Autolaenutus Tallinnas 1962

1960-ndatel oli Tallinnas lühikest aega riiklik autolaenutus. Venepäraselt kutsuti seda autode prokaadiks. Koht oli Staadioni tänavas. 
Tallinnas olid laenuautodeks Moskvitš 403 ja 407. Mingil hetkel oli see teenus väga populaarne ja kuigi autosid oli peaaegu 100 tükki, pidi laenutamiseks järjekorras olema. Autot võis laenata poolest tunnist 30 päevani ning see ei olnud väga kallis lõbu.

Eesti filmis "Keskpäevane praam" oli autolaenutuse Moskvitš, mis veeretati üle parda.

Herman on 1962.a laenuautoga Tallinnast Muhu saarele vanematele külla sõitnud, naine ja laps ka kaasas.

 Autolaenutus oli üldse Hruštšovi idee pärast Ameerikas käiku 1959.aastal. Aga välja tuli nagu N Liidus. Koos Hruštšovi aja lõpuga 1964.a pandi kõik punktid üle N Liidu kinni.
Autodega sõideti palju ja lühikese ajaga sõideti nad lihtsalt läbi. Teiseks oli Nõukogude Liidus suur varuosade puudus. Laenutuses püüti küll autosid saabumisel kontrollida, kuid ei ole võimalik kõike kontrollida ja nii polnud harvad juhtumid, mil auto uued osad olid tublisti vanemate vastu vahetatud.

 See pilt on Moskvast, seal sai ka Volgasid laenutada, meil Tallinnas olid ainult Moskvitšid.

1962.aastal oli sõiduautode laenutus umbes 40 NSV Liidu linnas.

Hermanni laenuautos proovib istumist ka Muhus elav onu.

Asjade, sealhulgas autode laenutamisest saab lugeda ka siit.

Merikese pildikarbist.