1947.a koolis. Sõda lõppes kaks aastat tagasi, on aeg jälle normaalselt elada. Aga kuidas elada normaalselt, kui õpetajatele antakse sellised suunised nagu allpool tsiteeritud 1947.a Nõukogude Õpetajas? Ei kadesta tolleaegseid õpetajaid.
1947.a 1.- 6. klass ja õpetajad. Kooli kahjuks ei tea, võiks olla Kiviõli kandis.
Aastatel 1946-1950 lahkus ise või sunniti koolidest lahkuma 4176 õpetajat. (EKP esimese sekretäri J.Käbini aruande järgi).
Kes tulid asemele?
Andmed 1944-1949:
1) ilma erihariduseta õpetajad (keskkooli lõpetanud või ka lõpetamata keskharidusega, arv pole teada;
2) Eesti pedagoogiliste õppeasutuste või nendega seotud õppeasutuste lõpetanud - kokku 930
(neist õpetajate seminaride lõpetanud - 446, õpetajate instituutide lõpetanud alates 1947.aastast - 303, pedagoogiliste klasside lõpetanud - 100, TRÜ lõpetanud - 81);
3) NSVLiidust Eestisse tulnud õpetajad - 1179.
Info: Anu Raudsepp "Keskkooliõpetajate koolitamine sõjajärgses Tartu Riiklikus Ülikoolis".
Sama kooli 6. klass ja õpetajad.
Pilt on tehtud märtsis, veel 2 kuud ja enamus neist lastest on oma koolitarkuse portsu kogu eluks kätte saanud.
Möödunud õppeaasta kokkuvõtted ja eeloleva 1947./ 48 õppeaasta ülesanded ENSV haridusministri sm. A.Raua ettekanne ülevabariigilisel haridustööliste nõupidamisel 23. augustil 1947. a.
Eelolev õppeaasta seab meie koolide direktorite ette terve rea edasilükkamatuid ülesandeid , millede otsustavast ja operatiivsest lahendamisest sõltub meie koolide õppe- ja kasvatustöö taseme edasine tõus.
Esimene ülesanne kõigil koolidirektoreil on oma õpetajas kollektiivi teadvusse viia arusaamine sellest, et kooli ülesandeks on kommunistlikult kasvatada julge, oma ülesannete õigsuses veendunud ja takistusi mittekartev noorus . Järjekindlalt tuleb rõhutada ja nõuda, et käesoleval momendil on meie esmaseks ülesandeks õpilaste ideelis-poliitiline kasvatamine, mis peab läbima punase joonena kogu meie pedagoogilist tegevust. Meie ülesandeks on tõsta õpetajate ideoloogilis-poliitilist silmaringi ja kõigiti hoolitseda selle eest, et paraneks õpilaste kommunistlik kasvatamine .
Selleks tuleb direktoril järjekindlalt jälgida, et temale allutatud õpetajad täidaksid hästi kõiki nõukogude eesrindliku pedagoogika nõudeid, et oleks üheks tervikuks sulanud kõigis tundides õpetus ja kasvatus, et põhjalike teadmistega koos antaks õpilastele ka järjekindel vaadete ja veendumuste süsteem ja kujundataks selle kaudu kommunistliku maailmavaate alused.
Teine ülesanne, mille lahendamine sõltub koolidirektorist, on nõukogude patriotismi õige olemuse selgitamine ja kasvatamine. On vaja teravasti vahet teha kodanliku patriotismi ja nõukogude patriotismi vahel ja selgesti näidata, milles seisneb nõukoguliku rahvusliku uhkuse olemus. Meie õpetajad ei selgita õpilastele küllaldase selgusega seda seltsimees Stalini põhiväidet, et nõukogude patriotismis on harmooniliselt ühendatud rahvuslikud traditsioonid ja kõigi Nõukogude Liidu töötajate ühised elulised huvid.
Õppe- ja kasvatusasutiste töö parandamine sõltub tunduval määral juhtimisest ja kontrollimisest maakondade ja linnade haridusosakondade poolt .Maakonna ja linna haridusosakonna ülesandeks on teostada konkreetset ja operatiivset kontrolli koolide ja õpetajate töö alal. Iga inspekteerimine, kontrollimine peab lähtuma kindlast eesmärgist ja kindlaist ülesandeist ning peab toimuma vastava plaani alusel. Koolide ja lasteasutiste inspekteerimine võib toimuda kas frontaalselt või temaatiliselt. Temaatiline inspekteerimine seisneb selles, et uuritakse ühe või teise õppeaine õpetamist, või siis mingisuguse pedagoogilise ja metoodilise ülesande täitmist, õpilas- ja pioneeriorganisatsioonide tegevust koolis, klassi- ja koolivälist tööd jne.
Ja samas vaimus edasi...
Nõukogude Õpetaja, 29.august 1947
