Nõukogude lastekirjanduse ülesandeks on kasvatada noori patriotismi vaimus, õpetada neid piiritult armastama oma nõukogude kodumaad, sisendada neisse julgust, kangelaslikkust, ustavust partei ja rahva vastu. Neid eesmärke on silmas pidanud enamik meie lastekirjanduse autoreid .
...
Lapsi huvitab laste ja noorte elu välismaal ja rahvademokraatiamaades . Ka nendel teemadel on meil olnud seni vähe algupärast pakkuda. Välismaale viivad meie lapsi ainult Ralf Parve värssjutustused «Väike John» ja «Mida jutustas kapten Aru».
Sirp ja Vasar, 18.juuni 1954
Pärastsõjaaegses Eesti kirjanduses (kuni 1950-ndate keskpaigani) on valdavad 2 teemat: Ameerika imperialistide paljastamine ja suure vene rahva kiitmine.
Kohustuslikud Ameerika imperialistide kohta käivad karikatuurid olid ajalehtedes-ajakirjades vist nõukogude aja lõpuni.
Ralf Parve oli edukas satiiriline värsisepp. Raamat "Väike John" on umbes samalaadne, neegripoisi raskest elust New Yorgis, milles on süüdi kapitalistid.
See, 1951.a väljaanne on praktiliselt hävitatud, aga lugu ise on 1966.a välja antud kogumikus Ralf Parve "Lastevärsse".
Sõber,
neegrite viletsust
sina ei tunne, ei tea.
Seepärast Johnist
mu jutustust
loe, ja siis
mõistad nii mõnda.
...
Rikkad valged ses süüdi on.
Rikkaid isandaid vihkama peab!
Niikaua kui nendel on
vägi ja võim,
niikaua nad võivad sind lüüa,
niikaua
sind ootab vaid põlgus ja sõim,
niikaua ei ole sul süüa...
Võõras tööline Johnilgi haarab nüüd käest.
Nad tõttavad kõrvuti kõigest väest
ja liituvad rahvaga rahuarmeest,
kes võitleb
valgete,
mustade eest,
et võita kord õigus õnneks ja tööks,
et isandad kaitsetuid lapsi ei lööks,
et kogu maailm kord vabana saaks
kõigi rahvaste tõeliseks kodumaaks.
Ralf Parve ameerikateemalised päevakajalised luuletused olid lasteraamatutest kraad kangemad.
Vabadussamba vari on hirmus:
selle varju all lihav plantaator
neegreid piitsutab, lintšib ja poob;
selle varju all gangster-senaator
vägivalla jaoks seadusi loob;
selle varju all pisikuid toodab
elajas, kellel on teaduslik kraad -
katku- ja koolera-taudiga loodab
külvata üle kõik õitsvad maad;
...
Kui NLiit USA-ga uuesti sõbrustama hakkas, siis suleti Ralf Parve "Vabadussamba vari" erifondi.
Miks Ralf Parvest sai stalinistlik trubaduur? Üks arvamus on, et tahtmine hästi elada. Kõik me peame elama omas ajas. Promet ja Parve elasid vist hästi, juba 1950-ndatel käisid mitmel pool NLiidust välja reisimas.
Minu andmetel aga ei olnud Ralf Parve kunagi Ameerikas käinud, kuid USA-st ja New Yorgist olid tal põhjalikud teadmised.
Eesti ajal oli Ralf Parve spordiajakirjanik, Teise Maailmasõja algul mobiliseeriti ta nõukogude armeesse. Esimese treeningu võimule meelepäraste kirjatükkidega sai ta nõukogude rindereporterina, mille kohta on ta öelnud, et tuli kirjutada mitte kroonikat, vaid võitlusele innustavaid kirjatükke.
Mida kaugemale meist 1950-ndad jäävad, seda raskem on mõista tolleaegset olustikku.
Millal töötatakse isikliku heaolu nimel ja millal eesti kirjanduse ja kultuuri säilitamise missioonist? Sahtlisse kirjutamine polnud ka lahendus, nõukogude võimu ülistamise varjus sai vahel ka südamelt midagi ära öelda, rahvas õppis kiiresti ridade vahelt lugema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar