid kohalikus koolis, mängisid vene lastega.

Esimene aasta Eestis tagasi. Pildil Mooste kooli pinginaabriga.

Kui lapsed 1956. aastal Eestisse tagasi said, ei osanud nad eesti keelt, ka kombed olid võõrad. Esimene aasta Mooste koolis oli päris raske.

 
Elleni pildikastist.