17 märts 2019

Miliza Korjus 1909-1980

Miliza Elizabeth Korjus (18.aug 1909 Varssavi - 26.aug 1980 Culver City, California) oli laulja (koloratuursopran) ja näitleja. Maailmakuulsuse sai ta Carla Donneri rolliga 1938.a linastunud filmis "Suur valss".



Eestis esilinastus "Suur valss" 6.veebruaril 1939 kinos Bi-Ba-Bo (Viru tänava alguses). Rahva seas liikus kuulujutt, et Miliza Korjus tuleb ise Tallinna esilinastusele, kuid sellel jutul ei olnud muidugi alust.

Film "Suur valss" linastus  Nõukogude Liidus 1940. aastal, oli väga populaarne, olevat isegi üks Stalini lemmikfilme olnud. Näitamisõigus osteti algul viieks aastaks ja siis veel viieks.



 Miliza (esimeses reas vasakul) õdede ja vennaga.

Miliza Korjus sündis 1909.a Varssavis. Isa oli rootsi-eesti päritolu Vene tsaariarmee ohvitser, ema leedu-poola aadlik.
Neile sündis üks poeg ja viis tütart.
Esimese maailmasõja ajal kolis perekond Suvorovi kadetikorpusega, kus isa töötas, Moskvasse.

1918.a läksid vanemad lahku, sest ema armus isa kolleegi, sakslasest matemaatikaõpetajasse. Ema kolis tütarde ja armastatuga Kiievisse, kus selgus, et matemaatikaõpetajale meeldib hoopiski tema vanim tütar Niina, skandaali peale lahkus õpetaja Saksamaale. Ema ja tütred pidid revolutsioonijärgses kodusõjaaegses Kiievis ise hakkama saama.
Tallinnast pärit isast sai 1920. a Eesti sõjaväe kolonel, sõjakooli saksa keele õpetaja ja sõjaministri käskudetäitja ohvitser.


Miliza elust 1918-1927 on väga vähe andmeid.
Miliza õppis Kiievis muusikakoolis ja laulis kirikukooris. 7.veebr 1927 võeti ta ukraina ansambli Dumka liikmeks, kellega esineti nii Ukrainas kui ka Venemaal, 1927.a märtsis isegi Moskva Suure Teatri laval. Sellel kontserdil viibis ka Kremli juhtkond eesotsas Staliniga. Pärast Peterburis esinemist tuli Miliza raskusi trotsides Tallinnasse isa juurde. Isa oli uuesti abiellunud ning isa naisele sõitis Saksamaalt külla tema füüsikust poeg. Miliza ja Kuno Foelsch abiellusid 1929. aastal.


Tallinnas õppis Miliza 2 aastat Varvara Malama erastuudios laulmist ja täiendas end veel konservatooriumi pedagoogi Sergei Mamontovi juures. 1929. ja 1932. ja 1933. aastal esines Miliza kontsertidega Tallinnas Estonia kontserdisaalis, Tartus Vanemuises ja Narvas. Üldiselt kiitvate hinnangute juures pahandas kriitikuid, et ainsa eestikeelse laulu esitamisel kasutas laulja paberteksti ja hääldas sõnu väga ebaeestipäraselt, tuntava vene aktsendiga.


1932.a septembris soovis Miliza Korjus saada Estonia ooperitrupi solistiks, aga teda ei võetud, pakuti kohta kooris. See jättis eluks ajaks laulja hinge haava. "Kui Eesti ei vajanud mind, siis ei vaja mina ka Eestit." Ja nii jäigi.

1933.a lahkus Miliza Korjus perega alatiseks Eestist, sõitis Saksamaale, kust temast sai Magdeburgi ooperiteatri solist. Algas paljutõotav karjäär. 1934.a valmis esimene heliplaat, Straussi "Kevadhääled", 1935.a oli temalt ilmunud juba 5 grammofoniplaati. 1935.a esines Miliza Korjus esimest korda filmis, 1936.a kutsuti ta Hollywoodi. 1938.a valmis kuulus "Suur valss". Järgmine film pidi tulema juba Milizaga peaosas. 


Kõigele tõmbas kriipsu peale 28.mail 1940.a juhtunud autoavarii, milles laulja jalg sai tõsiselt viga. Kui ta ei oleks olnud Miliza Korjus, oleks jalg amputeeritud.

Miliza Korjus 1958. aastal.

Pärast paranemist elas Miliza Mehhikos, 1944.a oktoobrist USA-s Los Angeleses. 
Esines soolokontsertidega ja osales filmides.
1952.a abiellus ta teist korda, arst Walter E.Schectoriga ning juhtis oma heliplaadifirmat Venus Recording Co.
Miliza Korjuse laulmist saab kuulata siit.
Miliza Korjuse suhted Los Angelese eestlaskonnaga olid jahedad, isegi tõrjuvad, küll aga suhtles Miliza meelsasti vene kuulsustega, eriti sõbrunes ta Maia Plissetskajaga.  
 Miliza Korjus suri 1980. aastal. 

1998 - 2001 oli Tallinnas USA suursaadikuks Melissa Wells, Miliza Korjuse tütar (sünd 1932).




