Pärnu lastesõim 1940.-1950. aastatel

Rasketel aegadel, ka sõja ajal, oli naistel vaja elatist teenida ja lapsed tuli kuskile selleks ajaks panna. Nagu allpool dokumentidest näha, oli Liidia Kirikall 1943-1947 (tegelikult hiljem ka) lastesõimes kasvataja.

Kompositsiooni muudab tavapärasest erinevaks üks laps, kes maas roomab.

Nii väikesed peaksid veel kõik emadega, mitte lastesõimes olema.

Kasvataja pluus ja laste mütsid tunduvad olema ühest kangast.

 Pärnu linnapea poolt 18.sept 1944 välja antud tõendis selle kohta, et Liidia Kirikall on Pärnu linnavalitsuse teenistuses lastesõime lastehoidja ametikohal ja et ta saab 5 RM lasteabiraha, aga on tühjad kriipsuga lahtrid, millest võib järeldada, et mõnedele maksti ka elukalliduslisa ja lisatasu saksa keele oskuse eest.
 Üks viimaseid Pärnu linnapea tõendiseid, 10 päeva hiljem, 28. septembril langes Punaarmee valdusse kogu Eesti mandriala.

Pildid tunduvad üsna ühe aja pildid olema, segadust tekitavad viimase pildi tagaküljel olnud tellijate nimed, pooled on venepärased. Ometi oli vahetult pärast sõda Eestis eestlaste osakaal 95%.

 Lastehoidja ametinimi on muutunud kasvatajaks ja linnavalitsuse lastesõimest on saanud Pärnu Linna Teine Lastesõim. Kasvatajad kuulusid tervishoiutöötajate ametiühingu alla.


Aitäh Urmasele.