14 november 2020

Arvelaua nuppudest 1946

 Ratsionaliseerimise häid tulemusi Tartu Kammivabrikus.

  Tähtsaks teguriks käitise tööprotsessi parandamise juures on ratsioneerimis- ja leiutustegevus, millest oleneb tunduval määral käitise töö edukus. Nõukogude inimesed on meie riigi muutnud võimsaks tööstusmaaks, ja seejuures on neid aidanud ratsionaliseerimised ja leiutused.

  Ka Tartu Kammivabriku ratsionaliseerijad sm-d Piho, Meos ja Sullan on teinud oma südameasjaks ratsionaliseerimiste läbiviimise Tartu Kammivabrikus, et käitis ületaks pidevalt oma plaane ja oleks teiste eesrindlike käitiste seas.

 Töötades Tartu Kammivabrikus nööbimeistrina ratsionaliseeris sm Pihlo arvelaua nuppude treimist nupufassongmasinal. Arvelaud, kui uus artikkel, mida varem Tartu Kammivabrikus ei valmistatud, valmis esialgu kaunis algeliselt ja primitiivselt. Näiteks treiti arvelaua nuppe enne ühelt, pärast teiselt poolt ning nupud tulid sellejuures halvakvaliteedilised.

 

Tartu tuletõrje raamatupidaja Elsa oma arvelauaga.

    Nähes selle töö aeglust ja suurt praagiprotsenti, valmistas sm Pihlo fassongmasinale uue treimistera. Tema leiutuse abil saab arvelaua nupud korraga valmis treida ja praagiprotsent vähenes miinimumini. Uue treimistera valmistamisel ja masina ümberkonstrueerimisel abistas sm. Pihlot sm. G.Sullan.

  Varem kulus 100 arvelaua nupu treimiseks 71 minutit ja see läks maksma 1,73 rubla, kuna peale ratsionaliseerimist kulub 100 nupu treimiseks vaid 20 minutit, seega 51 minutit vähem. Saja nupu treimine maksab nüüd ainult 49 kopikat, rahaline kokkuhoid 100 nupu pealt on seega 1,24 rubla. 

 Samuti ratsionaliseeris heade tulemustega arvelaua tappide freesimise sm. E.Meos. Varem sündis arvelaua tappide lõikamine ühe saega, ja kuna see töö ka väga kalliks ja aegaviitvaks osutus, tuli sm. Meosel idee seda teisiti tegema hakata. Ta konstrueeris uue tööriista, milles 12 saagi lõikab korraga 12 arvelauale 12 tappi sisse, hoides seega tunduvalt kokku ka materjali.

  Ratsionaliseeritud sisseseadete valmistamisel ja rakendamisel aitas tõhusalt kaasa ka sm. Sullan.

 

Esiplaanil arvelaud. Tartu müüjad, tõenäoliselt kesklinna alkoholipoes. 

  Tartu Kammivabriku ratsionaliseerijad on oma tubli töö eest seaduses ettenähtud korras väärilise preemia saanud ja see ergutab neid uutele ratsionaliseerimistele, sest nõukogude ühiskond soodustab ja abistab igati ratsionaliseerijaid ja leidureid, kuna nende tegevus toob vabrikule suurt kasu.

  Et kiiremini üles ehitada meie Nõukogude Eestit ja täita enne tähtaega viisaastakuplaan, teeb iga Kammivabriku töötaja selleks kõik, et juba lähemal ajal teostataks uusi ratsionaliseerimisi.

M.Punshun

Postimees, 30.märts 1946 


 Pildid Tiinalt ja Murcalt.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar