Rahutort

Käsitöönäitus Elvas. Mulle jäi silma esiplaanil olev tort, mis hüüab rahu. Tõenäoliselt ei olnud see tordi teinud pensionäri fantaasia vili, vaid ülevaltpoolt nõue.
 See pilt on kodukandi lugude tüüpi TV saate "Otsused, teod" lindistuselt, mis toimus 18.aprillil 1985.a
Elvas.

Gaseeritud vee automaadid

Kaks gaseeritud vee automaati Tartu vaksali ees. Riia mäel Tartu poe ees oli vist neli ja "Kasekese" poe ees oli ka kaks tükki, rohkem ei tule meelde.
Kõigepealt tuli olemasolev üldkasutatav klaas nõrgas veejoas üle pesta, siis raha sisse lasta ja jook tuligi, vahel ei tulnud ka. Paljas mullivesi maksis 1 kopika ja koos siirupiga oli gaseeritud vesi 3 kopikat. Algul tuli siirup ja siis mullivesi peale, kui klaas varem ära võtta, siis sai magusama joogi.

Aitäh Astale, kes on siin esiplaanil ja keda tegelikult pildistati.

Eestist põgenedes kaasa võetud pildid 2

Millises Eesti linnas need pildid on tehtud, ei tea.

 Sama tänav, kord on esiplaanil hobune, kord mootorratas. Mootorratturil oleks nagu Saksa sõjaväe kiiver peas, selgus, et Eesti sõjavägi kandis ka Saksa kiivrit.

 

 Liha- ja vorstitööstus Ludvig Arras.

  Maja asukoha linna saab määrata paremal servas oleva kiriku järgi, ukse ees on silmapaistvalt suur ja uhke auto.

Nagu sellel fotograafil kombeks, on ka siin hobune ja vanker esiplaanil ning kaks rättidega eidekest. Keskel oleval reklaamil on kiri "Sõjaväe majanduskeskus" või midagi sellist, esimene sõna on igatahes sõjaväe.

Eestist põgenedes kaasa võetud pildid 1

Mai isa tehtud fotod, mis ta võttis 1941.a Tallinnast Venemaale põgenedes endaga kaasa ja mis pärast isa surma pakiti Maile lastekodusse kaasa.

 Tagaplaanil paistab pangahoone torn, on teada, et Mai isa töötas pangas.
 Aga pildi teeb huvitavaks eelkõige esiplaanil olev vanker hobusega.

 Selle kohta teadis Mai rääkida, et akende ees olevad kardinad olevat pangale eritellimusel tehtud. See peaks olema siis pidu panga ruumides ja piduseltskond võiks koosneda Eesti panga töötajatest.

Peaks olema turuplats Estonia  teatri kõrval.

Ilus hobune ja uhke kaarik. Servast paistab tükike samasugust triibulist posti nagu ülemisel pildil on, nii et võiks sama koht olla.

Mai ja Juta

Väike Mai sündis siia ilma keeruliste aegade eel 1935.a.
Mai isa oli Eesti panga töötaja Toomas Neem (Toomas-Arved-Arkaadius Neudorf). Mai mäletab, kuidas 1941.aastal isa ütles kodus, et asjade pakkimiseks on pool tundi aega ja siis nad sõitsid rongiga Kaasanisse (ise, reisirongiga). Samal aastal suri ema Katariina Kaasanis kopsupõletikku. Isa reisis töö tõttu, Mai kaasas, palju Venemaal ringi, Kuibõševis oli tüdruk väga haige. Mis töö see oli, seda Mai ei tea. Mai mäletab, kuidas ta mängis Kaasanis tatari lastega ning isa ütles, et tatari keelt ei lähe tal elus vaja. 1944.a suri isa, diagnoos - kurnatus.Sel ajal elasid nad Tšeljabinskis suures majas, kus elas ka eestlasi, kes viisid 8-aastase Mai Jegorjevskisse evakueeritud Kaagvere lastekodusse, mis reisis 1945.a Tartusse Tähe 3, praegusesse korporatsioon Rotalia majja.
Samal aastal algas Mai uus elu peres, kuhu ta lapsendati, hakkas kandma uut perekonnanime. Küsisin, kas ta lapsendati selle tõttu, et oli ilus valgete lokkidega tüdruk - ei, selle tõttu, et tal polnud sugulasi. Peres oli olnud tütar Juta, kes suri 1942.a 12-aastasena difteeriasse.

Küsisin, kas teda võrreldi Jutaga. Ei, pigem oli Juta nagu tema vanem õde, kellest talle räägiti.
Vanemad armastasid Maid ja andsid talle korraliku hariduse. Maist sai rahulik elurõõmus muusikaõpetaja.
Täiskasvanuna oma elu algust uurides selgus, et tegelikult oli see veelgi keerulisem. Selgus, et ta oli oma isa väljaspool abielu sündinud laps, kes tuli isale siis meelde, kui tema seaduslikust abielust sündinud poeg suri teel Omskist Tallinnasse ja rohkem lapsi nad ei saanud, siis lapsendati paariaastane Mai, aga isa abikaasa teda ei armastanud.
See on sissejuhatus järgnevatele postitustele. Kui isa Tšeljabinskis suri ja Mai viidi lastekodusse, siis pandi talle kaasa karbike isa Eestis tehtud fotodega.

Narva trepid

Eest Vabariigi aegne Narva pilt. Väga terav pilt, minu jaoks kõige huvitavam oli lugeda kuulutusi teadete tahvlil. Paistab, et pidudest puudust ei ole.
Aitäh Kajale.

Paadiralli 1993

Üliõpilaspäevade paadiralli rahvarohke vaatajaskonnaga on väga elujõuline traditsioon, leidsin oma kapist kevadel 20a tagasi toimunud paadiralli negatiivirulli.

Päästeveste polnud ette nähtud.

Kaarsillalt vaatamine käis paadiralli traditsiooni juurde.