Vabrikuskulptuurid

Mäletan lapsepõlvest, et Liival, kus üks tee läheb Põlva, teine Võru poole, oli just teede kolmnurgas üks selline kuju, aga vist põdra oma.

1950. aastate algus on Eesti teedeajaloos tuntud maanteede kaunistamise ajajärguna. Stalinistliku arhitektuuri ühe väljundina maanteede äärde rajatud suurejoonelised puhkealad paiknesid enamasti teede ristumiskohtadel. Peale paviljonide hakati sinna ajastu vaimust tingituna püstitama ka betoonist kujusid.

Kunsti rahva sekka viimiseks pandi Nõukogude Liidus tööle hulgaliselt skulptuuride vabrikuid. Masstiraažides toodetud koopiate aluseks olid ajastu väljapaistvate skulptorite tööd. Eestis seadis maanteede äärde skulptuure üles Maanteede Valitsus, kes tellis kujud Ukrainast Harkovi Riiklikust Skulptuuride Vabrikust. Valida sai paarikümne variandi hulgast. Kõige populaarsemad olid mitmesugused pioneerikujud.