Pildid kõne arendamiseks

Koolis käies oli minu jaoks kõige ebameeldivam ülesanne klassi ees pildi järgi jutustamine.
Alljärgnevalt mõned Mooste koolist pärit plakatimõõtu õppevahendid kõne arendamiseks:

"UUE KÜLA  EHITAMINE" N.G.Lomakini ja G.A.Pesise maal.
Näitlik õppevahend 8-klassilisele koolile, tiraaž 60 000 eks, Moskva 1965.

Esiplaanil on vägagi näitlik naisterahvas.

Mitut erinevust märkate?
  Plakati (vasakul) peale on kirjutatud:
Näitlik õppevahend 3.-4.klassile.
 "1.september", kunstnik A.V.Volkov, 100 000 eks, Moskva, 1964.

Kui ma otsisin netist selle maali välja, selgus, et tegemist on Valgevene kunstniku A.V.Volkovi tuntud maaliga aastast 1950, mille kunstnik maalis osaliselt ümber 1960.a paiku. 1950-2008 on maali eksponeeritud 12 näitusel, trükitud 19 raamatus ja ajakirjades, korduvalt reprodutseeritud.

Aga nagu näete, on teisel maalil puudu seinalt Lenini portree, mis peegeldub ka peeglis. Parempoolsel variandil on peegelduse raam veel Lenini oma, aga sisse on joonistatud kalendrialuse lilledega pildi motiiv, mis peegeldub ilma kalendrita. Peeglitüdruku nägu ja peahoiak on ka teistsugune, aga tüdruk ise on sama.

Näitlik õppevahend 3.-4.klassile.
"Kooli uksel", kunstnik Bogdanov-Belskii, Moskva 1964. Maal on aastast 1897 ning asub praegu Peterburis vene muuseumis.
Seda pilti mäletame mõlemad mehega kooliajast, kas seda näidati rohkem või ta on lihtsalt meeldejääv. Mina arvasin koguaeg, et uksel on kerjus, kes vaatab kadedalt ukse pealt, kuidas teised lapsed õpivad, aga keda õppima ei lasta. Kuid tuleb välja, et uksel on lihtsalt kooli hilineja, et nad käisidki Venemaa külas nõnda riides, alumine sama kunstniku külakooli teemaline pilt tõendab ka seda. 

Vihik pööningult 1940

Millal olid esimesed nõukogude valimised? - Siis, kui Jumal tõi Aadama ette Eeva ja ütles: "Vali enesele naine!"

Mäetaguse vallas ühe maja pööningult leitud vihik 1940.a NSVL Ülemnõukokku valitavate nimekirjaga. Tundub, et koolis pidi kirjutama, sest edasi on vihikus Vorošilovi, Lenini ja Stalini elulood ning pärast seda saksa ja eesti keele õppetükid, kohe tuli ju saksa aeg ja vihikuid ei olnud raisata.

Guugeldasin neid nimesid, jäi mulje, et suuremal osal 1940.a NSVL Ülemnõukogu meessaadikutest oli pärast seda jäänud elada vaid mõned aastad (naised elasid kauem), näited nimekirja algusest:

Johannes Lauristin - aug 1941hukkus Tallinnast evakueerudes miiniristlejal "Jakov Sverdlov", Mati Õuna andmetel aga lasti venelaste poolt maha;
Voldemar Sassi, Eesti NSV Ülemnõukogu juhataja 1940 - surma-aasta 1941;
Karl Säre - EKP peasekretär 1940, suri 1945.a Neuengamme koonduslaagris;
Vladimir Botškarjov - hukkus 1941.a evakueerumisel miiniristlejal "Volodarsk" Juminda miinilahingu käigus;
Fjodor Okk - langes 1941.a Peningi lahingus;
Heinrich Ansip - hukati 1942.a sakslaste poolt kui kommunist.

1940.aastast on üsna mitu propagandafilmi tehtud. Otsisin filmi "Eesti rahva saadikud" 1940, aga seda vist vabalt ei ole, kuid leidsin "Rahva tahe", ka 1940, pikk film Eesti NSV Liitu astumisest, Pika Hermani tornis lehvivad sinimustvalge ja punane sõbralikult koos, kõnesid peavad meie vihikunimekirjast Karl Säre, Johannes Lauristin, Voldemar Sassi ja teised. Tänavatel möllavat ja uut võimu nõudvat rahvast oli kahtlaselt palju, ei tea, kas need kaadrid olid filmitud samuti nagu tehti film Tallinna vabastajate lilledega vastuvõtmisest 1944.a - mitu nädalat hiljem ja puhtalt lavastusena.

 Nõukogude võim tuli väevõimuga, tuli vale ja salakavalate lubadustega. Üldiselt räägiti, et algul kauplemise ajal käis Eesti saatkond Moskvas ja rääkis ka Staliniga. Stalini seisukoht oli: maailma olukord on niisugune, et peame teid tülitama, kuid meie eesmärgid on avalad ja heanaaberlikud, meie ei soovi teie korda muuta, kui tahate, elage nii nagu seni, milleks meil tarvis teile kolhoose peale sundida, see teile ju ei sobi, elage oma taludes, tehke ausat tööd.
...
Kas see kõik nii oli, seda ei tea, kuid sääraseid jutte tol ajal (1940.a kevadel) räägiti. Need jutud äratasid mõne kiirekese lootust, külvasid leplikkust. Ja 1940.a suve sündmused ei olnud ju lausa verised. Katsuti küll võimu kätte saada, kuid aste-astmelt, pikkamisi, niisuguse sildi all, et eestlased ise tahavad. Öeldi ikka: aus suhtumine, ausad inimesed. Tihti tarvitati sõna aus. Kuid punased ise teadsid väga hästi: see on kõik peibutus, Eesti tuleb liita Venemaa külge, kõik tuleb nii, nagu Venemaal.

