12 detsember 2016

Näärid 1960-ndatel

Nääripidu 1960-ndatel Tartus Akadeemia t lasteaias.


Täheke, dets 1961
Olen ajakirja Täheke väikeste vahedega lugenud lapsepõlvest peale, kogu elu. Imetlusväärne ajakiri! Samas formaadis ilmunud üle 50 aasta, jutud ja luuletused meie lastekirjanduse tippudelt, pildid hästi erinevatelt kunstnikelt, lugupidav suhtumine lastesse, huvitav ka emadele-isadele.

10 detsember 2016

Näärid ja telefon

                                                         Täheke nr 12 1964
Õnnelikud telefoniomanikud Jõgeva lasteaia nääripeol 1977.


Lasteaiapilt Astalt, postkaartide fotod erinevatelt minu kodust ja Venemaa kogujatelt.

08 detsember 2016

L.Tigane "Ohvitser" 1952 ja sõjakomissariaadi töötajate laste nääripidu 1956/1957


  Ohvitser
Tänavu sai Mikk näärivanaga eriti palju kokku. Kõigepealt tuli näärivana lasteaeda, siis Miku juurde koju, siis õe Mari juurde kooli, kuhu õde ka Miku kaasa viis. Lõpuks hakkas veel ema rääkima, et nende vabriku klubisse olevat oodata näärivana, ja järgmisel pühapäeval võttiski ta sinna Miku ja Mari kaasa.
   Emal oli vabriku juures tore klubi - saal oli peaaegu niisama suur nagu Mari kooliski. Kohe uksest sisse minnes nägid nad vastasseinal suuri Lenini ja Stalini pilte, rohelised vanikud ümber ja punased lipud kahel pool. Saali keskel oli aga nääripuu, nii suur, et ots oli vastu lage natuke kõveraks paindunud. Puu otsas põlesid punased, sinised, kollased ja rohelised küünlad. Mikk nägi kohe ära, et need olid elektriküünlad nagu Võidu väljaku nääripuulgi. Saalis seisis ja istus palju lapsi.
 ...
   Ei läinudki palju aega, kui näärivana hõikas juba  Miku enda juurde. Mikk astus julgesti välja, seisis sirgelt näärivana ees ja luges kodus päheõpitud luuletuse valjusti ette. Segi ei läinud ta kordagi, kuigi oli natuke hirmu, kui näärivana, kõik lapsed ja täiskasvanud teda vaatasid ja kuulasid.
   "Julge poiss," kiitis näärivana ja andis Mikule paki. "Kohe näha, et sinust saab vist ükskord ohvitser."
   Mikk tõmbas ennast veel rohkem sirgu ja marssis täitsa rivisammuga ema juurde tagasi. Ohvitser olla - see talle meeldis, eriti aga tegi talle head meelt, et seda kõigi teiste poiste kuuldes öeldi.
   Pärast kojujõudmist oli Miku esimene mure hoovile joosta ja oma suurt õnne ka teistele majalastele kuulutada. 
...

   Mikk ajas rinna õieli, hoidis kaasatoodud mõõka sirgelt käes, astus väärikal sammul alumisel korral elava Tõnise, Kaarli ja Markuse juurde, kes õiendasid lumemehega. Need aga ainult korraks vaatasid tema poole, ütlesid, et kui ta tahab, tulgu ka appi lumemeest siledaks voolima, mõõga ja püstiaetud rinna kohta ei lausunud aga midagi. See ajas Mikul südame täis.
   "Teie lumemehe - selle löön ma ühe hoobiga pooleks," uhkustas ta ja vehkis mõõgaga. Poisid lükkasid ta eemale. Siis läks Mikk juba hoopis vihaseks. Ta pistis mööda hoovi jooksma, keerutas mõõka ja nähes, et väiksemad lapsed teda kardavad, hakkas neid oma lõbuks taga ajama.
   "Minust saab ohvitser," karjus ta. "Kõik peavad mind kartma. Näärivana alles täna ütles, et minust saab ohvitser."
   Sa oledki juba nagu ameerika ohvitser, " hõikas Kaarel lumemehe juurest.
   Mikk jäi seisma:"Mina ameerika ohvitser! Sina ära räägi minuga nii rumalasti."
   "Muidugi oled," kordas Kaarel. "Keegi pole näinud meie ohvitseri niiviisi märatsemas ja väikesi taga ajamas."
   "Mina teie juurde üldse enam ei tule," ütles Mikk ja läks tuppa.
   "Miks sa nii ruttu õuest ära tulid?" küsis ema. "Täna on ju ilus ilm."
   "Ei taha seal olla. Kaarel ja teised poisid sõimavad mind ja ütlevad, ma olevat ameerika ohvitser."
...

   Õhtupoolikul läks ta aga jälle välja. Väikesed õiendasid nagu ennegi seal oma kelguga. Mikk tõstis nad kõik kolm ühe kelgu peale ja hakkas sõidutama. Vedas kaks korda üle hoovi, siis peatus ja ütles: "Teil ei ole vaja mind sugugi karta. Ma tegin ainult nalja. Minust saab ikka vahva nõukogude ohvitser, ja kui keegi tahab teile halba teha, siis ma ajan ta kohe oma mõõgaga minema." Väikestel oli selle üle nii hea meel, et nad kutsusid teda iga päev endaga mängima.

Leida Tigane "Mina oskan paremini", 1952, lk 21-25







Tartu sõjakomissariaadi töötajate laste nääripidu aastavahetusel 1956/1957

Komissariaat asus Jakobi 41, praeguses Tartu Katoliku Hariduskeskuse majas.
 

Fotod Maie albumist

06 detsember 2016

Propagandasõda

Rinnamärk 2x3cm, hind 10 kopikat, väljalaskeaeg teadmata.


Täiesti ootamatult sattus jalutuskäik ajas Vene propagandasõja rindele - kõik sobib professionaalsetele Eesti halvustajatele.

Единственный эстонский способ заработать - это...

Какой шарман, какие гешефты. Но отстегивают ли шпроты Льву Натановичу?

Оригинал взят у royal_farr в Единственный эстонский способ заработать - это......контрабанда алкоголя!

Eesti keeles on see nii: Eestlaste ainus meetod raha teenida on alkoholi salakaubavedu

siit 
minu salapiirituse postitus siin 

Tekstiilikunst ja Brüsseli maailmanäitus 1958

 1958.a tuleb Brüsselis esimene maailmanäitus pärast Teist Maailmasõda, ka eestlastel on sellest võimalus Nõukogude Liidu paviljonis osa võtta.
 Ettevalmistused algavad 1957.aastal. Tekstiilikunstnik Laine Jõele on saadetud kutse kavandi esitamiseks, seal on märgitud, et Tallinna moemajas on isegi võimalik tutvuda uute moežurnaalidega.

Juurde on lisatud täpsem juhend teemade kaupa, milliseid rõivaid kunstnikult oodatakse, näiteks:
TEEMA Rõivad ehitajatele (naiste) peakattega,
SORTIMENT 1) tööülikonnad;
                       2)pihtkuued
TEEMA Rõivad põllumajanduse töölistele (naiste),
SORTIMENT 1)tööülikonnad traktoristidele ja kombaineritele;
                      2)kitlid loomakasvatuse farmide jaoks

 Aga samas ka:
Naiste rõivad jahil (merel) sõitmiseks;
kleit ennelõunaks, kleit pealelõunaks.                       



1958.a Pilt ja Sõna veebruarinumbri  andmetel seatakse Brüsselis NSV Liidu paviljonis üles moekunstnik L.Habichti (foto1) sügis-talvine villane kleit, mida saab kanda tööl.
 

 Võidukleidi pilti siiski ajakirjas ei ole, näidatakse sama autori uut meditsiiniõe kleiti, põlle ja peakatet. 1960-ndate lapsepõlvest mäletan, et meditsiiniõdedel olidki valge-sinisetriibulised kleidid ja valged põlled, aga kas selle mudeli põhjal, ei tea.



  17. aprillil 1958 avataksegi Brüsselis maailmanäitus. Näituse sümbol on 110 m kõrgune terasest aatomimudel Atomium.
 Osavõtvaid riike on 51, külastajaid 42 miljonit, kõige populaarsem eksponaat on sputniku makett.

Auhindu jätkub ka eestlastele:
*kuldmedal - Ellen Hanseni naastpõimes vaip "Rahvuslikud nukud";
*hõbemedal - Estonia klaver;
*pronksmedal - Pensas elava Alfred Oja illustratsioonid "Kalevipoja" raamatule;
*hõbemedal - kirjastusele Eesti Raamat kollase aabitsa eest.


 "Rahvuslikud nukud"
Vaip on praegu Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis.


02 detsember 2016

7. sünnipäev 1961

Ingridi 7. sünnipäev Tartus Herne tänavas:


Tol ajal peeti sünnipäevi kodus. See on väga ilus sünnipäevalaud, pildil hall serviis on kindlasti tegelikult punane. Toitu jätkuks klassitäiele lastele. Ümmargune laud, mis on sünnipäevaks vaheplaadiga pikemaks tehtud, laual on võileivad, korbid, kringel, rullbiskviit, hobuseraua kujuline tort ja veel üks tort. Sõna küünal tähendaski tol ajal sellist küünalt, olid veel väiksemad, nääriküünlad ja sellega minu mäletamist mööda küünlavalik piirdus. Kõige levinum laste sünnipäevade jook oli tol ajal jõhvikamorss, tassides  võib olla kohv, sest joodi viljakohvi, mis sobis ka lastele.


Maie albumist

30 november 2016

Kasukad ja vildid, 1960-ndad

Tartus, Akadeemia tänava lasteaias 1960-ndatel.

 Väljas on sulailm, lapsed müttavad lasteaia õues, teevad lumememmesid.
Kasukad, villased karupüksid ja kalossidega vildid - kõik lapsed on sellises riietuses, mis oli hästi raske ja sellise ilma jaoks ka liiga soe. Jalanõusid ja kasukat pidi mitu aastat kanda saama, algul kanti liiga suurt, pärast liiga väikest kasukat. Arvan, et paremas servas olevate mitu numbrit suuremate kalossides viltidega ei olnud võimalik joosta.


Samas tuleb arvestada seda, et lapsi ei toodud lasteaeda autoga, vaid kelgu peal istuvana.

Kasvataja Virve ja kasukalapsed.

Jällegi tundub, et lapsed said õues ainult ümber oma telje pöörata.

Tiina pildikastist