Sõbrapilt

Ilma maskita Maie onu 1940.a Leningradis.

Laadapilt

Ostsin selle pildi ühest raamatuantikvariaadist. Eestiaegne laadapilt, tõenäoliselt ühe pere vana- ja noorpaar, aga võimalik ka, et mõlemad on oma lapsed või hoopis muidu tuttavad.
Mulle meeldivad sellised pildid, kus on näha ka kohta, kuhu taustapilt on pandud.

Saapavabrikus 1953, 1961

See on väga ilus ja professionaalselt kokku seatud grupipilt, aga ma ei saanud ühte serva skaneerida, sest pilt oli albumis. Grupp on kokku seatud nii, et esireas keskel on arvatavasti vabriku direktor ja töötajad istuvad kahel pool poolviltu tema suunas.

  Minu jaoks on kõige huvitavam grupi taga seinal. Keskel on NAHA- JA JALATSITE KOMBINAADI SAAPAVABRIKU AUTAHVEL, TOOTMISE EESRINDLASED. Vasakule jääb Lenini tsitaat: "Tööviljakus on lõppeks kõige tähtsam, on peamine uue ühiskondliku korra võiduks."
Paremal on Stalini tsitaat: "Olemasolevatest kapitalidest kõige väärtuslikum kapital on inimesed - kaadrid." Ukse peal on knopkadega: "Eesti NSV töölisnoorte koolid ja Vabariiklik Kaugõppe Keskkool võtavad vastu õpilasi kõikidesse klassidesse..." eesti ja vene keeles. Natuke paistab teadetetahvlit üldteadetega ja teisel pool on plakat, mille leidsin ka Digarist:

  Tõenäoliselt on grupipilt tehtud vabriku punanurgas 1953.aastal, mil see plakat trükiti ja Stalin suri. Aga Stalini tsitaat on veel seinal.
  Kastani tänavasse endise viinavabriku majja (praeguse Samelini hoonetesse) koliti 1955.a, enne seda olid  neli 1945.a Tartu Naha- ja Jalatsite Kombinaadi moodustanud väikeettevõtet: saapavabrik, naha- ja sadulsepavabrik, pealisnahavabrik ja peennahavabrik, linnas eraldi kohtades.

  Vabriku tööeesrindlane, Lenini ordeniga autasustatud Elmar Jakobson 1961. See pilt peaks olema tehtud juba Kastani tänava tootmishoones. Eelmisel pildil istub Elmar esimeses reas, jalg üle põlve.


Maie albumist.

Vabriku "Tekstiil" mütsid ja kampsunid, 1960-ndad

Tallinnas Vana-Viru tänav 6 asus vabrik "Tekstiil", kuhu olid ostetud ka kudumismasinad "Meda".

Järgnevad pildid on villaste mütside ja kampsunite tootenäidised, milliseid neist ka tootma hakati, ei tea.

Modellid on hästi ebalevad. Modellideks olid oma töötajad ja nende lapsed.

Tooted on kunstinõukogule vaatamiseks välja pandud.

Vabriku kunstnike poolt välja mõeldud tooted pidi kinnitama kunstinõukogu. Triinu, kelle ema oli üks kunstnikest, ütles, et mäletab lapsepõlvest, kuidas ema alati enne kunstinõukogu koosolekut hirmsasti närvis oli.

Laste kampsunid, soojad, kuid karedad ja torkivad:

Kunstnike töö leidis tunnustust.

Aitäh Triinule.

Tallinna kaardid

Katkendid Debora Vaarandi raamatust "Ülemiste vanake ja noor linnaehitaja" 1952:

Kui Tallinn nääriööd pühitses
ja rõõmuhõikeist kajas,
siis juhtus, et üksinda kõndis veel
noor linnaehitaja.
...
"Kas Tallinn on valmis?" nüüd küsitlust
taat algas, nagu vaja.
Kuid kartmatult käe talle pihku lõi
noor linnaehitaja.

"Ei, vanataat, valvuriametit 
sul tuleb veel kaua täita.
Kuid läki! Ma tänasel nääriööl
uut Tallinna sulle näitan.

Ta tõusnud on tuhast ja varemeist.
Ta kasvab lakkamata.
Ei saabugi aega, kus võiksid sa
ta järveveega katta."

 

Kunstnik L.Sinjukajeva 1976                                                Kunstnik S.Kalev 1973

Kunstnik V.Vinn 1986                                                         Kunstnik M.Fuks 1963

"Kui suudeti kubjaste kepi all
nood müürid kokku tuua,
kui palju võimsamat suudab siis
me vaba rahvas luua!

Võim tööliste päralt, kes linnade
ja elu ehitajad.
Las püsida kantsid, et jutustaks
nad möödunud raskest ajast.

Las püsida Toompea - nüüd valitseb
seal rahva oma tahe!
Me hoiame torne ja väravaid 
ja vana Müürivahet.

Me hoiame neid. Aga mitte nii
kui mõnda aegunud koli.
Me teeme nad nooreks. Sest meie jaoks 
kõik olgu parem, kui oli.

Kunstnik A.Kütt 1973

Kunstnik A.Kütt 1972

Me rajame linna, kus elada

on kodune ja lahe.

Me loome ta uhke ja ilusa.

Ta kasvab me käte vahel.

Küll üksi ja paljaste kätega

me seda iial ei suudaks.

Kuid Kodumaa määratu sõprusliit

jõu mitmekordseks muudab.

Kunstnik Asta Vender

Näe, siin, kus poodide rägastik
kord seisis näotu ja hale,
peaväljak saab tuledes sädelev,
uus süda Tallinnale.

Ma näen, kuidas kallitel pühadel
siin hõiskab rahvapidu.
Ma näen siin laulmas ja marssimas
töörahva rõõmsaid ridu.

Ta Lenini-Stalini lipu all
siin uhkelt demonstreerib
me juhtide kuulsust, me loova töö
ja rahu võimsat leeri.

Kunstnik Paul Luhtein 1974

Siin huilgasid rongid ja mustasid

tee ääres kaubajaamad.

Ja vabrikukorstnatest voolasid

öötaeva suitsulaamad.

"Mulle meeldivad suitsud. Nad tuulega

on nagu hiiglalipud.

Tööst, tehaste elust nad räägivad

nii kaunilt ja pidulikult.

                            Üks kaart, väljast ja seest, kunstnik M.Fuks 1965

Ei pääse ka Tallinn kosmonautidest.

Suits kõneleb paljust. Kuid ometi

ta liialt kopsu tikub.

Ja südalinnas me tööstuse jaoks

ruum kitsaks jääma kipub.

Seepärast las vanas Tallinnas

nüüd kerkida uusi rajoone.

Seal loome valguseküllased

ja kaunid tehasehooned,

kus kallid ja keerukad masinad,

kus ruumid on kui saalid,

kus töötajaid lahkena ootamas

on elamukvartalid,

nii valged ja puhtad, kesk aedasid

ning haljendavaid skvääre -

kõik nõnda, et oleks me parima,

me töölisklassi väärne!"

Kunstnik J.Tammsaar 1982                                                                        1967

Ta nägi kui südant seal tuksumas
maa laias, voogavas rinnas
me Tallinna, võimsat ja lähedast,
noort kommunismilinna.

1957

Silvi Väljali näärikaardid

  Kunstnik Silvi Väljal lõpetas kunstiinstituudi 1952.aastal ja suunati ajakirja "Pioneer" kunstiliseks toimetajaks.
  1966.a talvel oli ta 2 kuud Moskva lähedal kunstnike puhkemajas loomingulisel puhkusel, sealoleku tingimuseks oli, et selle aja jooksul tuleb illustreerida üks lasteraamat. Kuna tal parasjagu ühtegi tellimust polnud, siis mõtles ta ise raamatu välja, kirjutas ja illustreeris - see oli "Jussikese seitse sõpra", mis on praegu meie koolilaste esimene kohustusliku kirjanduse raamat, tõlgitud väga paljudesse keeltesse ja tehtud filmiks.

Minu arvates üks kõige ilusamaid näärikaarte üleüldse, lapsed sarnanevad "Jussikese seitsme sõbra" illustratsioonidega. Kaart trükiti 1961.aastal tiraažiga 20 000.

1963, tiraaž 60 000, hind 2 kop.                                                  1963, tiraaž 120 000.

                 1958                                                                                        1958
                                                           

                         1958                                                       1974, tiraaž 200 000, hind 3 kop

  Silvi Väljal oli Eestis 15a kasutusel (1958-1973) olnud aabitsa illustratsioonide autor, siis oli kõigis koolides ühesugune aabits.
  Aabitsat esitleti ka 1958.a Brüsseli maailmanäitusel, kust saadi hõbemedal.
 Mulle meeldis juba enne kooli neid aabitsapilte vaadata ja maha joonistada, arvan (seda arvamust jagavad ka paar mu tuttavat algklasside õpetajat), et see on Eesti parim aabits.
                      

                    1957