Ardo Kaljuvee, siit.
Hillar Palametsa õpikus "Jutustusi kodumaa ajaloost", mille järgi nõukogude ajal 4.klassi lapsed ajalooga tutvust tegid, on jäälahingule pühendatud tervelt 3 lehekülge. Palamets kirjeldab seda nii nagu oleks ta ise 1242.a 5.aprillil Lämmijärve kaldal istunud ja lahingut pealt vaadanud.
Praegusel Venemaal on jäälahing legend, maailmaajaloolise tähtsusega pöördeline sündmus, mille kangelaseks on vene väed võidule viinud väepealik vürst Aleksander Nevski.
Lähemalt uurides selgus, et info üle 700 a tagasi toimunud lahingu kohta on pärit kahest allikast:
1) Liivimaa vanem riimkroonika;
2) Novgorodi esimene kroonika.
Nii et kummalgi lahingust osa võtnud poolel on oma kroonika, mille andmed on totaalselt erinevad.
Liivimaa vanema riimkroonika järgi sai surma 20 rüütlit ja vangi langes 6 rüütlit.
Novgorodi esimese kroonika järgi annavad erinevad allikad surmasaanute arvuks 400-800 sakslast + lugematu arv surmasaanud eestlasi ning 50 vangi võetud ja Novgorodi toodud saksa parimat väejuhti.
Samuti on segane lugu lahingust osavõtjate arvuga.
*Meie ENE (1971) ütleb, et vene väes oli 15 000 - 17 000 meest ja vastastel - Liivi ordu, piiskopi ja taani feodaalide väes 10 000 - 12 000 meest.
*Jäälahingu uurija David Nicolle hinnangul oli sakslaste-eestlaste poolel 800 meest, venelaste poolel mitu korda rohkem.
*Ardo Kaljuvee Eesti Päevalehe artiklis pakub, et mõlemal pool osales umbes 1000 meest.
*Liivimaa riimkroonikat on raamatus "Võitlused Peipsil ja Emajõel 1234 - 1944" tsiteeritud jällegi nii: "Venelasi oli selline hulk, et tubli kuuskümmend meest ründas ratsa ühte sakslast." Siis pidi ikka venelasi tublisti rohkem olema.
*Andres Adamsoni hinnangul oli vene sõjamehi kuni 3000, sakslasi-eestlasi 700 - 900.
Lahing toimus Lämmijärvel, aga milline see koht tol ajal oli, on mitmeid arvamusi. Arvatakse, et
Emajõgi voolas teistpidi ja Peipsi järv oli 2-3 m madalam, Lämmijärv saarterohke ning lahing toimus kalda lähedasel jääl, mis ulatus järvepõhjani ja võitlejate all ei purunenud, kuid põgenejad uppusid allikakohtades, mis ka talvel päris kinni ei külmunud. On ka uurijaid, kes väidavad, et võideldi lausa kaldal.
Venelaste võidukas väejuht Aleksander Nevski on praegu Venemaal kultuskangelase staatuses, jäälahingu ajal oli Aleksander 21-aastane.
Simeoni kroonika järgi oli ta vahetult enne jäälahingut 1242.a kevadtalvel koos vend Andrei vägedega Ugandis (Lõuna-Eestis) röövretkel, kus rüüstati ja põletati ning võeti vange arvutul hulgal, ülejäänud aga tapeti maha.
Eesti-saksa väe poolne initsiatiiv, mis tipnes jäälahinguga, tuleneski just sellest rüüsteretkest, et vabastada vange ja röövitut tagasi võtta.
Aleksander Nevski Petseri palverändurite keskuse ühe hoone seinal.
Aleksander olla Nevskiks nimetatud alles kaks sajandit hiljem, 16.sajandil, kui Vene tsaariks sai Ivan IV, kes võitles samuti nii rootslaste kui ka sakslaste vastu. Tal oli vaja enda tähtsuse rõhutamiseks teha esiisast rahvuskangelane, 1380.a kuulutas õigeusu kirik Aleksandri pühakuks ja sõjapealikuna mõeldi Nevski nimi juurde.
Aleksander Nevski orden, loodud 1942. Kuna ühtegi Aleksander Nevski kujutist ei ole olemas, on ordenil kujutatud näitlejat Nikolai Tšerkassovit, kes mängis nimiosa filmis "Aleksander Nevski". Selle ordeni eelkäija oli Katariina I asutatud Püha Aleksander Nevski orden, mida anti välja oktoobrirevolutsioonini.
16.sajandist siiamaani on Aleksander Nevski Venemaa propagandavankri ees: Peeter I ajal sümboliseeris ta rootslastevastast võitlust, Stalini ajal sakslastevastast võitlust ning külma sõja ajal sai temast lääne vandenõu vastane sümbol.
9.septembril 2018 on Pihkva kuberneri valimised, valimisplakatil jäälahingu mälestusmärk.
2008.a toimus telesaates "Venemaa nimi" kolm kuud hääletus läbi aegade kõige tähtsama venelase nimetamiseks. Selleks valiti Aleksander Nevski, teine oli Pjotr Stolõpin, kolmas Jossif Stalin, neljas Aleksandr Puškin.
Tallinnas Toompea lossi vastas on 1900.a valminud Aleksander Nevski katedraal. 1928.a arutati riigikogus katedraali kui venestamise sümboli lammutamist, üleskutseid selleks oli ajakirjanduses ka 1936. ja 1938.a. Konstantin Pätsi vend Nikolai Päts oli Nevski katedraali preester.
Aastal 2010 toodi Venemaalt püha reliikviana sinna osa Aleksander Nevski säilmetest.
Kui tänapäeval keeruline vahet teha tegelike ja libauudiste vahel siis üle 750 aasta tagasi toimunud sündmuse kohta on võimatu midagi natukenegi täpsemat väita. Ainus enamvähem kindel fakt tundub olema see, et sakslased tolles lahingus lüüa said.
VastaKustuta