Jalgrattamaks

Leidsin oma majapidamisest  terve paki vanu jalgrattamaksu kviitungeid, 3 tükki leidsin ka blogist
http://midagivana.blogspot.com.ee/search/label/Jalgratas 
Polnudki nii lihtne, et istu selga ja sõida, maksud pidid ka igal aastal makstud olema.

Foto G.Zopp Võrus                                                        Foto J.Sildnik Tartus

Kus 1937.a oli alles makse: isiku-, tööstus-, aurumasina-, mootori-, jalgratta-, koera, tõlla- ja sõiduhobuse maks!

 1920-ndatel olid Eestis populaarsed välismaised jalgrattad, eriti Inglismaal toodetud. Tollimaks oli valmis ratastele kõrge, selle tõttu imporditi osi ja pandi siin kokku. Muidugi püüti ka kohapeal toodetud rattaid väismaistena maha müüa.
1920. aastatel maksis jalgratas töölise mitme kuu palga – ca 20-25 tuhat marka ehk pärast 1928. aasta rahareformi 200-250 krooni.

Paikuse vallavalitsuses Saksa ajal, 24.aprillil 1942 välja antud tõend jalgratta "Lux" registreerimise kohta.

Sõiduluba Saksa ajast, 28.mai 1943, all servas: Jalgratta kasutamisel tuleb sõiduluba alati kaasas kanda.

Tõend selle kohta, et antud jalgratas ei kuulu rekvireerimisele, välja antud Padisel 21.augustil 1944 OK Harju Maleva telefonogrammi ja Tallinna Standort-komandandi korraldusel.

Ma arvan, et selle tõendiga ei olnud suurt midagi teha, sest kohe marssisid sisse Vene väed.

Praeguse aadressiga Tartu linn Ihaste põik 2 õuel.

Jalgratta luba kontrolliti ja selle kaotamine oli probleem. 1945.a 29.augusti Postimehes oli kaks sellist kuulutust:

20.aug kaotatud jalgratta-sõiduluba Endla Leib`i nimele, raami nr 8266. Palutakse ära tuua Salme 14-2. E.Leib

13.aug kaotatud jalgrattaluba Aksel Grünvald`i nimele, raami nr 3883. Leidjal tuua Pärna 22-9. A.Grünvald

Tundub, et Eesti erinevates omavalitsustes olid erinevad blanketid ja hinnad: ülemine on Vändra rajoonist midagi vana blogist, alumised minu vanaonu karbist Tartust.

Luba käis koos jalgrattaga, mitte omanikuga. Naiste jalgratta Simo omanik on 1950.a Helvi Poolakes, hiljem kuulub sama ratas Samuel Käärtile, kellele on eelmine omanik selle 1950.a sõiduloa kaasa andnud.

1956.a on jalgratta sõiduloast saanud jalgrattasõidu luba ning välja annab neid linna rahandusosakonna asemel hoopis heakorra kontor. Aga siin on nüüd ka 10-rublane hoiukassa kviitung 16.aprillist 1956. Kas enne tuli hoiukassasse ära maksta ja esitada kviitung, et saada teist kviitungit?

Ja lõpuks sama jalgratta registreerimistunnistus 1.aprillist 1965, siin on ka lahtrid liikluseeskirjade tundmise kontrolli kohta ja autoinspektorite allkirjade kohad, mis on jäänud tühjaks.

Heidi klassiõega 1962.aastal

1960. -1980-ndatel maksis tüüpiline käikudeta meeste- või naistejalgratas umbes kolmandik kuni pool keskmist kuupalka.

Ajaleht Edasi 1972