Daniel Palgi "Murduvas maailmas", lk 237

Me valime 1950

Põhimõtteliselt on kõik õige, tegelikult ju peakski kõige paremad, targemad ja ausamad teisi juhtima, riigikorrast hoolimata.

Olustvere lasteaed 1952

Leidsin netist seinal oleva pildi, tundub lausa plakat olevat:

Stalinlik hellitus valgustab meie laste tulevikku!

Stalin vist poleks saanud parimagi tahtmise juures last nõnda kätele võtta, tal oli ju vasak käsi osaliselt halvatud.

Walter Lembergi Kunst-Foto

Walter Lemberg 1888-1950 oli esimese Eesti Vabariigi ajal tuntud kunstfotograaf. Tema ateljee asus Tallinnas Suur-Karja 4. Klientideks oli põhiliselt ühiskonna jõukas koorekiht.
1941.a märtsis emigreerus Lemberg täiskasvanud tütre ja sama vana naisega Saksamaale, võttes kaasa fotoateljee sisustuse ja isikliku mööbli ning pärast sõda asus elama Poola Legnicasse, kus avas koos abikaasaga oma fotoäri.

Väga ilus foto on, loodetavasti see kalli maitsega daam jäi rahule.

Kaja albumist

Purilennuk A15

Purilennuk A15 oli lennukikonstruktor O.K.Antonovi viimane purilennuk, valmis 1959. aastal. Antonov tahtis teha ekstraklassi plaanerit, rekordpurilennukit. Lennuki tegemisel võeti kasutusele kõik tolleaegse lennukitööstuse uued võimalused: liimimine, keevitamine, stantsimine, ülitugevad plastikud, duralumiiniumsulamite keemiline freesimine, lamineeritud profiil, eriline org klaas, kogu plaaneri välispinna poleerimine jne
Purilennuk oli üleni metallist, veeballastipaakide ja hapnikuseadmetega.
Esimene lend toimus 26.märtsil 1960.aastal.
Juba 6.mail 1960 purustati A15-ga seni ameeriklastele kuulunud maailmarekord 100 km kolmnurkmarsruudil lendamises kiirusega 111,388 km/h.
18.juunil 1960 püstitati uus kauguse maailmarekord varem määratud punkti - 714, 023 km.
1961.a demonstreeriti purilennukit A15 koos lennukiga An22 Pariisis.

A15 läks seeriatootmisse ja oli mitukümmend aastat NSVL lennuklubides kasutusel, aga ka näiteks Ungaris ja Hollandis.
Pildil tuleb Ridali lennuväljale maanduma Tartu lennuklubi A15 hüüdnimega Pomm.

 Ridali lennuväljal.

A15 tiivaulatus oli 15 meetrit, aerodünaamiline väärtus 40, see tähendab, et 1000m pealt oli ta võimeline planeerima 40 km kaugusele. Võrdluseks - kõige levinuma treeningpurilennuki "Blanik" L13 väärtus on 28.

 Tartu klubi esimene NSVL meistersportlane Tõnu Parksep A15-s, foto tegemise aeg pole teada.

 Fotode järgi otsustades osales 1975.a Eesti meistrivõistlustel vähemalt 3 purilennukit A15, numbritega 01 ja 03 seisavad pildil vasakul.

 Number 05 ootab õhkutõstmist.

A15 oli suurepäraste lennuomadustega purilennuk, kui ta juba õhus oli, aga tõus ja maandumine oli väga ohtlik. Foto internetist.

 Tartu lennuklubi A15 hukk.

A15 jaoks oli platsil hein liiga tihe ja kõrge.

Purilendur Kostja pääses tervelt.

Jüri Liivamäe fotod.

Sadam ja aurik

Jällegi üks albumi pilt, mille päritolu kohta seletuste andjaid enam ei ole.
Kõigepealt paistab silma väga korralikult ehitatud palkmaja, selle taga on tsaari kulliga värav. Sadama valgustamiseks on laternapostid. On ka telefonipostid, aga kuhu nii paljude traatidega liin läheb? Sadamas seisab aurik, mille nime lõpust paistavad venekeelsed tähed K (või I) A, L ja kõvendusmärk. Aurikule viib korralik trapp.
Mõtlesime, et pole probleemi sadam ja aurik üles leida. Otsisime netist päris põhjalikult, kuid sellise korstnate paigutusega laeva ei õnnestunudki leida.
Lumi on maas. Kõik on hästi korras, puud riidas, aed terve, aial põrandavaibad või midagi taolist.
Meie teooria järgi on pilt tehtud vahetult enne Esimest Maailmasõda Kaug-Idas ning laev kuulub Dobrofloti laevastikku, aga paluks teadjamatel see ümber lükata.

Ja kindlasti pidi seal olema üks eesti mees, kes selle pildi koju Eestisse toimetas.