Tartu Kalakombinaadi suitsutsehhi toodangut 40 aastat tagasi

   Kui palju sellest vabalt poest osta sai, see on juba iseasi.

Sildid on kujundanud tolleaegne Tartu Kalakombinaadi kunstnik Ulve Kolk.
 Tartu Kalakombinaat likvideeriti 1.jaanuarist 1986, varad läksid kalurikolhoosile "Peipsi Kalur".

Küüditamisest veel

 Eeriku ja Maarika ema saadeti Balhaši soolakaevandusse, kus ta jäi ellu ainult selle tõttu, et laulda ja tantsida oskas.

Laulmas (aldina mehe osas) ja "Luikede järve" tantsimas (jällegi mehe osas).

 Selliste oskustega inimest tuli hoida, ta toodi kaevandusest maa peale kergemale tööle, Viiu Ettist sai ehitusbrigadir.

Plakatil: Etti kompleksbrigaad kohustub täitma kõik maja nr 2 tööd 1.detsembriks.

Tuli töötada ka eksootiliste loomadega.

 Pärast 7-aastast lahusolekut taas lastega, tõsi küll, veel Siberis.

Elleni pildikastist

 

Küüditamisest

 Need ei ole pioneerid Ivan ja Marusja, need on Siberisse küüditatud eesti lapsed õde-venda Eerik ja Maarika.

1949.a küüditamise ajal oli Eerik kolm aastat vana, Maarika poolteist. Kui äraviijad nende elukohta tulid, oli isa vangistuses ja ema teda vaatamas. Kaasa võeti lapsed tädi ja vanaemaga. Ema tuli koju, leidis tühja kodu eest, läks muidugi kohe ja nõudis, et teda lastele järgi saadetaks. Saadeti küll, aga mitte järgi.

 
Vanaema suri, kui Maarika oli neljane, tädi käis kaugel tööl, jõudis koju ainult magama. Maarika meenutas, et tädi tõi neile saabaste sees viljateri, millest keetis putru, aga vahel kästi saapad tühjaks valada ka.
Lapsed elasid iseseisvat elu, käisid kohalikus koolis, mängisid vene lastega.

Esimene aasta Eestis tagasi. Pildil Mooste kooli pinginaabriga.

Kui lapsed 1956. aastal Eestisse tagasi said, ei osanud nad eesti keelt, ka kombed olid võõrad. Esimene aasta Mooste koolis oli päris raske.

 
Elleni pildikastist.

Skulptuur

Naine pingil on sündinud 1921. aastal, see võiks olla 1950-ndate stalinistlik skulptuur.
 Pildi omanik arvas, et foto on tõenäoliselt tehtud Narvas.


Aitäh Kärdile ja Annele.

Tallinnas toodetud seebid ja kölni veed

  Kvaliteedimärgiga isegi.






  Tallinna Parfümeeria ja Toidurasvade Kombinaadil oli Tallinnas erinevatel aadressidel mitu erineva toodanguga tsehhi:
1) majapidamisseebi tsehh;
2) vigurseebi tsehh;
3) margariini tsehh;
 4) lõhnaõli tsehh.
 

Lasteseepidel oli täitsa armas kujundus.

Komplekt "Tiina" - kölni vesi ja seep.

Kölni vesi "Odor"

Kombinaadil oli oma süsteem lojaalsuse äramärkimiseks, Osta.ee-st oli võimalik 500 kombinaadi märki osta.

Täiendavalt saab veel siit lugeda:

http://telliskivimuuseum.weebly.com/telliskivi-lugu.html

Minu ja Osta.ee pildid.

Suur lehv

 Minu lapsepõlves oli täiesti loomulik, et väikesele tüdrukule käis pidulikel puhkudel pähe lehv, aga enne nende piltide nägemist ma ei teadnudki, et sellistesse liialdustesse kalduti.

 Anne 9.06.1945

 Akadeemia t lasteaed 1964

 Supilinna laste laulu- ja tantsuring 1961

Aitäh Ellenile ja Tiinale.

Lastehalvatuse puhang Eestis 1958

Endel ja Salme abiellusid 14.juunil 1958. aastal.

  Uuesti pani Endel pulmaülikonna selga vähem kui 2 kuud hiljem, Salme matustel, 7.augustil 1958. aastal. Salme suri lastehalvatusse.

  1958.a suvel algas Lõuna-Eestis, esijoones Tartu, Elva, Otepää ja Põltsamaa ümbruses massiline haigestumine poliomüeliiti. Enne seda, aastatel 1952-1957 oli igal aastal 45 kuni 186 halvatustega haigusjuhtu, kellest suri 11,2%, nüüd aga registreeriti lühikese aja jooksul 991 haigestumist.

  Kui nime järgi võiks arvata, et see on lastehaigus, siis epideemiate ajal tabas see haigus nii meil kui ka mujal Euroopas peamiselt igas vanuses täiskasvanuid. 1952. aastal oli mitme tuhande haigega epideemia Kopenhaagenis. 

  Haiguse tekitajaks on polioviirus, mis kuulub enteroviiruste hulka, mis tungib kesknärvisüsteemi ja hävitab paljunedes osa motoorsetest närvirakkudest, mille tulemusena nende poolt juhitavad lihased kaotavad funktsioonivõime. Surma põhjuseks on peamiselt hingamislihaste halvatused. 

 Epideemiaaegsed haiged hospidaliseeriti Tartusse närvikliinikusse ja nakkushaiglasse. Maarjamõisasse, L.Puusepa 2 majja moodustati omaette poliomüeliidi osakond, 1958.a septembris rajati hingamiskeskus. Erakorralise olukorra tõttu katkestati arstiteaduskonna 6. kursusel õppetöö ja tudengid pandi poliomüeliidiga tegelema. Nende peamine ülesanne oli palatites õigeaegselt teha kindlaks patsiente, kellel hakkab kujunema hingamislihaste halvatus. Iga 3-4 tunni järel kontrolliti testidega hingamislihaste jõudu, mõõdeti vere hapnikuküllastust jne Pidevalt oli nende jälgimise all 15-20 haiget, kokku tehti vaatlusi rohkem kui 70 haigel.

  1958.a viimastel kuudel olukord stabiliseerus, uusi haigeid lisandus vähe, puhang oli läbi.

 
  10.jaanuaril 1959 tegi Eesti NSV tervishoiuministeerium otsuse hakata massiliselt elanikkonda vaktsineerima  Sabini elusvaktsiiniga. Algul vaktsineeriti 26 000 inimest epideemia esinemise piirkonnas ning 15.märtsist kuni juunini 1959 kogu Eesti elanikkond. Samal ajal käivitus vaktsineerimine ka Leedus, Lätis, Kasahstanis, Valgevenes, Moldaavias ja Venemaa mõnedes piirkondades, 1959.a lõpuks oli Nõukogude Liidus poliomüeliidi vastu vaktsineeritud 15,2 miljonit inimest. 
 1959.a registreeriti Eestis 55 haigusjuhtu.

  Vaktsiine on 2 tüüpi: surnud (süstitakse) ja elusvaktsiin (võetakse suu kaudu). Ameeriklase Jonas Salki poolt välja töötatud surmatud polioviirusega vaktsineeriti osa Tallinna elanikest 1957.aastal, Salki vaktsiin annab immuunsuse umbes 70% vaktsineeritutest.

  Poliomüeliidi halvatuste järelseisundid vajasid aktiivset ravikehakultuuri. Selliseid haigeid oli palju, metoodikat alles töötati välja. Tartus tegeles sellega 4. kursuse raviosakonna üliõpilane Uno Ugandi, kes oli varem kehakultuuriteaduskonna lõpetanud. 1959.a lõpus hakati Haapsallu rajama poliomüeliidihaigete taastusravi keskust. 
   Inimesi, kellel oli lastehalvatuse põdemise tagajärjel üks jalg teisest lühem, võis 1960-ndate linnapildis kohata päris sageli.

  Teemat läbi töötades jäi mulle mulje, et kuigi varasematel aastatel oli umbes 100 haigusjuhtu aastas, ei oldud 1958.a haiguspuhanguks valmis, puudusid spetsialistid, seadmed, metoodika, kõigega jäädi hiljaks.

Kuna seda postitust loetakse väga palju, siis lisan juurde lõigu Andres Meritsi Vooremaas 2020.a ilmunud artiklist lastehalvatuse kui haiguse tekke kohta.

 
Lastehalvatus, poliomüeliit on viirushaigus. Ja seda lugu võiksid inimesed teada.
See on näide olukorrast, kuidas tasakaal looduses, inimühiskonnas või viiruse ja inimese vahel nihkub. Polioviirus on olnud inimesega koos väga kaua. Tõenäoliselt sadu tuhandeid aastaid. Enne 19. sajandi algust ei põhjustanud ta peaaegu mitte kellelegi mitte midagi. Ja järsku, kusagil 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul muutus haigus kiiresti ja kulmineerus 50.–60.-ndatel, enne vaktsiini kasutuselevõtmist, väga laiade puhangutega. Midagi juhtus ja kaudselt võiks arvata, et viirus muteerus. Tegelikult ei muteerunud. Viirusega ei juhtunud üldse mitte midagi. Hoopis inimeste harjumused muutusid. Antud juhul on olukord vastupidine SARS-CoV2-looga. Inimestel tekkis harjumus käsi pesta. See põhjustaski polioviiruse plahvatuse.
Polioviirus levib suukaudu. Tasakaaluseisund, mis oli enne 19. sajandit ja arengumaades palju kauem, töötas nii. Polioviirus oli absoluutselt igal pool levinud ja kõik lapsed, kes sündisid, said esimese eluaasta jooksul nakkuse. See oli vältimatu ja juhtus alati. Aga polioviirus ei teinud lastele mitte midagi halba. Sel kaunis lihtsal põhjusel, nende laste emad olid selle viiruse samuti läbi põdenud ja andsid lastele antikehad. Nende hulk langeb küll kogu aeg, aga arvestatavalt kaitsevad nad last umbes aasta. Kui laps sai esimesel eluaastal nakkuse, oli see kontrolli all ning tal endal tekkisid antikehad. Kui ta oli naissoost, andis ta need hiljem edasi oma lastele. Kõik olid õnnelikud, nii viirus kui inimesed. Hügieeni paranemise tõttu ei jõudnud polioviirus lasteni esimese eluaasta jooksul vaid hiljem, siis kui emalt pärit antikehad enam kaitsta ei suutnud, tekkisid probleemid. Tekkis see asi, mida keegi varem polnud näinud, neurovirolentsus. Asi läks täiesti hulluks siis, kui inimesed, kes ei olnud viirusega kokku puutunud said nii vanaks, et neil sündisid lapsed. Nende lastel puudus igasugune emalt saadud immuunkaitse ja viirus nakkus põhjustas haiguse, mis jäi püsima ka viiruse nimesse – lastehalvatus. Nii et tasakaalu võib paigast ära lükata ka positiivne muutus.
See, muide, oli ka hooajaline viirus, aga tema hooaeg oli suvel.

siit