Tekstiilikunst ja Brüsseli maailmanäitus 1958

 1958.a tuleb Brüsselis esimene maailmanäitus pärast Teist Maailmasõda, ka eestlastel on sellest võimalus Nõukogude Liidu paviljonis osa võtta.
 Ettevalmistused algavad 1957.aastal. Tekstiilikunstnik Laine Jõele on saadetud kutse kavandi esitamiseks, seal on märgitud, et Tallinna moemajas on isegi võimalik tutvuda uute moežurnaalidega.

Juurde on lisatud täpsem juhend teemade kaupa, milliseid rõivaid kunstnikult oodatakse, näiteks:
TEEMA Rõivad ehitajatele (naiste) peakattega,
SORTIMENT 1) tööülikonnad;
                       2)pihtkuued
TEEMA Rõivad põllumajanduse töölistele (naiste),
SORTIMENT 1)tööülikonnad traktoristidele ja kombaineritele;
                      2)kitlid loomakasvatuse farmide jaoks

 Aga samas ka:
Naiste rõivad jahil (merel) sõitmiseks;
kleit ennelõunaks, kleit pealelõunaks.                       

1958.a Pilt ja Sõna veebruarinumbri  andmetel seatakse Brüsselis NSV Liidu paviljonis üles moekunstnik L.Habichti (foto1) sügis-talvine villane kleit, mida saab kanda tööl.
 

 Võidukleidi pilti siiski ajakirjas ei ole, näidatakse sama autori uut meditsiiniõe kleiti, põlle ja peakatet. 1960-ndate lapsepõlvest mäletan, et meditsiiniõdedel olidki valge-sinisetriibulised kleidid ja valged põlled, aga kas selle mudeli põhjal, ei tea.

  17. aprillil 1958 avataksegi Brüsselis maailmanäitus. Näituse sümbol on 110 m kõrgune terasest aatomimudel Atomium.
 Osavõtvaid riike on 51, külastajaid 42 miljonit, kõige populaarsem eksponaat on sputniku makett.

Auhindu jätkub ka eestlastele:
*kuldmedal - Ellen Hanseni naastpõimes vaip "Rahvuslikud nukud";
*hõbemedal - Estonia klaver;
*pronksmedal - Pensas elava Alfred Oja illustratsioonid "Kalevipoja" raamatule;
*hõbemedal - kirjastusele Eesti Raamat kollase aabitsa eest.

 "Rahvuslikud nukud"

Vaip on praegu Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis.