Artek

Nõukogude ajal oli suurim autasu aktiivsele pioneerile tuusik üleliidulisse pioneerilaagrisse Artek.
See laager asub Musta mere ääres Krimmi poolsaarel, asutati 1925.aastal ja töötas 80 aastat järjest aastaringselt, ka teise maailmasõja ajal. Peale NSVL eri rahvuste käisid selles laagris alates 1958.a ka sotsriikide lapsed. Laste arvu kohta olid netis erinevad andmed: Ingvar Luhaäär väidab, et kui tema käis, oli vahetuses 5000 last, TEA entsüklopeedia räägib 27 000 lapsest aastas, mõlemad numbrid on väga suured.
2009.aastal olid ajalehtedes uudised, et laager suleti majandusraskuste tõttu, aga nüüd töötab jälle: üks vahetus kestab 21 päeva ja vahetusi on märtsist detsembrini 13, tuusikuid saab osta ka internetist ja 21 päeva maksab Ukraina rahast ümber arvestades 750 - 1600 € olenevalt millisesse laagrisse või mis ajaks osta, kooli ajal on odavamad (laagris on ka kool).

 Tuntud eestlastest on pioneeriajal selles laagris käinud Ingvar Luhaäär, Leelo Tungal, Peeter Tulviste, Toomas Vint jpt. Mälestused laagrist on erinevad.

Immar Puun, kelle laagripildid siin on, käis Artekis 14-aastasena 1964.aasta mais. Ta elas tol ajal Kohilas ja käis sealt Nõmme Pioneeride Maja raadioringis, oli selle aktiivne liige. Ühel päeval tuli pioneeride maja direktor ja küsis, kas ta tahab Artekki minna. Immar ei teadnud sellest kohast midagi, aga igaks juhuks vastas, et tahab. Immar käis siis 8.klassis, aga sellesse laagrisse minek oli nii suur asi, et ta vabastati lõpueksamitest. Artek koosnes kolmest laagrist, Immar oli kõige vanemas osas, Lazurnõis, Erinevalt Leelo Tunglast on Immari mälestused Artekist ilusad, talle meeldis väga. Kasvatajad olid hästi toredad, lapsed sõbralikud ja reisiti läbi kogu Krimmi poolsaar, Immar arvab, et turistina poleks teda paljudesse käidud paikadesse lastud, näiteks käisid nad ekskursioonil Sevastoopoli sõjasadamas.Sel ajal oli Artekis Eestist 3 last.Koos Tallinnast poisiga käisid nad salaja meres ujumas, sest eestlaste jaoks oli ilm ja vesi soe, aga kohalikele veel külm. Poisid käisid ka aiaaugu kaudu lähedal linnas, Arteki vormis, pioneerikaelarätid kaelas, ostsid tänavalt lahtist õlut ja jõid, keegi ei teinud väljagi, ju seda peeti karastusjoogiks..
Rivis ühest kohast teise minek oli Immari arvates väga lõbus, riided mugavad ja toidud maitsvad.

Lapsed on kõik täpselt ühtemoodi riides, kõik laagrisse tulnud andsid oma riided ära ja said vastu laagri vormiriided, mida oli palju ja mis olid Immari sõnul väga mugavad.

Ülemine pilt on tehtud Lazurnõi laagris, alumine Nikitski botaanikaaias.