Seda kirjutist ajendas koostama ühest albumist leitud ajalehe väljalõige.
Tõenäoliselt 1967.a märtsi Edasi.


Sama lugu räägib Edgar Meos ka raadios 18.märtsil 1967. aastal, "Saade väliseestlastele. Jutustab Hillar Meos ja laulab Miliza Korjus."


Plaadiümbris 1966

Mulle tundub, et Edgar Meos valetab.
Tõin raamatukogust Jaak Jõekalda raamatu "Unustamatu Miliza Korjus", 2012, aga seal tsiteeritakse sinisilmselt nii Edgar Meose raadiointervjuud kui ka artiklit sõna-sõnalt.


Auto- ja taksopargi töötaja E.Meos oli neil päevil üpris üllatatud, talle saabus pakk USA-st. Saatjaks Miliza Korjus.
Seda ei ole targu öeldud, et väidetavalt oli E.Meos enne ise oma kirjasõbralt, kes oli juhuslikult Miliza Korjuse naaber, Miliza aadressi saanud ja talle kirjutanud. Kusjuures Miliza Korjus ja ta teine abikaasa arst Walter E.Shector elasid luksusvillas, mis varem oli Mario Lanzale kuulunud. Sel juhul  olid ka kõrval luksusvillad. Kust nõukogude inimene sai luksusvillas elava kirjasõbra?

Pakis oli kuulsa lauljanna värvifoto ühes autogrammiga, kauamängiv grammofoniplaat 12 Miliza Korjuse lauldud lauluga ja lühike kiri.
Kui oleks saadetud värvifoto autogrammiga, siis oleks pandud ajalehepildiks see, mitte plaadiümbrise pilt.

M.Korjus kavatseb oma abikaasaga, kes on tema mänedžer, külastada Eestit. 
Miliza Korjus oli kogu elu solvunud, et teda 1932.a Estonia solistiks ei võetud, vaid pakuti koorilaulja kohta, eestlastesse ja Eestisse suhtus ta jäise külmusega.

E.Meos oli aastakümneid tagasi Miliza Korjuse isa Artur Korjuse alluv Tallinn-Tondil ja tundis noil aegadel väikest tüdrukukest Milizat, kes alatasa laulda lõõritas, nii et sai hüüdnime "Tondi Lõoke". Nüüd on ta kogu maailmas tuntud "Eesti Lõokese" (Estonian Lark) nime all.
Milizat nimetati Berliini ööbikuks ja Põhjamaa ööbikuks, Ameerikas 1960-ndatel väljaantud heliplaatidel isegi viikingite ööbik, ülalmainitud nimedele ei vihja minu teada ükski allikas peale Meose.
Delikaatselt on räägitud Tallinn-Tondist, tegemist on Tondi sõjakooliga, kus kolonel Artur Korjus saksa keelt õpetas. 1967.a üldiselt ei juletud tunnistada oma kokkupuuteid Tondi sõjakooliga. Kas Meosel oli seljatagune?

Raadios räägib Meos veel, kuidas ta 10-aastast tüdrukut läbi lume kooli tassis.
Miliza Korjuse eluloos ei ole konkreetselt juttu aastatest 1918-1927 ja mõnel pool esineb vasturääkivusi, kuid mina sain aru nii, et Miliza tuli Tallinnasse isa juurde esimest korda 18- aastaselt. Jaak Jõekallas on oma raamatus öelnud, et arvamus nagu oleks Miliza Korjus õppinud Tallinna saksa tütarlaste gümnaasiumis, ei vasta tõele (lk 39).

Raadios räägib Meos ka, kuidas Artur Meose peres räägiti koduse keelena eesti keelt ja kuidas Miliza lõõritab "Õrn ööbik, kuhu tõttad sa". Aga Miliza Estoniasse mittevõtmise üks põhjusi oli väga halb eesti keele oskus.Tema 1932.-1933.a kontsertide repertuaaris oli üksainus eestikeelne laul, mida ta polnud võimeline peast esitama, laulis paberilt ja suure aktsendiga. Tütar Melissa Wells on öelnud, et isa oskas eesti keelt, aga ema mitte.

Meos räägib ka 1939.a õnnitluskirjast, mille ta olevat Rahvalehe töötajana Miliza Korjusele saatnud ja eestikeelse pühendusega foto vastu saanud, mis aga olevat kaduma läinud. Jah, 2.märtsil 1939 tänab Miliza Korjus Rahvalehte heatahtlike kirjutiste eest, aga Meosest pole sõnagi.

Rahvaleht, 2.märts 1939

Jaak Jõekalda raamatus (lk 47-48) on juttu ka teisest Tartu Autobussi- ja Taksoautopargi töötajast, bussijuhist Eduard Eriksonist, kes sõjaväeteenistuse ajal oli neiu Milizat mitu korda kontsertidele ja "Estonia" teatrisse sõidutanud.

Mina arvan, et Eduard Meose lood on kas tema enda või veel tõenäolisem, KGB poolt välja mõeldud. Juba formaat "Saade väliseestlastele" juhatab KGB poole.




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar