Minu lapsepõlvekodu ümbritses traditsiooniline puitlippidest aed, mille otsas sai kõikvõimalikke mänge mängitud, kõik meie maja lapsed olid võimelised kõrgusel 1.70 mööda 5cm laiust lauda 40 meetrit käima, eriti keeruline oli värava ületamine, sest see liikus. Mõned täiskasvanud käskisid küll aeg-ajalt aia otsast maha tulla, aga me läksime pärast uuesti ja muudkui harjutasime aia peal kõndimist, omandasime ka oskuse jooksu pealt üle pea nn sõduri kombel aeda ületada, seda sai nii palju tehtud, et suudan siiamaani. Kahjuks peab ütlema, et kui ma seda praegusel ajal sõpradele külla minnes mõned korrad praktiseerisin, võeti see nende korteriühistu koosolekul teemaks ja paluti neil oma vanaemale ometi värava võti anda, et ta üle aia ei peaks hüppama.
Heiki pildikastist.
Niikuinii käivad ühistu omad, kes nägid, nüüd ise ka salaja samamoodi. Küll kunagi ajahambast puretud vastavad pildid välja ilmuvad.
VastaKustutaTegelt ega nad vanainimese tervise pärast ei muretsenud, et kui see üle aia hüppab, äkki murrab kondi. Nad olid mures ikka värava tervise pärast, et see vajub ära, kui peale toetatakse.
VastaKustuta